Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule (0)

Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2008- 2033 .
Vaadates tagasi Eesti jäätmekäitluse arengule, võib öelda, et olukord on tunduvalt paranenud . Vähenenud on jäätmehulk ning jäätmete korduskasutus on suurenenud. Eestisse on rajatud ka jäätmetepõletustehaseid, millest tulenev soojusenergia on leidnud laialdast kautust. Paljud prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte.
Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi- ja aiajäätmed. Ülejäänud biolagunevad jäätmed põletatakse. Kõik Eesti prügilad vastavad õigusaktide nõuetele ning samuti prügilagaasi tootmine. Rajatud on ka uusi prügilaid, kus jäätmeid töödeldakse. Õigusaktide nõuetele mittevastavad prügilad on suletud ja korrastatud ning nende asemele on rajatud jäätmekäitluskeskuse ladestusalasid, kus toimub nii sorditud kui ka sortimata jäätmete töötlemine ning taas- ja korduv kasutavate jäätmete ja ohtlike jäätmete kogumine. Tänu jäätmekäitluskeskustele on keskkonda viidavate jäätmete kogused tunduvalt vähenenud.
Tartusse ja Tallinnasse on rajatud jäätmepõletustehased, kus enamus olmejäätmetest on põletatud. Enamus olemjäätmeid suunatakse põletustehasesse ja ainult väike osa ladestatakse prügilatesse. Tartu jäätmepõletustehases tekkivat koldetuhka ladestatakse Kagu-Eesti jäätmekäitluskeskusesse. Jäätmepõletustehastes põletatakse veel ka puitu, vanaõli ja ohtlikke jäätmeid. Ma arvan, et jäätmete põletamine aitab tunduvalt kaasa jäätmehulga vähenemisele ning me peaksime veelgi rohkem jäätmeid põletustehasesse suunama. Kuigi jäätmete põletamine pole just kõige lihtsam protsess, kuna eelnevalt tuleb jäätmeid sorteerida, on see väga hea lahendus olmejäätmete hulga vähendamiseks.
Üha rohkem jäätmeid on hakatud sortima, kompostima ja taaskasutama, mistõttu on vähendatud kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Sorditud jäätmeid kasutatakse otsese ringluses ning telliseid, puitu ja praakdetaile kasutatakse väikeehitiste juures. Jäätmeid kasutatakse ka suletavate prügilate kattematerjalina ning ajutiste prügilateede ehitusel. Eestis on täiustatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Linnades on üks kogumispunkt iga tuhande elaniku kohta 500 meetri kaugusel ning maapiirkondades asub kogumispunkt ühe kilomeetri kaugusel. Hakatud on ka biolagunevaid jäätmeid kompostima. Taaskasutatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid ning üha rohkem põlevkivituhka on hakatud kasutama teedeehituses.
Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikku on täiendatud. Kogumispunktide arv on tunduvalt kasvanud ning hetkel on neid kokku umbes 224. konteinereid on rajatud näiteks bensiinijaamadesse ja maakondadesse. Ka Pärnusse on rajatud ohtlike jäätmete kogumiskeskus. Samuti on tihenenud kodumajapidamistes ja väiketootmistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikud.
Väga positiivne areng on toimunud korraldatud jäätmeveos. Nüüdseks on jäätmete kogumissüsteemi haaratud ka suvilapiirkonnad, aiandusühistud ja muud jäätmetekitajad. Jäätmevedu on hästi arenenud maapiirkondades, andes paremad võimalused maapiirkonna elanikele.
Prügi ebaseaduslik ladestamine keskkonda on tunduvalt vähenenud ning metsaalused on puhtamad. Täiustunud on keskkonnaalane järelevalve ning prügi maahahaviskamine on karistatav rahatrahviga. Trahvi suurus oleneb jäätmete kogusest, mis on ladestatud keskkonda. Karistust rakendatakse ka väiksema koguse prügi mahaviskamisel(nt kommipaberi mahaviskamine linnas). Samuti on üha rohkem hakatud korraldama nn prügipäevasid, kus paljud vabatahtlikud on nõus oma panuse andma. Minu arust on väga hea, et on kehtestatud trahvisüsteem, kuna see on ainus meetod, mis aitab hoida meie looduskeskkonna puhtana. Ainult karistus garanteerib selle, et inimesed oma vigadest õpiksid ning neid enam ei kordaks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et jäätmekäitlus on arenenud aastatel 2008-2033 väga positiivses suunas, ning paljud varasemad probleemid on leidnud lahenduse. Ei saa mainimata jätta, et vähenenud on ebaseaduslik prügi ladestamine looduskeskkonda. Jäätmeid on hakatud üha efektiivsemalt taaskasutama ning prügilatesse ladestatavad olmejäätmete kogused on võrreldes varasemaga tunduvalt vähenenud. Uute prügimägede ja jäätmekäitluskeskuste rajamine on aidanud kaasa jäätmete vähenemisele. Ma arvan, et seda arengut on mõjutanud inimeste keskkonnaalane teavitamine , koostöö, uute keskkonnastrateegiate, jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade väljatöötamine ning majandusliku olukorra paranemine.