Doris Kareva elu ja looming Referaat Sisukord Eluloolised andmed..........................................................................................3 Luuleraamatud.....................................................................................4 Pärastlõuna.......................................................................................5 Lõpp..............................................................................................5 Kokkuvõte..........................................................................................6 Kasutatud allikad....................................................................................7
Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirjakeel) Itaalia (kõne ja kirjakeel) Saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Looming Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus ldeL. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene kee. Kümmekond luulekogu täiskasvanutele · Lastejutustused · Luuleraamatud lastele · Õppekirjandus · Lastenäidendid ja muusikalilibretod. Laste luuleraamatud Sampo värviraamat (2002) Lepatriinu faksiga (2004) Väike jõulusoov(2004) Koer tunneb koera(2006) Lätikeelne jäätis(2006) Salajutt(2006) Sabaga päike(2007) Õhtuvalgus ÕHTU VALGUS PEHME, IMELINE. METSAD MEENUTAVAD OMA NIME. SAMBLA SEES ON LAPSESÄNGI SOOJUS SIIA, SIIA PÄIKE ÄSJA LOOJUS, SIIA VALGUS PÄEVAVALGUS MAHA
keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" Tõlketööd TUNNUSTUSED 1966 - Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 - Juhan Liivi luuleauhind 1977 - Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti- alver-loeb-katariina-unt
Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november oli eesti luuletaja. Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas. Tartu Puskini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium,Eesti Noorsoo Kasvatse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium,Tartu Ülikool Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed Esimene värss tuli välja 1931. aastal ja siis kujunes ta kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused koguteostest "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik)
Teine teos, "Invaliid", ilmus aastal 1930. Hilisemas loomingus tõusis esile luule. Eeskujuks olid Marie Under ja Gustav Suits. Esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. aastal. Sõjajärgsed aastad tumedad, loominguliselt viljatud. Põhilised põhjused: abikaasa Heiti Talviku arreteerimine ja küüditamine ning ka luuletajale antud umbusaldus. Tegeles peamiselt tõlkijana kahel sõjajärgsel aastakümnel. Alustas taas luuletamisega kuuekümnendatel. LUULERAAMATUD: "Tolm ja tuli", Tartu 1936; "Eluhelbed", Tallinn 1971; "Korallid Emajões", Tallinn 1986. LUULETUSED: "Kummituslikud laulud", Stockholm 1965; "Tasakaal" Tallinn 1982 PROOSA: "Tuulearmuke" Tartu 1927; "Invaliidid" Tartu 1930; "Viletsuse komöödia" Tartu 1935 http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://www.miksike.ee/documents/main/refera adid/betti_alver_liisa.htm Pildid Google'ist Tähelepanu eest!
lorilaul) traditsioonidest, luuletused on laululised ja lõbusad. • Raamatud on tihti tagasihoidlikud ja on isegi öeldud, et koledad. • Kirjutanud on ka lasteraamatuid. Veel Contrast • Postiülem, postiljon, inglise keele õpetaja,eelkõige tuntakse luuletajana • Üks väheseid luuletajaid kes sai ennast ülal pidada ainult tänu kirjaniku tööle • On võitnud Bernard Kangro kirjanduspreemia, Oskar Lutsu huumoripreemia Teosed • Luuleraamatud: „Ohoh!“ „Kesmasolin“ „Okseoksjon“ „Ei ole mina su raadio“ „Poiste aabits“ „Minu jonn“ „Üüratu üürlane“ „Contramutter“ • Näidendid:„Kõrts“ • Proosa: „Presidendi suur saladus“ „Tugitoolitšempioni eined“ tulõ puuti miis ja küsüs süämetsilku tunda vastusess saa minu sekäst pilku olõ-õi tan miis sul rohuküük taa mii tan teemi mootoreid tüükõrda kae no imet – võttki mootorsae ta tuu tuu haigõ kiäd om
Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava "Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900)
Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 1966-1971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 1992-1993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Loomingud · "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat" (1972) · "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) · "Läbi äreva vere" (1999) RUNNELILT LASTELE Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) Hando Runnel esseistina: "Ei hõbedat, kulda" (1984) "Mõõk ja peegel" (1988) "Isamaa vajadus" (1991) Hando Runnel koos abikaasa Katre Ligi ning lastega Üks lapsesuu on lausunud · Üks lapsesuu on · Et vaime pole olemas lausunud, · ja Jumalat ka mitte, · et oled loll kui saabas, · et ainus veider olevus
ääres. Katus on kaunis järsk.Konstruktsioone kasut. ka söögitarvetes. Olulisemad kirikud:1.France-Pariisi Jumalaemakirik(norte-dame), chartres,Amiens,Mount-Michel 2.Germany-Köln, Ulm,Magdeburg, Naumburg,Viin(stefan). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks võib lugeda klaasimaali. Skandinaavias ja Itaalias jäi maalikunsti tähtsaimaks haruks seinamaal ja miniatuur. Käsikirjad (piibel, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud) olid rikkalikult kaunistatud miniatuuridega vastavalt ajastu maitsele. Sageli olid tekstid kujundatud pikkade kitsaste veergudena, mis meenutasid gooti torne. Ohtralt kasutati kaunistustes arhitektuuridetaile. Gooti miniatuuride parimad saavutused pärinevad Pariisi koolkonnast jutustav kujutamislaad, selged, puhtad värvid. Palju kasutati kullavärvi initsiaale. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal,kus kasut. peamiselt puutahvlit ja õlivärve. 14-15 saj kasutati tahvelmaale
kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku".
aastal „ Laulus tüdrukuga“. Mõlemad kogud sisaldavad külaelupilte, kus olulisel kohal on töö. Alates 1970. aasta kogust „Avalikud laulud“ kujundas Runnel välja oma stiili ehk võttis kasutusele rahvalaulu vormikeele. „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“ 1972. aastal on külapoisist saanud ilmakodanik ning esimeste kogude rõõmsameelsus on asendunud mõrudusega. Seda tunnetust süvendavad veelgi järgmised luuleraamatud „ Mõru ning mööduja“ (1976) ja „Kodu-käija (1978) mille tundeskaala liigub tõsisest ja traagilisest romantilise ja sentimentaalseni. Samas ei ole Runneli luule vihane ja vaenulik, vaid jääb kõlama armastus kodu, kodumaa ja oma rahva vastu.
"Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. RUNNELILT LASTELE: Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) "Läbi äreva vere" (1999) Pühendusteos Hando Runnelile 60.sünnipäeva puhul. Koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi luuletajast. Ja muud loomingut. · "Mõru ning mööduja" (1976) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986)
kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. VIII SLAID Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. IX SLAID Luuleraamatud Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962
1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997 ning Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku".
hoolitsemisele halastajaõena. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava "Väikesed pildid Eestist" (1911), koostanud aforismikogu "Peotäis tõtt" (1900)
Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu, sh. lapsepõlve miljööd kujutava
1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku".
Seal nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud. Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust. Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne. Rõõm ühest ilusast päevas(1928)- on esil inimese sisemaailma teine pool-elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Palju loodust jällegi. Tema ballaadiloomingu kogu: Õnnevarjutus(1929). Underi ballaadid on dramaatilised. Läbiv teema
Teda nimetatakse tondiHoffmanniks, sest ta kasutab tihti oma teostes haldjaid, vaime, tonte. Filister on enesega rahulolev piiratud silmaringiga väikekodanlane. Tema looming on mõjutanud: Poe, Baudelaire, Gogol, Dostojevski, Wilde. Novellikogud: ,,Fantaasiapalu Callot' maneeris", ,,Serapioni vennad" Romaanid: ,,Kuradi eliksiir", ,,Õpetlikke ülestähenduse kõuts Murri sulest", Kunstmuinastjutt: ,,Väike Zaches" · E. A. Poe on Ameerika poeet, tema luuleraamatud on ,,Tamerlan ja teisi luuletusi", ,,Al Aaraaf, Tamerlan ja lühemaid luuletusi", ,,Luuletusi". Ta töötas peamiselt ajalehtede toimetajana. Virginia Clemm oli Poe elus oluline, sest naine oli kirjanikule peamiseks inspiratsiooniks, elujõuks ja nii mõnigi teos on saanud ainest Virginiast. Töid iseloomustavad märksõnad on mitmekihiline ja kummaline. Tema looming on mõjutanud nt Dostojevskit, Tolstoid. Peetakse
kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Ta on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartus asub ka tema mälestusmärk. Teosed Luuleraamatud · Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 · Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 · Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 · Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 · Tähetund, Tallinn 1966 · Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 · Eluhelbed, Tallinn 1971 · Tuju, Tallinn 1976 · Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) · Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 · Teosed, 1
tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude perioodil avalduda peidetult, iseseisvunud Eestis aga varjamatult ning otsesõnaliselt. Suur osa Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Lastele on kirjutanud Runnel luuleraamatud “Miks ja miks” (1973), “Mere ääres, metsa taga” (1977), “Mõtelda on mõnus” (1982) ning proosakogu “Juturaamat” (1986). Noorde lugejasse suhtub Runnel väga tõsiselt. Ta suunab lapse tähelepanu esmalt lähimasse elumiljöösse, seejärel asub silmaringi ja mõtlemise avardamisele. Dialoog lapsega on vaba ja loomulik. Ulatuslik on Runneli esseistika ja kriitiline looming, ta on avaldanud
Betti Alver (1906-1989) • Kodanikunimega Elisabet Lepik • Õppis Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis • Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga, hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga. • Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. • Kuulus rühmitusse Arbujad • Omanimeline muuseum Jõgeval … • Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi Deevidiivi“ • Luuleraamatud: „Lugu valgest varesest: poeem“, „Tolm ja tuli“,“Luuletused ja poeemid“ • Proosad: „Tuulearmuke“, „Invaliidid“, „Viletsuse komöödia“ Uku Masing (1909-1985) • Sünninimi Hugo Albert Masing • Eesti teoloog, luuletaja, orientalist, folklorist ja etnoloog • Õppis Tallinna II reaalkoolis • Kuulus Akadeemiliste Usuteadlaste seltsi … • Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseid ning mitu teaduslikku tööd
seisis ukse ees. „Elu tule“ aegne Eesti luulemaastik on silmapaistvatest värsiraamatutest nii hõre, et ilma selle koguta oleks pilt sajandi esimese kümnendi luulest äärmiselt nukker. „Tuulemaa“ lähiümbrus on aga lüürikaraamatutest isegi vaesem, kui „Elu tule“ oma. Gustav Suitsu viimane ehk neljas põhikogu oli Eesti luule üldises arengus küllaltki vähem oluline kui tema varasemad luuleraamatud. 20. sajandi kahel esimesel aastakümnel suutis ta ajajärgu põhisuundmusi ja hoiakuid väljendada erksamalt, pidevamalt ja jõulisemalt, kui kes tahes muu kaasaegne eesti lüürik. Kogu Gustav Suitsu loomingus, kuid eriti „Tuulemaa“ perioodist alates kirjutatud armastuslüürikas, tuleb selgesti esile isikulooline taust ja käsitlus saavutab eesti lüürikas varem olemata kontreetsuse. KOKKUVÕTE
Ta ei valinud spordi asemel muusikat, kunsti, poliitikat ja nii edasi. Jordani saavutuste tõttu võime tõdeda, et mitte keegi ei saa meile öelda kes me oleme või peaksime olema. Meie endi kätes on oma saatus ning keegi ei saa meile vastupidist väita. Luuletaja Juhan Viidingu luule näitab eestlastele, et igasugusel loomingul puuduvad piirid ning iga luuletaja ise otsustab, kes ta on ja millisena ta tahab, et lugejad teda näeksid. Viidingu luuleraamatud on nagu palveraamatud, avad ja saad enesetäiustust, milleni pole paljud Eesti luuletajad jõudnud. Viidingu luulest saab isegi see hall mass inspiratsiooni. Võin kindlalt väita, et Viiding on üks suurimaid Eesti suurkujusi, kelle luule on mind isiklikult palju mõjutanud ning aidanud mul leida vastuseid paljudele küsimustele mille läbi olen suutnud jääda erinevates situatsioonides iseendaks. Seda peabki ju luule inimesele pakkuma, vastuseid küsimustele, andma
Selle tarbeks ehitati uhkeid kirikuid ja tähtsaimaks raamatuks kuulutati piibel. Kunst XII-XVI sajandil levis Euroopas gootistiil, mis tekkis Prantsusmaal koos linnade kasvu ja kuningavõimu tugevnemisega. Õitsengu saavutas klaasimaal. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks (vitraaideks), millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Suurepäraseid teoseid loodi ka miniatuurmaalis. Piiblid, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud olid rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. Värvid miniatuurmaalidel on selged ja puhtad. Edasi arenes ka raidkunst kujudega kaunistati fassaade ja siseruume. Tänu ümarplastikale olid skulptuurid looduslähedasemad. Muusika Muusika oli väga tähtsal kohal ning kuulus haridussüsteemi. Muusikat käsitleti kui õpetust maailma harmooniast. Askeetlikku iluideaali kehastas vaimulik saateta koorilaul, mida esitas kloostrite munkadekoor. Gregoriuse koraal väljendas
Minu esimene kokkupuude luulekeelega toimus kindlasti varases lapsepõlves. Kuid eriti eredalt on mul meeles saami joiud, mida ma varases lapseeas kuulsin kodus plaadi pealt, keeles, millest ma midagi aru ei saanud, kuid milles lausumise viis mind ometi väga tugevalt mõjutas, ning see oli minu jaoks ehk üks esimesi võimsamaid keelekogemusi üldse. Selles esmases võõra keele tajumises sisaldus minu jaoks ka enneolematu väekogemus, mida tavaline luule ja luuleraamatud hiljem ei pakkunud. See kokkupuude keelega ületas minu jaoks keelebarjääri, ning sellega koos kõik olemasolevad arusaamise või arusaamatuse piirid. Üksnes tundes ja tajudes oli mulle selge, millest luuletati ja mida ütelda taheti. Mõnikord olen kuulnud luulekeele-huvilisi inimesi ütlemas, et nad tulevad tõlkeluule lugemistele kuulama just originaalkeele kõla, isegi kui puuduvad tõlked. Niisugune forsseeritud keelekummardamine on mulle samas jällegi veidi arusaamatu, kuna harvad
ta on omamoodi raamatukogu, mille vanimad osad on loodud 12. sajandil eKr ja uusimad 2. sajandil pKr. Iga raamat on koostatud teatud oludes ja teatud eesmärke silmas pidades. Piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast ja Uuest Testamendist, kuhu kuulub vastavalt 39 ja 27 raamatut, ühtekokku 1189 peatükki. Vana Testamendi raamatud jaotatakse kolmerühma: 1) aja(loo)raamatud (nt viis Moosese raamatut) 2) õpetus- ehk tarkuse- ja luuleraamatud (nt laulud ja õpetussõnad) 3) prohvetiraamatud (Jesaja, Jeremija jt) Uus Testament jaguneb neljaks 1) evangeeliumid (Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese) 2) ajalooline raamat (Apostlite teod) 3) õpetusraamatud (nt Pauluse, Peetruse kirjad) 4) prohvetiraamat (Johannese Ilmutus) Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piibel on religioosne ajalookäsitlus, sisaldades vormilt ja otstarbelt erinevaid
niguliste ja pühavaimu kirikus. Gooti maal. Kooti katedraalide vähendatud seinapinnad ei võimaldanud viljelda seinamaalil. Õitsengu saavutas hoopis klaasimaal e vitraaz. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraazid olid eelkõige valgust läbilaskvad seinad, mitte maalid tavalises mõttes.suurepäraseid toeseid loodi miniatuurmaalis (käsikirjalised piiblid, palveraamatud, kroonikad, luuleraamatud) kõik on rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. TÖÖ Bütsantsi kirikukeskus, bütsantsi kultuur, bütsantsi usuelukeskus (hagia sophia katedraal) teada kiriku põhiplaani (kuppelkirikud) tsentraalarhidektuur on sama aga ruumi keskelt on võrdne. Küsimused seotud kirku kaunistamisega, millega kaunistati kirikut? Põhiline asi oli mosaiik. Aga ka ikoonid (eeskuju võetud egiptusest, üks esimesi monumentaalmaale, tahvelmaal. Veneõigeusukirik jätkab bütsantsi traditsioone
lullutamist-nunnutamist. Iseloomulik on laste- ja suure luule vahelise piiri sujuvus. (Kabur, 1975) Niidu lastelooming toetub ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. Ellen Niidu luuleraamatud pole rahulolu sisendavad idüllimaalingud, vaid pidev 5 pürgimine eetiliste väärtuste poole. Sõnakuulelik paipoisilikkus on kirjaniku silmis üks põlastusväärsemaid omadusi. Tema lasteluule sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju. (Kruster, 1995) Inspiratsiooni lastele kirjutamiseks, nagu autor ise on tunnistanud, on ta saanud peaasjalikult oma lastelt, nüüd ka juba lastelastelt. Küsimusele kas lastele on raskem kirjutada kui
headuse, tasakaalukuse, töökuse ning karskuse sisendamine ning nende vastandite häbiposti naelutamine. Ometi pole Jannseni luuletused lastele mingi kuiv moraalilugemine, vaid enam lopsaka rahvapärase keelepruugiga isalik elutarkus, milles ei puudu ka huumor ja poeetilise maailmakujutuse alged. 19. saj keskpaigas on märgatav huvi tekkimine lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed noorsooraamatute tõlkemugandused, aga ka kohalike kirjameeste otseselt lastele mõeldud proosa- ja luuleraamatud. Fr. R. Kreutzwaldi „Eestirahwa Ennemuisteste juttude“ ilmumine vihikutena aastatel 1860-1865 (I-III) ja tervikkoguna 1866 (Helsingis, Soome Kirjanduse Seltsi väljaandel) oli oluliseks sündmuseks kogu rahvuskirjanduse, sh ka lastekirjanduse arengu seisukohalt. Kreutzwald pani aluse rahvamuinasjuttude väljaandmisele ja siit sai alles tekkiv lastekirjandus nii kunstiliselt kui ka ideeliselt tõhusat täiendust. Eesti lastekirjandus tekkis ja arenes käsikäes kogu rahvuskirjandusega
Kogud „Meie maja poisid“, „Lõbusad värsid“, „Tahan ruttu kasvada“, „Tuul puhub lippudes“, „Väike John“ Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Kihilisem kui varasematel aastatel, avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid),piir amatöörluule ja professionaalse luule vahel hägustunud,lüürililine lasteluule,jutustav lasteluule (keskendub laste elule),värsjuttude avaldamine iseseisvate teostena. Sisuline kohandumine ajaga. Nüüdislasteluule autorid ja nende luuleraamatud Signe Ora „Onu Eedi”, 2008; Aidi Vallik „Mannikese lugu”, 2010. A. Vallik „Mobiilihelinad”; L.Tungal „Saatke meile meile!” Merca „ Pissilugu” Olulised lasteluule koondkogud. Reet Krusten „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) Raivo Kuusk "Eesti lasteluule valimik" (I, 2000; II 2001)temaatilised kogud (emadpäev „Seitse paid“; „Eesti jõulusalmide ja –juttude kuldraamat“, sünnipäev „Õnne soovib õnne“) Luulevormis aabitsad ( L
Annab kahes keeles raamatuid välja. Kotjuh oli tema esimene kirjastaja. Andrei Ivanov ja P. I. Filimonov (Roman Fokin). Lõunaeesti kirjandus Lõuna-Eesti kultuuriliikumine 80ndate teisest poolest on olnud tõusuteel. Sel kümnendil langus või seisak toimunud? Kahtlusi tekitab, et päris autoreid ei tule juurde. Kauksi Ülle Võru ideoloogia väljakujundaja. Võru liikumise juhtfiguurist sai seto liikumise juhtfiguur. Kõige olulisem ja silmapaistvam lokaalselt kultuuri kujundanud. Luuleraamatud: alguspunkt ,,Kesk umma mäke" (1987). Uuem uudiskogu ,,Palunõiaq" (2012). Siis tundus, et on luuletamise ära unustanud, kuid pärast väikest pausi tuli taas (,,Obinizza" (2017)). Seda tüüpi sõnademäng on üldiselt levinud. Kauksi Ülle on selle üle võtnud. Obi jõgi ja Nizza linn Setu maailma keskpunkt. Kauski ülle paigutab oma tekstid sellele maastikule. Kokku sümbelfiguur, kus üks asi on teisest lahutanud.
Krusteni sõnul äratab kõige rohkem lootusi Räniku ja Vilepi looming. (Krusten 2004: 120). Ränik on lisaks sellele kogule äsja avaldanud lasteluulekogu ,,Valgust täis suur pilvealune tuba" (2007), Vilep on olnud jätkuvalt produktiivne ning jõudnud lisaks avaldada 3 lasteluulekogu. Loodetavasti aitavad Vilepi luuletused täita Ott Arderist ja Henno Käost jäänud tühikut eesti lasteluule maastikul. Tuginedes Vilepi luule retseptsioonile võib väita, et autori luuleraamatud on meie kriitikas pälvinud harvanähtavalt üksmeelset tunnustust. Peale kahe esimese luulekogu ilmumist nimetas lastekirjanduse uurija R. Krusten Vilepit koguni meistriklassi nominendiks. (Krusten 2004: 123). 4.2. Luulekogud ,,Tere!" ja ,,Minu laul" Vilepi esimesed lasteluulekogud ,,Tere!" (2002) ja ,,Minu laul" (2003) on temaatikalt ja meeleolult väga sarnased. Peamisteks märksõnadeks on kodusoojus, huumor, nägemis- ja äratundmisrõõm
80ndate alguseni, põhiosas 70ndatel. Oli ka väljaanne, mis oli eeskujuks, jõudis otsapidi ka Eestisse, siin hakati selle eeskujul samasuguseid väljaandeid koostama. Eestit puudutavad materjalid on ka eraldi välja antud. Lisaks tulevad laiemalt kasutusele mõisted: tamizdat ja samizdat. Samizdat- omaalgatuslikud väljaanded, mis olid käsikirjalised, väikse tiraažiga, neid kirjutati ka käsitsi ümber jne. Samizdat väljaanded võisid olla teatud sündmuse pol ülevaated või luuleraamatud, kus luulevormis režiimi kritiseeriti, mingi ilukirjanduslik jutustuste kogumik jne. Samizdat väljaanded on väga tähtsaks väljaandeks. Need sumbunud ideoloogilises õhustikus andsid teistsugust informatsiooni. Teistel NL piirkondadel Eestiga võrreldes oli vähem infot muust maailmast- polnud nt Soome infokanalit. Moskvas oli ka välismaalasi nt rohkem, kontakte rohkem, aga kontroll oli ka tugevam. Tamizdat
1970. aastatel jõudis saami keel uuesti koolidesse, seda küll peamiselt nn saami aladel. Saami keeleseaduste vastuvõtmine Norras 1990. aastal ja Soomes 1992. aastal on tunduvalt kindlustanud saami keele asendit Põhjamaade ühiskonnas. Võib oletada, et põhjasaami kirjakeele loomine andis tõuke ka koolasaami kirjakeele taasloomisele 1980. aastate Nõukogude Liidus. Vene tähestikuga kirjakeeles, mis põhines peamiselt kildini murdel, avaldati 1982. aastal aabits, mõned õpikud ja luuleraamatud ning saami-vene sõnaraamat. Viimasel aastakümnel on saamikeelse õppe- ja 65 ilukirjanduse väljaandmine peaaegu lõppenud, üksikuid koolasaami autorite teoseid on avaldatud Skandinaaviamaades. Kuna saami keele kasutusvõimalused igapäevaelus olid 1980. aastateks peaaegu olematuks kahanenud, alustati 1987. aastal Lovozero koolis saami keele õpetamist lisaõppeainena võõrkeele õpetamise programmide alusel
Annab välja esseede albumi ,,Sihid ja vaated". Tema juhatatud on Noor-Eesti esimene kuni kolmas album. Jätkab ka eesti kultuuri toetamist, ka neljas ja viies album on tehtud tema koostööl. 1913 teine luulekogu ,,Tuulemaa". 1914 annab Helsingi Ülikool talle stipendiumi, sõidab end täiendama Pariisi. Algab I MS ja ta puhkus jääb pooleli. On uuesti Soomes, mobiliseeritakse, kuid mitte rindele teeb kirjatööd. Pöördub üsna pea Eestisse tagasi. Ilmusid ka luuleraamatud ,,Ohvrisuits" 1920 armastusluule, ,,Lapse sünd" 1922, ,,Kõik on kokku unenägu" 1922. Suitsu ajal kogu Euroopa vaimustus F. Nietzschest, tema filosoofiast > jumalatapja. Inimene võib justkui kõike teha, miski/keegi ei keela. Kuid Suits kogu tema filosoofiat omaks ei võta, talle meeldib just mõne Nietzsche teose poeetilisus, vähem sisu. Esimed luuletused 1899st aastat. Katsetab ka novellidega, jääb luule juurde. ,,Elutuli" on esikkogu.
annaabi.ee 
