50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaViktorovna
Õppematerjali autor
Välisõhu kaitse seadus AS Õhurõhk otsustab rajada katlamaja, kus küttena kakatakse kasutatama prügi, sest katlamaja asub ise prügimäe juures. Seejures, et vältida ümbruskonna suuremat reostumist, ehitatakse korsten 260m kõrge. Mõne aja pärast lähevad katki põlemisgaase puhastavad filtrid ning firma jätkab töötamist nendeta. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse · Korstent ei tohiks ehitada kõrgemat kui 250m · selleks võib taotleda eriluba, et saastavust vähendada. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse · Katkiste filtridega ei tohi jätkata töötamist, · 48 tunni jooksu tuleb teavitada tõrkest tööinspektsiooni ja kohalikku omavalitsust · Nõutakse seadme koormuse vähendamist või töö lõpetamist, kui normaalset tööreziimi ei suudeta 24 tunni jooksul
TÖÖSTUSHEITE SEADUS Tallinna Tehnikaülikool SEADUSE EESMÄRGID o Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. o Määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse. MÕISTED o Käitis on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega
................................................................................... 3 1.HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID..............................................................4 1.1.Lämmastikühendid (NOx).............................................................................. 4 1.2.Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH)..................................4 2.AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS...................................................................5 3.VÄLISÕHU KAITSE................................................................................................ 9 3.1.Välisõhu kaitse seadus................................................................................ 10 4.EUROOPA LIIDUS KEHTESTATUD MUUTUSEGA NORMID MUUTUVAD PIDEVALT. .12 5.MOOTORSÕIDUKITE HEITGAASIDE SAASTEAINESISALDUSE PIIRNORMID, MILLEST LÄHTUTAKSE TEHNOÜLEVAATUSEL JA MUUL KONTROLLIMISTEL............13 KOKKUVÕTE......................................................................
19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23 21 Keskkonnaalane vastutus 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26 1 24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid 28 25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid 29 2 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus Materjal: Loeng, Õpik1 lk. 13 - 26 Keskkonnaalaste ebakindlate riskidega tegelemiseks on põhimõtteliselt kaks strateegiat:
2005/99, KIK Keskkonnaprojektide finantseerimise korrast ja 2006. aasta keskkonnaprogrammi koostamise üldnõuded, mis on kinnitatud 18.10.2005 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu koosolekul 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid 18.10.2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogus kinnitatud 2006. aasta alamprogrammide prioriteedid ja hindamiskriteeriumid: VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Välisõhukaitse alamprogrammi üldised programmid: Parandada välisõhu kvaliteeti. Vähendada transpordisaastet. Vähendada kiirgusohtu. Vähendada keskkonnamüra reostust. Prioriteet 1: Välisõhu kvaliteedi parandamine Eesmärk: Säilitada välisõhu kvaliteet piirkondades, kus see on hea ja parandada õhu kvaliteeti neis piirkondades, kus see veel ei vasta kehtestatud piirväärtustele. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sh parima
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere
mudel (põhitähelepanu kontrollimatu majandustegevuse tagajärjel tekkinud kkprobleemide leevendamisele, likvideerimisele ja hakati neid lahendama sektorite kaupa vesi, õhk, loodus ,,käsu ja kontrolli meetodil" ehk otsese avalikõigusliku regulatsiooni domineerimine) b) II generatsioon 80ndate II pool vältimisele suunatud mudel (aitas kaasa teaduse areng, ettevaatus, kk kompleksne kaitse e kompleksload, kkkahju tuleb ära hoida, dereguleerimine turumehhanismid nagu kkkokkulepped, saastamise õigusega kauplemine ehk otsese avalik õigusliku regulatsiooni täienda mine paindlike majanduslike stiimulite ja antistiimulitega. Välisefekti muutmine siseefektiks.) c) III generatsioon 90ndate II pool ettevaatusprintsiibil põhinev mudel (õigus puhtale kkle ehk kkalaste õiguste õigus teada/osaleda/juurdepääs
säästlikku käsutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastatud alasid, arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust. 6. Jääkreostuse likvideerimine - likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus ja taastada maastikud 7. Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse. 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja rannikumere ökoloogiline tasakaal ning kalavarude ja vee- elustiku looduslik taastootmine. 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - vajalik tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid