kvaliteet ei halveneks. Keskkonnainspektor tegi ettekirjutuse, mille kohaselt peab osaühing sisse seadma erinevatest põhjaveekihtidest tarbitud veekoguste arvestuse. Millise seaduse punkte rikuti? § 9.Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba - vee erikasutusloaga määratud tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju põhjustab kahjulikke keskkonnamuutusi, mistõttu tuleb muuta loaga kehtestatud nõudeid §10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine - kemikaaliseaduse kohaselt peab kemikaali käitlejal olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ning kahjutustamise kohta Milline karistus selle ees ootab? Raha trahv Vee erikasutus luba võib muutuda kehtetuks Keskkonnakaitseinspektor tuvastas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d kontrollides vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja kemikaaliseaduse nõuete rikkumisi ning määras karistuseks 11 500 krooni trahvi Kuidas peaks tegutsema, et see oleks
KÜSIMUSED määruse ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kohta 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Määrus ,,Hea laboritava nõuded ja kord" kehtestatakse Kemikaaliseaduse alusel 2. Millistes valdkondades rakendatatkse nimetatud määrust? Hea laboritava nõudeid ja korda rakendatakse Kemikaaliseaduse kohaselt kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. Head laboritava kohaldatakse uuringutele, mis viiakse läbi laboris, kasvuhoones või välitingimustes. 3. Kirjelda oma sõnadega missugused on labori juhtkonna kohustused
Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.
(Venemaa) Dašava (Ukraina) 98 0,4 0,2 0,1 0,1 0,2 1,0 Troll (Norra) 93,2 3,7 0,4 0,5 - 0,6 1,6 Ekofisk (Norra) 85,5 8,3 2,8 1,2 - 1,5 0,4 Groningen 81,3 2,8 0,4 0,4 - 0,9 14,2 (Holland) Eestis kasutatav 98 0,67 0,2 0,07 0,02 0,03 0,95 Kemikaaliseaduse järgi tuleb iga seadet ja ettevõtet, kus käideldakse ohtlikku kemikaali teatud minimaalmäärast suuremas koguses, käsitleda kui ohtlikku või suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Sellega kaasneb kohustus hinnata kõiki selle kemikaali käitlemisega seonduvaid riske, mis võivad viia õnnetuse tekkimiseni. Kuivõrd LNG on kemikaaliseaduse järgi ohtlik kemikaal, siis koostatakse iga LNG-käitise kohta riskianalüüs, kus määratletakse võimalikud LNG käitlemisega
temperatuur, töösuhe õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv , tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Millised on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja vara. Kemikaali ohtlikkuse alamäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda ja vara. Millised on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm),
kemikaale käitlevad ettevõtted. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad kemikaalide koguse alusel A-ja B-kategooria ettevõteteks. Alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016.a määrusega nr 10 ,,Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1" Põhjalikumad nõudmised ettevõtte määratlemisel on välja toodud Kemikaaliseaduse 3. peatükis ,,Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte" 5 Pilt 1. Erinevad ohupiktogrammid 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele Selleks, et kõik oleks ohutu ja kontrolli all, on riik kehtestanud ettevõtetele hulga erinevaid nõudeid ohtlike kemikaalide käsitlemiseks. Alljärgnevalt
ning muud samalaadsed tegurid. 1 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis ohtlikud ained või neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud «Kemikaaliseaduse» alusel järgmiste ohusümbolite ja riskilausetega: ohusümbol T ja riskilause R23, R24, R25, R39, R45, R46, R48, R60, R61 või nende ühendlaused ohusümbol T+ ja riskilause R26, R27, R28, R39 või Keemilised
(3) Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimalike vigastuste teket veo kestel. (1:§4) 1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine (1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada. (2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. (1:§5) 1.5 Asbestijäätmete töötlemine (1) Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste, keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu.
tootmisprotsessiga, mille töökäigus neid kasutatakse või nad võivad tekkida tööprotsessi käigus. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Kemikaalid (keemilised elemendid, keemiliste elementide ühendid, keemiliste ühendite segud) võivad olla ohtlikud kahel viisil: füüsiliselt ohtlikud ja tervisele ohtlikud. Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud
ee/keskkonnatervis/teenuste-ohutus.html ) Vaadatud 09.02.2014 a. Keemilised ohutegurid 1. Keemiliste ainetega töötamiseks tegevusluba. 1.1. Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus. Taotluses esitatakse: taotleja nimi ja kontaktandmed; taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 nimetatud dokumendid. Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv. 2. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. 2.2. Iluteeninduses kasutatakse palju keemilisi aineid. Nende kasutamine, hoidmine ja töötlemine on seadusega reguleeritud. (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011055? leiaKehtiv) Üldsätted 1. Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. 1.1. Antud punkt on kohustuslik kõikides asutustes. Samas ka iluteenistuses peab
Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised (müra, vibratsioon, õhutemperatuur ja -niiskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad jne.), keemilised (kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid), bioloogilised (mikroorganismid, rakukultuurid jne.), füsioloogilised ja psühholoogilised Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ja puudega töötajad Töökeskkonna spetsialist Töökeskkonna volinik Kas palgaline kohustus
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=994116 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:136:0003:0280:ET:PDF artikkel 31 Kust saab kemikaali ohutuskaardi? Aine või valmistise tarnija esitab aine või valmistise saajale II lisa kohaselt koostatud ohutuskaardi. Ohutuskaardi esitab kemikaali Eestis turustamise eest vastutav isik kemikaali kasutajale ja Kemikaalide Teabekeskusele «Kemikaaliseaduse» §-s 19 nimetatud juhtudel ja tingimustel. Missugust teavet ta sisaldab? Ohutuskaardile märgitakse kuupäev ning see sisaldab järgmisi lahtreid: 1. aine/valmistise ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine; 2. ohtude identifitseerimine; 3. koostis/teave koostisainete kohta; 4. esmaabimeetmed; 5. tulekustutusmeetmed; 6. meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda; 7. käitlemine ja hoidmine; 8. kokkupuute ohjamine/isikukaitse; 9. füüsikalised ja keemilised omadused; 10
projektidele seisukohtade andmine; õhu, pinnase, vee radioaktiivsusseirete korraldamine KESKKONNAAGENTUURI ÜLESANDED – keskkonnaseire korraldamine; ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine; hinnangute andmine keskkonnaseisundi kohta keskkonnajärelevalve riigiasutused: o Maa-amet – maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamine o Päästeamet – kemikaaliseaduse nõuete täitmine; tuleohutusjärelevalve; keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalve o Tarbijakaitseamet – pakendiseaduse järelevalve; kemikaalide märgistusnõuete kontroll; orgaaniliste ühendite märgistuse kontroll KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE ÜLESANDED – finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja
sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müra Füüsikaline vibratsioon ioniseeriv kiirgus plii või selle ühend Keemiline asbest kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained bakterid Bioloogiline viirused seened füüsilise töö raskus Füsioloogilised ja halb töökorraldus psühholoogilised pikaajaline üksinda töötamine
· Kiirgus Füüsikaline · Vibratsioon · Müra üle 80dB · Plii või selle ühend · Asbest Keemiline · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained · Alaealisi ei tohi rakendada gaasi Bioloogiline tootmiseks tööle
polütsüklilised aromaatsed C20H12 süsivesinikud, sealhulgas benso(a)püreen plii Pb osoon O3 benseen C6H6 süsinik(mono)oksiid CO, CO2 kaadmium Cd arseen As nikkel Ni elavhõbe Hg Välisõhu kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: saasteaine kahjuliku toime võimalikkust, saasteaine ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses ning saasteainete esinemissagedust ja eriti nende saasteainete toimet, millel on pöördumatu mõju inimese tervisele ja keskkonnale tervikuna; saasteaine sisaldust välisõhus; saasteaine sisaldusega kaasnevaid muutusi keskkonnas, mis võivad kaasa tuua ohtlikumate kemikaalide tekke; saasteaine säilivust keskkonnas, kui saasteaine ei ole bioloogiliselt lagundatav ja võib inimorganismis või keskkonnas akumuleeruda. VÄLISÕHU SAASTAMISE VÄHENDAMISE MEETMED
psühhotroopse aine mõju all. 9. Töökeskkonna ohutegurid, näiteid. 1) Füüsikalised-müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2)Keemilised-on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. 3)Bioloogilised-on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. 4)Füsioloogilised-on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning
ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524 8. Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid. 9. Ära suitseta ja kasuta lahtist tuld! 10. Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel! 1.5 Ohtlike kemikaalide märgistamine Ohtliku kemikaali pakendi märgistuse tekst peab olema selle EL liikmesriigi ametlikus keeles, kus aine või segu turule viiakse. Riigikeelsuse nõue on esitatud ka kemikaaliseaduse §18 lõikes 5, mis ütleb, et turustamiseks ettenähtud kemikaali märgistus peab olema eestikeelne. Erandina on lubatud saaja nõusolekul tarnida teaduslikus uurimis- või arendustegevuses kasutamiseks kemikaali, mille märgistus on mõnes muus saajale arusaadavas keeles ja vastab CLP-määruse nõuetele. Kemikaali nõuetekohasel pakendil peab olema järgmine teave, kus on kirjas tarnija nimi, aadress, telefoninumber, aine või segu nimikogus pakendis, tootetähised, ohupiktogrammid,
kiirgus) ja elektromagnetväli · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, · kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Psühholoogilised ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal?
3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Töökoha sisekliima õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus, värske õhk. Sobiva sisekliima määramisel arvestatakse töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat Mõisted ja terminid Keemilised ohutegurid: asutuses käideldavad Kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste
(näiteks torusid, plaate), mis lahtist kiudu ja tolmu vahetult ei eralda, võib vedada pakendamata kujul. Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimali1 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste, keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu. Need tuleb enne ladestamist sorteerida ja pakendada selliselt, et asbestikiu ja -tolmu sattumisoht prügilademest keskkonda oleks minimaalne
tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. (3) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida. (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral.
(kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks, näiteks seadmed ja tööriistad. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikalised · Ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus · Vibratsioon · Masina liikuvad osad · Müra Keemilised · Plii või selle ühend · Asbest · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained Bioloogilised · Alaealisi ei tohi rakendada gaasi tootmiseks tööle · Mürkloomad · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. · Mikroorganismid Psüholoohilised (Psühholoogilised ohutegurid on töötaja ) · võimetele mittevastav töö · halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda 1
kehapiirkonnale (nt kätele). •Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi. Sisekliima •Õhutemperatuur •Õhu relatiivne niiskus •Õhuliikumine •Õhus tolmu kontsentratsioon Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Kemikaalide kahjuliku mõju vältimine: •Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs, töötajate koolitus) •Hästi korraldatud tööprotsess
Põhjendage oma seisukohti. Ehitusseadus § 1. Seaduse reguleerimisala (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 3. Ehitisele esitatavad nõuded (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral.
töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. · Tööriski suurendavad tegurid stress, depressioon, rahutus, töövägivald, töökiusamine, juhtkonna juhtimisvead, väljaõppe puudumine, käitumishälbed. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. 2. Põhjenda riskianalüüsi läbiviimise vajalikkust nii töötaja kui tööandja seisukohast? V: Tööandja seisukohalt aitab riskianalüüs avastada tervist ohustavad tegurid enne,
(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. 3.. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened
(3) Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimalike vigastuste teket veo kestel. (1:§4) 1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine (1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada. (2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. (1:§5) 1.5 Asbestijäätmete töötlemine (1) Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste, keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu.
või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Töökoha sisekliima: õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus, värske õhk. Sobiva sisekliima määramisel arvestatakse töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat. Keemilised ohutegurid: asutuses käideldavad Kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning
6) pidev kõrge õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +26 °C, keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +24 °C). Keemilised ohutegurid Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate keemiliste ohutegurite tõttu: 1) ohtlikud ained või neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud «Kemikaaliseaduse» alusel järgmiste ohusümbolite ja riskilausetega: ohusümbol T ja riskilause R23, R24, R25, R39, R45, R46, R48, R60, R61 või nende ühendlaused; ohusümbol T+ ja riskilause R26, R27, R28, R39 või nende ühendlaused; ohusümbol C ja riskilause R34 või R35; ohusümbol E ja riskilause R2 või R3; ohusümbol Xn ja riskilause R39, R40, R42, R43, R45, R46, R48, R60, R61 või nende ühendlaused; ohusümbol Xi ja riskilause R12, R42, R43 või nende ühendlaused; 2) plii või selle ühend;
mitmele keskkonnakomponendile. jäätmenimistu Jäätmeseaduse paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmekategooriatesse kuuluvate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (edaspidi jäätmenimistu) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Nimistu põhineb Euroopa jäätmeloendil ja hõlmab enamlevinud jäätmeliike. Ohtlike jäätmete koodinumbrid nimistus on tähistatud tärniga. Ohtlike ainetena käsitatakse nimistus aineid, mis vastavad «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 sätestatule. · Kood Nimetus · 01 Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed · 02 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed · 03 Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi
Jäätmenimistu Jäätmeseaduse paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmekategooriatesse kuuluvate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (edaspidi jäätmenimistu) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Nimistu põhineb Euroopa jäätmeloendil ja hõlmab enamlevinud jäätmeliike. Ohtlike jäätmete koodinumbrid nimistus on tähistatud tärniga. Ohtlike ainetena käsitatakse nimistus aineid, mis vastavad «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 sätestatule. Näide jäätmenimistust 05 NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed o 05 01 02* Soolaärastussetted o 05 01 03* Mahutite põhjasetted o 05 01 04* Alküülhappesetted o 05 01 05* Lekkinud õli
§ 7. Ruumide valgustus (1) Kunstlik valgustus peab tagama kõikides ruumides piisava ühtlase ja hajutatud valguse. (2) Kunstliku valgustuse valgusallikate keskmine valgustustihedus (valgustatus) mänguruumis peab olema vähemalt 300 luksi, tualettruumis 200 luksi, treppidel 150 luksi ja magamisruumis 100 luksi. § 8. Ruumide ja sisustuse korrashoid ning hügieeninõuded (1) Ruumid ja sisustus peavad olema puhtad. Puhastamisel kasutatakse «Kemikaaliseaduse» nõuetele vastavaid aineid kasutusjuhendi kohaselt. (2) Ruumides ei tohi olla närilisi ega kahjurputukaid. (3) Ruumides ja õue mängualal ei tohi suitsetada, tarvitada alkohoolseid jooke ega narkootilisi aineid. (4) Ruume, kus puudub konditsioneer, tuulutatakse korrapäraselt. Ruumide tuulutamisel laste ruumis viibimise ajal ei tohi tuulutuspilu kaudu tekitada tuuletõmmet ega tuule puhumist otse lapsele. (5) Ruumides ei ole lubatud hoida lemmikloomi ja -linde
väljaõppe, kuid ta ei tegutsenud vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele ning tema töö ei ohustas teiste elu ja tervist. Ohtlike kemikaalide kasutusnõuete rikkumine märgitakse juhul, kui tööõnnetuse põhjustas ohtliku kemikaali mittenõuetekohane käitlemine rikkudes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001.a määruse nr 105 “Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu nõuded” või kemikaaliseaduse ja selle rakendusaktide nõudeid rikkumine. 9 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Ehitise, tööruumi või liikumistee mittevastavus nõuetele märgitakse juhul, kui ehitis, tööruum või liikumistee, kus õnnetus toimus, ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007
6) pidev kõrge õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +26 °C, keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +24 °C). Keemilised ohutegurid Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate keemiliste ohutegurite tõttu: 1) ohtlikud ained või neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud «Kemikaaliseaduse» alusel järgmiste ohusümbolite ja riskilausetega: ohusümbol T ja riskilause R23, R24, R25, R39, R45, R46, R48, R60, R61 või nende ühendlaused; ohusümbol T+ ja riskilause R26, R27, R28, R39 või nende ühendlaused; ohusümbol C ja riskilause R34 või R35; ohusümbol E ja riskilause R2 või R3; ohusümbol Xn ja riskilause R39, R40, R42, R43, R45, R46, R48, R60, R61 või nende ühendlaused; ohusümbol Xi ja riskilause R12, R42, R43 või nende ühendlaused; 2) plii või selle ühend;
nõuete või piirangute täitmise. 222 Keskkonna saastumine, keemilised saasteained KESKKONNAMÜRGID- *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4 *tahked elemendid: Hg, As, Pb *pestitsiidid *väetised *naftasaadused *sünteetilised pesemisvahendid 222 Eesti seadusandlus mis reguleerib kemikaalide keskkonnaohtlikkuse küsimusi. Elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud. Määrus kehtestatakse "Kemikaaliseaduse" (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 11 lõike 1 punkti 3 alusel. 222 Ökomärgistus Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Üle maailma eksisteerib ligikaudu 20 erinevat keskkonnamärgi süsteemi. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist. Eestis levinud ökomärgid energiasäästikult valmistatud tooted.
02.2017, K. Künnis-Beres Polüklooritud bifenüülid (PCBd): • Lõhnatud, värvitu kuni kahvatu kollase • Vees peaaegu lahustumatud • Hästi lahustuv õlides ja rasvades • Imbuvad kergesti läbi naha • Keemiliselt väga stabiilsed 20.02.2017, K. Künnis-Beres bifenüülid (PCBd Polüklooritud bifenüülid PCBd): PCBd Seadusandlik regulatsioon Eestis • Kemikaaliseaduse alusel antud õigusaktid panevad PCB-de kasutamisele otsese keelu,sealhulgas üle 0,005% PCB-ühendeid sisaldavate valmististe kasutamisele. Nimetatud määrus ei reguleeri aga PCB-de kasutamist olemasolevates ja tegutsevates seadmetes. • Alates 2011. a algusest peavad absoluutselt kõik PCB-sid sisaldavad seadmed olema jäätmetena kõrvaldatud või saastest vabastatud. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Polüaromaatse süsivesikud, ingl.
Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV. Kohalikud omavalitsused kontrollivad volikogus kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist. Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse kinnipidamist. Maksu- ja Tolliameti pädevuses on jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend. Politsei on keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja. Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega. Päästeamet kontrollib kemikaaliseaduse täitmist ja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet pakendiseaduse ja kemikaaliseaduse üle. Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse üle. Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse täitmist. Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega kauplemist, samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse ja pakendiseaduse nõuded. Keskkonnaamet:
tasapinnal libisemisest või komistamisest.Juhtub kõikjal – rasketööstusest kontoritööni. Raskete vigastuste suur osakaal!Iga kolmas vigasaanu töölt eemal rohkem kui kuu aega.Libisemine ja kukkumine 2012.a. kaasnes libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetustega 24 886 töövõimetuspäeva. Tööinspektsioon algatas kampaania „Kukkumist tagasi ei pööra“ § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Kemikaalide kahjuliku mõju vältimine: • Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs, töötajate koolitus) • Hästi korraldatud tööprotsess
omavalitsuse kehtestatud keskkonnaalaste õigusaktide kontroll, loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuse avastamine ja koristamine. Politsei on ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja Põllumajandusamet – tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega Päästeamet – kontrollib kemikaaliseaduse nõuete täitmist ja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Samuti teevad päästjad tuleohutusjärelevalvet vältimaks metsa- ja maastikupõlenguid Tarbijakaitseamet – teeb järelevalvet pakendiseaduses (tagastatava pakendi osas) ja kemikaaliseaduses sätestatud nõuete (kemikaalide märgistusnõuete kontroll jaekaubanduses) üle.
töötamise vältel. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese
töökeskkonda. § 6 (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. § 7 (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT11998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. § 8 (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. § 9 (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste
Ehitises peab olema takistatud iseeneslik tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida, inimestel peab olema võimalus ehitisest ise evakueeruda ning tulekahju korral peavad olema tagatud päästemeeskondade ohutus ja tegutsemisvõimalused. (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks
kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. (3) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida. (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid
Ehitises peab olema takistatud iseeneslik tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida, inimestel peab olema võimalus ehitisest ise evakueeruda ning tulekahju korral peavad olema tagatud päästemeeskondade ohutus ja tegutsemisvõimalused. (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske
·Valgustuse intensiivsus ajaliselt stabiilne ·Keelatud ainult kohtvalgustus ·Vaatevälja pimestuse vältimine - elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma, kutsub esile pimestuse, vilkuvustunde, silmade ees täpid - pimestuse puhul hävivad silma valgustundlikud elemendid, mis viib nägemise languseni, pimeduseni. ·Hajutatud valgus silm ei väsi -Keemilised ohutegurid 1)Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. 2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus (tööõigus). 3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Kemikaalide kahjuliku mõju vältimine: ·Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs, töötajate koolitus) ·Hästi korraldatud tööprotsess
(5) Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust. § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt
või viia see võimalikult madalale tasemele. (3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid
[RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus . [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus . § 8. Bioloogilised ohutegurid
Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust . Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
annaabi.ee 
