10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mainstatge
Õppematerjali autor
valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik
ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID DEMOKRAATLIKU EESTI ARENDAMISEL 1.Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2.Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sise julgeolekut kui ka
valmisolekus 2008. aasta esimesel poolel. Eesti panuseks lahingugruppi on staabikaitserühm, lähikaitsemeeskond, meedikud ja staabiohvitserid, kokku kuni 55 kaitseväelast. Samal ajal on valmisolekus ka Hispaania juhitav lahingugrupp, kus osalevad veel Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal. Välisoperatsioonides osalevad üksused ka Kaitseliidu ja siseministeeriumi valitsemisalast. 6. Kaitsepoliitika Neli olulist valdkonda on: Panustamine NATO ühistesse reageerimisjõududesse, Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi ning osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel, mis eelkõige tähendab, et 2007. jooksul soovime suurendada Scoutspataljoni komplekteeritust; Hakata konkreetselt valmistuma NRF-14 ning EL Põhjala lahingugrupi koosseisus osalemiseks; Arendada edasi õhuturbe teostamiseks vajalikke siseriiklikke võimeid;
2006. Allikas: http://www.eesti.ee/est/teemad/riigikaitse/riigikaitselised_ohud/riigikaitselised_ohud_1/ Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline kaitsealane koostöö toimub mitmes erinevas raamistikus, milleks on kahe- ja mitmepoolsetel suhetel põhinev koostöö, regionaalne koostöö ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all. Eelkõige majandusühendusena toiminud Euroopa Liidust on kujunenud ka poliitiline liit. Euroopa Liidu lepingus on sätestatud "ühine välis- ja julgeolekupoliitika", mille peamisteks eesmärkideks on tagada Euroopa Liidu iseseisvus, julgeolek ning ühised väärtused, samuti rahvusvaheline julgeolek ja koostöövõimelisus ning demokraatia, õigusriikluse ja inimõiguste kaitse. Euroopa Liidu konfliktide ennetamine ja kriiside reguleerimine toimub humanitaar- ja päästeoperatsioonide, rahuvalveoperatsioonide, kriiside ennetamise ja tõkestamise kaudu. Euroopa kollektiivse sõjalise kaitse eest jääb vastutama NATO
● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
valik mõõduka arvu meediatekstide analüüsimiseks. Meediamonitooringu puhul on kvalitatiivne kontentanalüüs väga edukalt rakendatav ja toestatav andmete analüüsimise meetod. Olen kitsendanud töö teema tarbeks ka valimit, seda nelja peamise parameetri põhjal. Esimese sihiteadliku valimi parameetrina tooksin välja ajaraami, mille olen kitsendanud niipalju, et võtnud vaatluse alla vaid 2014. aasta märtsikuu, mil peamised Ukraina kriisi sündmused aset leidsid. Teise kitsendusena toon välja teema, milleks on: "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?". Kolmas valimi kitsendus on kanal, mida analüüsima hakkan. Nagu töö teemaski on välja toodud, saab selleks olema Eesti populaarseim online- meediaväljaanne, millel on ühes nädalas keskmiselt üks miljon külastajat
Esindatuse tase võib erineda, kuid see ei mängi mingit rolli nõukogu otsuste kehtivuse suhtes, mis peegeldavad iga valitsuse seisukohta ning nendevahelisi kokkuleppeid rakendada ning jätkata otsustatut. Nõukogu koosolekute kord, mis on välja kujunenud aastate jooksul, seisneb korrapärastes, tavaliselt kord nädalas toimuvates suursaadikutest koosneva alalise Nõukogu koosolekutes, vähemalt pooleaastaste intervallidega toimuvates ministrite tasemel kohtumistes, millel osalevad välis- ja kaitseministrid, ning ebakorrapärastes tippkohtumistes riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel. PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU TIPPKOHTUMISTE KRONOLOOGIA PARIIS, 1957 Atlandi alliansi põhimõtete, eesmärkide ja ühtsuse taaskinnitamine. NATO vägede kooskõlastamise ja korralduse ning poliitiliste konsultatsioonide korra muutmine. Vajaduse tunnistamine tihedamate majandussidemete järele lepingu artikli 2 vaimus, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid