Aadel Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid(hertsogid, parunid, krahvid) (Inglismaal lord, Saksamaal Herr, Hispaanias grand) 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid(Inglismaal gentry, Saksamaal Ritter, Hispaanias hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal k...
naiivne neiu, kelle unistus oli arstiks ppida. Kui Zara sbranna tuli vlismaalt neiule klla, seljas uhked riided ja kljes sdelevad ehted, tahtis Zara samamoodi lnde tle minna, et teenida suurt raha, mida kodustele saata ning millega ta saaks oma arstipingut tide viia. Zara sbranna leidis talle lnde t, kuid Zara viidi hoopis prostituudiks. Teoses oli pikalt rgitud Zara lbielamistest, kuidas teda sunniti, hvardati ja peksti. Zara eesti keele oskuse tttu sai ta Eestisse. Ta pgenes Paa eest, ta jooksis, hletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis, et tal on Eestis sugulane ning arvas, et see on ainus vimalus pseda prostituuditst. Nii sattusidki Zara ja Aliide kokku. Algas tielik pshholoogiline mng: Aliide ei usaldanud Zarat ning Zara kartis oma lugu Aliidele rkida. Mlemal oli nii palju ksimusi, kuid vga vhe vastuseid. Kujunes vlja, et Aliide varjas siiski Zarat oma kodus Paa eest. Aliidele hakkas tdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda ttar oleks selline olnud
Hüdrofiilsed pinnad märguvad, vedelikutilgad valguvad pinnale laiali, märgavad pinda. Nt puuvillane riie Hüdrofoobsed pinnad ei märgu, vedelik jääb pinnale tilkadena. Nt rasvaga kaetud klaas 14. Millest on tingitud vee märgamisvõime paranemine hüdrofoobsetel pindadel kui lisada PAA vette? Paljud tehnoloogilised protsessid nõuavad kontrolli vedeliku märgamise üle tahkel pinnal. Tilga asetamisel pinnale võib see pinna märjata täielikult, osaliselt või üldse mitte. PAA abil saab vähendada pindpinevust ja muuta mittemärgava aine osaliselt või täielikult märgavaks. PAA segunedes vedelikuga tahkise- ja gaasifaasi piirpind suureneb ning tilga ääred muutuvad hüdrofiilseteks. Selle tulemusena tilk levib. 15. Kuidas mõjub pinna kõverus ja aine loomus selle lisarõhule (siserõhule)? Millised on kapillaarse tõusu (languse) põhjused? 4 Täiendav siserõhk on suunatud alati kõveruse tsentrisse.
Pindaktiivne aine (PAA) (seebid, sünteetilised pesuained) on selline aine, millel on võime adsorbeeruda õhk/vesi ja vesi/tahke aine piirpinnal. PAA mõjutab pinna aine molekulide vastastikust toimet ja seetõttu alandab pindpinevust. Tahked pinnad muutuvad seetõttu märgatavalt hüdrofiilsemaks. Isegi väikestes kogustes põhjustavad PAA-d paljudes protsessides suurt pindpinevuse langust. Sellel nähtusel põhinebki pesemine: PAA toimel aluspinna hüdrofiilsus kasvab, eemaldatava aine (saasteaine) märgamisvõime kahaneb ja selle eemaldamine kergeneb. Keemiliselt ehituselt on PAA molekulid järgmise konstruktsiooniga. Nendel on molekuli eri osades hüdrofiilne ja hüdrofoobne osa. Hüdrofoobne (,,rasvane") osa on suhteliselt suur, selle küljes on tugevalt polaarne rühm nn hüdrofiilne osa. Vanemad ja tuntumad sellistest ühenditest on seebid, mis on rasvhapete Na- või K- soolad. Näiteks:
- kondensatsioonimeetod -Viskoossus ei muutu ( viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist uksteise suhtes - Ebastabiilsed väike väikeste koguste elektrolüütide toimel - Ebastabiilsuse põhjus: osakeste pindade neutraliseerimine - Süsteemid on püsivad tänu osakeste laengutele Assotsieerunud kolloidid, kolloidagregaadid - Amfifiilsed kolloidid (st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne): teatud kontsentratsioonist alates amfifiilsed PAA molekulid moodustuvad mitselle (saab eristada hüdrofiilsed ja hüdrofoobset osa); seebid - Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. - Mitsellide tekkel on suur tähtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine) *Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest
- kondensatsioonimeetod -Viskoossus ei muutu ( viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist uksteise suhtes - Ebastabiilsed väike väikeste koguste elektrolüütide toimel - Ebastabiilsuse põhjus: osakeste pindade neutraliseerimine - Süsteemid on püsivad tänu osakeste laengutele Assotsieerunud kolloidid, kolloidagregaadid - Amfifiilsed kolloidid (st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne): teatud kontsentratsioonist alates amfifiilsed PAA molekulid moodustuvad mitselle (saab eristada hüdrofiilsed ja hüdrofoobset osa); seebid - Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. - Mitsellide tekkel on suur tähtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine) *Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest
• Kõige tugevamad vesiniksidemed on karboksüülhapetes Vees lahustuvus: • Ei lahustu mittepolaarsed ained ja gaasilised lihtained • Hästi lahustuvad need, mis saavad moodustada vesiniksidemeid. • Nt: 4 süsinikuga lahustuvus alkoholidel päris väike, kuna mittepolaarne rühm on nii suur. • Kui OH rühmasi on palju, siis on kõik jälle hästi • Rasvad ei lahustu, kuna need on niiiiii suured PESUAINED Pindaktiivne aine PAA 10-12% Vee pehmendajad sisaldavad Na3PO4 õhk PAA tuleb pinnale sest tal on love- hate suhe veega Meri Seep : BaSO4 – nice Tihedus: • Üldiselt on orgaanilised ained veest kergemad. Sellepärast et nad ei tõmbu nii tihedalt kokku. • Halogeeniühenditel on tihedus veest suurem !!! Tihdus suureneb neil alt üles
RÜÜTLIKIRJANDUS (12.-13. SAJAND) 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur. Feodaalide poegadel oli võimalus valida kahe poliitilise tegevusala vahel: 1)saada ratsasõdalaseks-rüütliks; 2)omandada vaimuliku elukutse Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus).
Pesupulber Bonux BONUX Koostisosad: § 5-15% pindaktiivsed ained § 5% mitteioonsed pindaktiivsed ained § Hapnikul põhinev valgendaja § Fosfonaadid § Polükarboksülaadid § Zeoliidid § Ensüümid § Optilised valgendajad § Lõhnaained § Butylphenyl Methylpropional Mida uurisime: Uurisime ja katsetasime , et kuidas eemaldab pesupulber Bonux erinevaid plekke ja kui efektiivselt Katse: § Bonux ( 4+4 supilusikatäit ) § 2 klaaskaussi § Ühest ja samast materjalist kangas § 7- 10 10 riidetükki § 7 erinevat plekki ( huulepulk,-jumestuskreem,- CD-marker,- tavamarker,-mustikaplekk,-pastakas,-küünelakk) Katsekäik: 1. Kauss nr1 panime : kuuma vett 500ml ja 4spl Bonuxi pesupulbrit 2. Kätega hõõrusime plekkidega riidetükke kausis ca 15 minutit ( jumestuskreem,-küünelakk,-huulepulk) 3. Kauss nr2 panime: kuuma vett 500ml ja 4spl Bonuxi pesupulbrit 4. Kä...
4) settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. ! II variant 1. Millest sõltub hüdrofoobsete kolloidide stabiilsus? ! ! 2. Millest sõltub emulsioonide stabiilsus, mis on emulsioonid ja kuidas neid meditsiinis kasutatakse? ! Emulsioon on dispersne süsteem, mis koosneb lahustusmatutest vedelikest (dispersioonikeskond ja dispersne faas on vedelikud). Üks faasidest on vesi ja teine «õli». Kummas vedelikus lahustab PAA, mis stabiliseerib emulsiooni. Emulsioonid võivad tekkida iseeneslikult, aga sagedamini mehaanilisel dispergeerimisel. Emulsioonide üks olulisi omadusi on stabiilsus. Emulsioonid pole termodünaamiliselt püsivad tänu oma kõrgele pinnaenergiale (faasidevaheline piirpind on väga suur). Stabiilsus võib kaduda mitmesugustel põhjustel: a) sedimentatsioon, b) tilgakeste koalestsents. Esimeses astmes
14. Pinna vabaenergia Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw – tehtud töö s – pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1, kuna J = 1N*m ) ds – pindala muutus 15. Adsorptsiooni mõiste Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarjõudude toimel tahke keha pinnale. 16. Gibbsi adsorptsioonivōrrand Γ= - c/RT x δ∂/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis 17. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. 18. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude
Mõmmi leidis pesa. Pesa ees käisid sipelgad siia ja sinna. Ühed läksid pessa. Teised tulid pesast välja. Mõnel oli suus kõrs, mõnel okas. Kõik tegid tööd. Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas. ,,Näe, sina ole seal, siis sa ei ole ees!" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas me leiame rühmaruumist veel sarnase kujuga asju? Lapsed lähevad otsivad rühmaruumist sarnase kujuga esemeid, objekte.
Osa leidmine tervikust I võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi leiame 1% sellest tervikust ja tulemuse korrutame 100-ga. II võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi tuleb protsendid teisenda murruks ja seejärel jagada antud osa suurus selle murruga. Terve leidmine osa järgi Lattu veeti sügisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks mädanenud 33%. Ülejäänud kartulid õnnetus omanikul maha müüa. Mitu kilogrammi kartuleid müüdi? 420= 100% X= 33% X= 420*33/100=138,6t V; 138,6tonni kartuleid müüdi. Mitu protsenti moodustab üks arv teisest Leiame arvu, millest 34% on 77. Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent tervikust. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. TERVIK ON 100% Selleks, et leida 1% arvust, tuleb see arv jagada 100-ga. I võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi leiame 1% sellest tervikust ja tulemuse korrutame 100-ga. II võimalus:...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. 88. Pindpinevus. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 89. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust. Mida tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud, seda suurem on pindpinevus ja seda raskem on gaasi molekulidel end sinna vahele suruda. Pindpinevus sõltub ka metallide katioonide juuresolekust. Lahusti polaarsuse vähenemisel väheneb ka PAA pindpinevus. Elektrolüüdi lisamisel PAA lahusele toimub lahuse pindpinevuse vähenemine
naudin külma tuult enda näo vastu peksmas. Korteri ukse ees panen koolikoti maha ning otsisin sealt võtmed, mida ma ka kohe koti põhjas leian. Korterisse sisenen vaikselt ning näen enda ema arvuti taga töötamas. Teretan teda vaikselt ning tema heidab mulle kiire pilgu, noogutab mulle teravalt ning jätkab oma tööga. Asun elutuppa, kus ma panen televiisori käima lihtsalt, et korteris olevat kõhedat vaikust summutada. Vaatan klaasistunud pilguga telekaekraani ning istun paa tundi niiviisi. Lõpuks muutun ma väsinuks, tõusen püsti ning astun raskete sasmmudega enda tuppa. Kustutan tule ning lähen teksastes ning särgis teki alla. Heidan kiire pilgu äratuskellale ning näen, et täpselt kaheksa tunni järel võin ma jällegi oodata tema helinat.
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
Mitteionogeenseid pindaktiivsed ained lahuses ioone ei moodusta.[2] Amfoteersed pindaktiivsed ained toimivad neutraalses keskkonnas mitteionogeenselt, aluselises keskkonnas anioonaktiivselt ja happelises keskkonnas katioonaktiivselt.[2] Umbes poolt toodetavatest pindaktiivsete ainete kogusest kasutatakse pesemisvahenditena. Mustuse põhikomponent on tavaliselt rasv, millele lisanduvad tolm ja teised tahked ained. Pesemisel kogunevad PAA osakesed rasvastele mustuseosakestele, aidates veemolekulidel neid esemelt eemaldada, lahustavad selle rasvakile mitsellides ja kannavad koos vahuga lahusest välja. Esemelt eemaldatud mustuseosake langeb seejuures lahuse põhja.[2] Pindaktiivsete ainete üheks põhitarbijaks on ka mäetööstus, kus värviliste metallide maakide ja teiste maavarade rikastamisel kasutatakse ära pindaktiivsete ainete floteeriv toime. Flotatsioonil toimub maavara märguva ja mittemärguva osa eraldumine.[2]
Lüofoobsed süsteemid – süsteemid mis ei märgu Luofiilsed süsteemid – süsteemid mis märguvad Mitsellide tekkel on suur tahtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine). Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest. Need molekulid on amfifiilsed, st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne.Seetottu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma.PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksu-ruhma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks.Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt moned alkaloidid) voi anioonaktiivsed (nt pesemisvahendid). 50. Pindaktiivsed ained. Vähendavad pindpinevust, näiteks seep, parkained ja värvained. Need on ained, millel
Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. 88. Pindpinevus. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 89. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? ● Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust. ● Mida tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud, seda suurem on pindpinevus ja seda raskem on gaasi ● molekulidel end sinna vahele suruda. ● Pindpinevus sõltub ka metallide katioonide juuresolekust. ● Lahusti polaarsuse vähenemisel väheneb ka PAA pindpinevus. ● Elektrolüüdi lisamisel PAA lahusele toimub lahuse pindpinevuse vähenemine
kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Artur Adson Artur Adson -- (1889- 1977) luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna 1913 tutvumine Marie Underiga, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson kuni lõpuni. Oluline kujunemisel oli ühinemine rühmitusega Siuru (1917). Varasemal loominguperioodil kinnistunud hüüdnimed Sänna Trubaduur ja Paa tabavad nii tema loomingu kui isiksuse tuuma. Lõuna-Eestist, Sännast pärit Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema 9 luulekogu (1917-1973). Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid: debüüt "Henge palango'" (1917) ja järgmine luuleraamat "Vana laterna" (1918) on sündinud Siuru palanguis ning moodustab oma erootilistes allüürides dialoogi M
kiiremini toimub reaktsioon. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 7. Mitsellid on pindaktiivsete monomeeride agregaadid, mis hakkavad moodustuma siis, kui vees lahustunud PAA kontsentratsioon ületab mitsellide moodustumise kriitilise kontsentratsiooni.[2] Eesti keeles kasutatakse selle kohta väljendeid mitsellide moodustumise kriitiline kontsentratsioon (MMKK) või kriitiline mitselleerumise kontsentratsioon (KMK). Mitselli moodustumise kriitiline kontsentratsioon on pindaktiivsete molekulide kontsentratsioon lahuses, millest kõrgematel väärtustel hakkavad moodustuma mitsellid (antud kindlal temperatuuril)[8]. Vee
1 Kuhjad 2 Olemus Kuhi (ingl heap) on puu või mets, kus: igas tipus on üks võtmega kirje, kusjuures võtmed on omavahel võrreldavad; kehtib nn kuhjatingimus (ingl heap property): iga tipu kirje võti on vähemalt niisama suur kui tema suvalise alluva kirje võti. 3 Märkusi · Tihti kasutatakse ka kuhje, kus kuhjatingimuses nõutakse vastupi- dist järjestust: iga tipu kirje võti on ülimalt niisama suur kui tema suvalise alluva kirje võti (nn pöördkuhi (ingl min-heap)). · Kasutatakse mitut kuhjaliiki, millest igaühe puhul nõutakse lisaks tingimusi puu struktuuri kohta. 4 Eesmärk Kuhjad on ...
pukti eestvaad. 5234. 8. Leida linuga 124 oiginaalvopiiiianise 8. opo aal e|pyoHa tel pdhikaanileijnbe |'/-,, 1234 pHy a oat p ly 1'4' . 9. Pijraniid TB on liigatud tasandiga ( L, ) 9. paa eFra olo q (q .L 2 ). Tuletada l6ike peltvaadeja oiginaalvonnig pija- opo oHylo P oe aypa l miidikujutis istisonefias(koos ldikejoongal e' a a( oooEl|-lyl niepl yHHo ai]4|. r- "-u"i'
MICV Mechanised Infantry Combat Vehicle MOOTW Military Operations Other Than War MP Military Police MRR Minimum-Risk Route MSD Minimum Safe Distance MSR Main Supply Route NAI Named Area of Interest N NATO North Atlantic Treaty Organisation NBC Nuclear, Biological and Chemical NFA No-Fire Area NFL No-Fire Line O OBJ Objective OP Observation Post, Observation Point PAA Position Area of Artillery P PDF Principal Direction of Fire PLD Probable Line of Deployment PP Passage Point PZ Pickup Zone R R3P Rearm, Refuel and Resupply Point RA Rendezvous Area RAA Rear Assembly Area RAOC Rear Area Operation Centre RCZ Rear Combat Zone RES Reserve RFL Restrictive Fire Line RGB Red, Green, Blue RHU Replenishment Holding Unit RL Release Line
partnereid koos näiteks pühendumine ja või kirg. Esimene väljendub soovis ja kohustuses suhet jätkata. Kirg aga paneb liikuma, andes energiat, ja väljendub seksuaalses köitvuses. Komponentide kombineerudes moodustuvad Sternbergi järgi eri tüüpi inimsuhted. Kõikehõlmava ehk ideaalse armastuse korral pakub suhe sügavat intiimsust, kaaslane on seksuaalselt köitev ning armastajad on valmis hoidma suhet ka tulevikus. Nii pole see aga näiteks tühjas armastuses, kus partnerid jätkavad paa rina, kuigi puuduvad lähedustunne ja füüsiline tõmme. ARMASTUSSUHETE TÜÜBID TÜÜP INTIIMSUS KIRG PÜHENDUMINE Armastus puudub Vähe Vähe Vähe Meeldimine Palju Vähe Vähe Pime armastus Vähe Palju Vähe
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel k...
Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. PAA molekulide paigutumine vesi-õhk faaside pinnal 94. Pindpinevus. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 95. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust. Mida tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud, seda suurem on pindpinevus ja seda raskem on gaasi molekulidel end sinna vahele suruda. Pindpinevus sõltub ka metallide katioonide juuresolekust. Lahusti polaarsuse vähenemisel väheneb ka PAA pindpinevus. Elektrolüüdi lisamisel PAA lahusele toimub lahuse pindpinevuse vähenemine Temperatuuri kasvades PAA lahuse pindpinevus väheneb, sest vähenevad kohesiooni jõud. 96
Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muusikaline jutustus, lauludraama, muusikaline draama, draama muusikaga. Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfoonia orkestri saatel. Üksiku tegelase laulu nim sooloks, kooslaulu ansambliks või kooriks. operett kerge sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. orkestratsioon seade orkestrile. pas de deux (loe: paa dö döö) balletis tants kahele, tavaliselt mees- ja naistantsijale. priimabaleriin balletitrupi juhtiv naistantsija. polüfoonia mitmehäälse muusika faktuur, mille korral kõik hääled on iseseisvad ja võrdväärsed. repetiitor juhendab tantsijaid proovides ja korraldab proovide ajakava; tavaliselt on ta endine tantsija. révérence (loe: reveraans) kummardus, mille tantsija teeb harjutustunni või etenduse lõpus
17 Sõnamoodustus. Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega. Selline sõna on näiteks ürg- (ürgvana, ürgne) ja haja- (hajameelne, hajali). On isegi selliseid tüvesid, Sõnade hulk keeles on väga suur. Näiteks suuremahulises sõna- mis esinevad ühes ainsas sõnas: ...
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
Lõunaeesti murdepõhi. Häälduslikud erijooned · Vokaalide reduktsioon alates 3.silbist: a,ä>e, nt tullive '(nad) tulid', värbeldeme 'õmblema' · Trv, Pst järgsilpides e > a, nt obeza 'hobused' · Vokaalide kadu rõhututes silpides ja grammatilistes tunnustes, nt kammants 'kamandama', järvel 'järvel(e)', kaetam 'kaetame', tazun 'tasunud', samleg 'samblaga' · Vokaalidevahelise n kadu asesõnades jm sagedates sõnades, nt mia-mea 'mina', paa 'pane', mee 'mine' · Klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel, nt parantte 'parandada', kõneltte 'rääkida' · Epenteetiline palatalisatsioon, nt üits 'üks', näin 'ema', äit 'isa' · Palatalisatsiooni puudumine , nt nänni 'ema', lehtel 'lehtedel' Morfoloogilised erijooned · Käskiva kv keeldkõnes da-inf, ärä kõnelte 'ära räägi' · Tingiva kv minevikus lihtvormid, tullus 'oleks tulnud'
Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid. Hiljem kaasnesid relvatundmine, ratsutamine ja jahipidamine. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18 a vanuselt said neist kannupoisdi, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega , millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Ta saatis oma isandat, kuid lahingus hoidsid nooremad kannuposid tahapoole. Paa või skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi.Vanuses 18-21 löödi noormees pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlus oskust. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Noormees löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga
lainepikkust sujuvalt muuta Küvettides viiakse läbi lahuste mõõtmised. Küvette valmistatakse kvartsist (sobib > 190 nm), klaasist (sobib > 300 nm) ja plastikust (ainult nähtavas spektris). Seega ultraviolettspektriga töötamisel sobib ainult kvartsküvett!!! Fotodetektoriteks võivad olla: Fototoru, Fotoelektronkordisti, Fotodiood, Fototakisti (Cu2O, Sekrist, PbS) Kasutusalaks on kolorimeetrilised analüüsid, nt Br , NH , Cl , CN , F , NO , PAA, fenoolid, P, SO jne - 4 + 2 - - 3
12. Pinna vabaenergia. – Pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw – tehtud töö, s – pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1, kuna J = 1N*m ), ds – pindala muutus 13. Adsorptsiooni mōiste Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarjõudude toimel tahke keha pinnale. 14. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. T= c/RT * δσ/δc kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis 15. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. 16. Mis on adsorptsioon? Kuidas seda liigitatakse? •Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused – van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel.
AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju ...
anatoomiainstituudi prandal, oli juba le kolme tuhande kolmesaja aasta surnud. Oli 11. november 1925. Kell 9.45 pinge kasvas: professor Derry ja Howard Carter astusid lahkamislaual lebava valgetesse linadesse mhitud kuju juurde. Nende linade all peitus Tutanhamoni laip, kuid veel ei teadnud keegi, kuidas see vlja neb. Carter ja Derry olid sajandi sndmusele kutsunud teadlasi ja prominente: avalike asjade ministeeriumi alamriigisekretri Saleh Enan Paa, Kena provintsi kuberneri Said Fuad Bey el Choli, muististevalitsuse peasekretri Pierre Lacau, Aleksandria tervishoiuameti direktori dr. Saleh Bey Hamdi, keemiku ja arheoloogi Alfred Lucase, Harry Burtoni New York Metropolitan Museum of Artist, lem-Egiptuse muististevalitsuse vaneminspektori Tewsik Boulose ja Muhammed Schaabani Kairo Rahvusmuuseumi direktsioonist. Tutanhamoni muumia lahkamist Kairo anatoomiainstituudis oli suure pnevusega
6. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooni järgi. a. HDPE koordinatsioon polümerisatsioon b. PUR polüliitumine c. UF polükondensatsioon d. PIB katioonne ahelakasvu polümerisatsioon 7. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetodi järgi. a. PUR faaside piirpinnal b. EPR lahuses c. PMMA massis d. EVAC emulsioonis 8. Moodustage sobivad paarid lahustuvuse alusel. a. PAA vesi b. PVC tetrahüdrafuraan c. PI dimetüülformaniid d. PE dekaliin e. PF leelise vesilahus 9. Kumb omadus on iseloomulik polümeerile võrreldes metalliga. a. Suur/väike soojuspaisumisekoefitsient b. Suur/väike elektrijuhtivus c. Kõrge/madal molaarmass d. Väike/suur soojusmahtuvus e. Kõrge/madal tihedus f. Väike/suur roome 10
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegur...
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu...
L+l''-. Ir + T Jr4 i- tr il ti I r l T i ^t-. I J I I I I I I l l I I I T 1 4.). il I rl .i ,: -tt f -l -l-liI- -J' rlll ii"lr ( x ot ''S - tt -t-f . t i ' t' l J 5 uctR6.e,t,4"y 4,)' ... Ahi 2 uu.4DLl, ...
Ratu juhendmaterjale on lubatud kasutada ainult õppeotstarbel. TÖÖLIIGID 42-0290 Kulud ja meetodid Oktoober 2005 1 (12) Asendab kaarte 42-0082 ja 42-0083 PLOKKMÜÜRITISED Blocklaying Harkkomuuraus Juhendkaart käsitleb plokkvundamentide, -seinte ja -lõõride ladumi...
pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: • Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused – van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel. • Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Voib tekkida nii elektroni uleminekul kui uhise elektronpaari tekkel. 79. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. Γ= - c/RT x δ∂/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. 80. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10-27 kg ja labimoot suurusjargus 10-10 m (ehk uks ongstrom). · Prootonite arv = jä...
pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises - Jämedispersne süsteem >10-6 m - Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m - Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellil on polaarne ja mittepolaarne osa. Osa PAA molekule koguneb vesilahuse pinnale, molekuli hüdrofoobne osa ("saba") tõrjutakse lahusest välja ning polaarne hüdrofiilne osa ("pea") jääb lahusesse. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo, prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü) · Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik). · Diftongiga lõppevad võõrsõnad (asalea, bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei, levkoi, oboe, onomatopöa, prostoi, samurai, suhhovei, trio). (aaloe, eefeu, kantselei, kardavoi, meierei, papagoi, patarei, salvei, vaarao) · Pika vokaaliga, välja arvatud ee, lõppevad sõnad (ampluaa, argoo, avenüü, büroo, depoo, eküü, esprii, fopaa, halvaa,
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Kemosorptsiooni vabaenergia 100-400 kJ/mol. Oluline: adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust (ka temperatuurist ja kontsentratsioonist lahuses või rõhust gaasifaasis). Temperatuur: kõrge. Adsorptsiooni kiirus: sõltub temperatuurist (sageli aeglane protsess) Mittepöörduv protsess 79. Gibbsi adsorptsioonivrrand. kus, c PAA kontsentratsioon lahuses, pindpinevus vedelik-gaas pinnal, - adsorbeeritud aine liig pinnakihis Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades d/dc>0, siis <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas. Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades d/dc<0, siis >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas. 80. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
