Välisõhu kaitse seadus (0)

VÄLISÕHU KAITSE 
SEADUS
Anna Jurtsevits
Valeria  Budarova
SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA
Välisõhu kvaliteedi 
säilitamine piirkondades, 
kus see on hea
Välisõhu kvaliteedi 
parandamine piirkondades, 
kus see ei vasta nõuetele
Reguleerib tegevust, millega 
kaasneb välisõhu keemiline 
või füüsikaline mõjutamine, 
osoonikihi  kahjustamine  või 
kliimamuutust põhjustavate 
tegurite ilmnemine
Saasteallikas
 Saasteaine , mis võib kahjustada inimese 
tervist või keskkonda;
 müra ;
 ioniseeriv   või ioniseeriva toimeta kiirgus;
 infra - või ultraheli.
 Saasteallikad  jagunevad paikseteks ja 
liikuvateks saasteallikateks.
Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata 
saasteallikas, mis samal ajal saasteainete 
välisõhku eraldamisega võib vahetada 
asukohta . Liikuvate saasteallikate sektori 
moodustavad: maanteetransport,  raudtee -, 
õhu- ja siseriiklik  veetransport , samuti tööstus- 
ja põllumajandusmasinad.
Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga 
üksik saasteallikas või ühel 
tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate 
grupp. Paiksete saasteallikate all mõistatakse 
energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on 
suure osa globaalprobleemide allikaks.
Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest 
eralduvate vääveldioksiidi, 
lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste 
ühendite ja ammoniaagi  heidete  summaarsed 
piirkogused ja nende saavutamise  tähtajad  
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Keskkonnaministeerium korraldab 
saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku 
programmi koostamist. 
VÄLISÕHU KVALITEET
Välisõhu kvaliteedi hindamine on välisõhu 
saastatuse  taseme mõõtmine, arvutamine, 
objektiivne hindamine või  prognoosimine .
Välisõhu saastatuse taseme  paiksed  
mõõtmised on  proovide  võtmine välisõhu 
saasteloaga määratud sagedusega ja 
kohtadest  ning selle analüüsimine.
Välisõhu saastatuse taseme pidev mõõtmine 
on kohustuslik tiheasustusega piirkondades.
Välisõhu saastatuse taseme määramise  
korra kehtestab valdkonna eest  vastutav  
minister määrusega. 
Saasteainete 
nimetus
vääveldioksiid
SO2
lämmastikdioksiid ja 
NO  ja NO
2
lämmastikoksiidid
peened  PM -osakesed
10
eriti peened PM -
2,5
osakesed
polütsüklilised aromaatsed  C H
20
12
süsivesinikud, sealhulgas 
benso(a)püreen
plii
Pb
osoon
O3
benseen
C H
6
6
süsinik( mono )oksiid
CO, CO2
kaadmium
Cd
arseen
As
nikkel
Ni
elavhõbe
Hg
Välisõhu kvaliteedi hindamisel võetakse 
arvesse järgmisi näitajaid:
saasteaine kahjuliku toime võimalikkust, saasteaine 
ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses ning 
saasteainete esinemissagedust ja eriti nende 
saasteainete toimet, millel on pöördumatu mõju 
inimese tervisele ja keskkonnale  tervikuna ;
saasteaine sisaldust välisõhus;
saasteaine sisaldusega kaasnevaid muutusi 
keskkonnas, mis võivad kaasa tuua ohtlikumate 
kemikaalide tekke;
saasteaine säilivust keskkonnas, kui saasteaine ei 
ole bioloogiliselt lagundatav ja võib inimorganismis 
või keskkonnas akumuleeruda.
VÄLISÕHU  SAASTAMISE  
VÄHENDAMISE MEETMED
Välisõhu nõutava kvaliteedi tagamiseks koostab 
Keskkonnaamet  välisõhu kvaliteedi parandamise 
tegevuskava selle piirkonna kohta, kus välisõhu 
saastatuse tase sõltub mitme saasteallika koosmõjust, 
kui välisõhu saastatuse tase ületab.
Keskkonnaamet vaatab tegevuskava üle vähemalt üks 
kord aastas, vajaduse korral täiendab seda ja esitab 
valdkonna eest  vastutavale  ministrile kinnitamiseks.
Saasteallika käitaja koostab ja esitab saasteloas või 
keskkonnakompleksloas märgitud tingimustel 
Keskkonnaametile saasteainete heitkoguste  
vähendamise tegevuskava (enne kooskõlastades 
saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organiga).
Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga 
ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste 
vältimisele ja kontrollimisele suunatud 
keskkonnakorralduse  vahend.
Välisõhu  saasteluba  ja 
erisaasteluba
Välisõhu saasteloaga ja 
erisaasteloaga määratakse saasteained ja nende 
kogused , mille ulatuses on ettevõttel õigus 
saasteained välisõhku eraldada.
Saasteluba antakse tähtajatult või 
kindlaksmääratud tähtajaks, olenevalt saasteloa 
eritingimustest ning erisaasteluba antakse 
kindlaksmääratud tähtajaks ühe- või mitmekordseks 
tegevuseks (§ 82). 
Erisaasteloaga lubatud  toimingud  ja saasteainete 
heitkogused peavad olema inimesele ja keskkonnale 
ohutud.
Paikse saasteallika käitaja 
on kohustatud  taotlema  
erisaasteloa:
kui  tootmisprotsess  või seadme  tehnoloogia  
tingib saasteloaga lubatud saasteaine 
heitkoguse lühiajalise ületamise, kuid 
võimalikud heitkogused ja muud tingimused ei 
ole kehtivas saasteloas kajastatud;
tegevuse jaoks, mis põhjustab välisõhu 
saastatuse taseme ühe tunni keskmise 
piirväärtuse lühiajalist, kuni kahe-kolme 
tunnist  ületamist, mis ei ole saasteloaga 
lubatud;
lühiajaliseks, kuni pool aastat kestvaks 
jäätmete põletamiseks.
Kemikaaliluba
Kemikaaliluba on vaja lenduvaid orgaanilisi 
ühendeid sisaldavate värvide, lakkide ning 
sõidukite taasviimistlusmaterjalide 
erandkorras  turustamiseks ning kasutamiseks.
KASVUHOONEGAASID  
ja 
KLIIMAMUUTUS
Kasvuhoonegaasid:
süsinikdioksiid (CO2), 
 metaan  (CH4), 
dilämmastikoksiid (N2O), 
fluorosüsivesinikud (HFCd),
perfluorosüsivesinikud (PFCd),
väävelheksafluoriid (SF6) ,
muud looduslikud ja 
inimtekkelised atmosfääri 
gaasilised  koostisosad, mis 
neelavad  ja kiirgavad 
infrapunakiirgust.
Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. 
aastal heitkogusest, %
Allikas: www.envir.ee
Kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine on 
lubatud ainult vastava loa alusel. 
Saasteallika käitaja rakendab lisameetmeid, 
et vähendada kasvuhoonegaaside 
heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes 
võivad põhjustada kliimamuutust.
Vastavalt välisõhu kaitse seadusele peab 
teatud fluoritud  kasvuhoonegaase  või 
osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad 
tooted,  seadmed  või süsteemid ning seotud 
käitlemistoimingud registreerima vastavas 
registris (FOKA  register ) - vastavalt  seadmes  
sisalduvale süsinikdioksiidi ekvivalendile. 
Süsinikdioksiidi ekvivalent on üks  tonn  
kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud 
süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse 
soojenemise potentsiaali.
Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on 
soojuse tagasipeegeldamise võime poolest muu 
kasvuhoonegaasi üks molekul efektiivsem kui 
süsinikdioksiidi molekul.
 Kauplemise  periood on  ajavahemik , mille kestel võib 
lubatud heitkoguse ühikutega  kaubelda .
Keskkonnaministeerium korraldab kliimamuutust 
vähendavat tegevust lähtuvalt Ühinenud Rahvaste 
Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis ja 
konventsiooni  Kyoto  protokollis sätestatud 
kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest.
Direktiiv  2003/87/EÜ
Üks põhilisi õigusakte, mille kaudu Euroopa Liit ja 
selle liikmesriigid kavatsevad täita Kyoto protokollist 
tulenevat kohustust vähendada kasvuhoonegaaside 
inimtekkelisi heitkoguseid. 
Direktiiv aitab selle eesmärgi  saavutamisele  kaasa 
sellega, et rajab tõhusa Euroopa turu 
kasvuhoonegaaside saastekvootidele, pidurdades 
võimalikult vähe majandusarengut ja tööhõivet.
Kasvuhoonegaaside heitmeloaga antakse luba 
paisata käitisest või selle osast atmosfääri 
kasvuhoonegaase, kui on kindlaks tehtud, et käitaja 
suudab heitkoguseid kontrollida ja  nendest  aru anda.
Roheline investeerimisskeem 
On Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi 
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest 
saadavate vahendite suunamine 
keskkonnasäästlikesse projektidesse või 
programmidesse.
Riigi lubatud heitkoguse ühik on ühik, mis 
annab riigile õiguse emiteerida 
kindlaksmääratud perioodi jooksul välisõhku 
üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti.
Kasvuhoonegaaside 
heitkoguse ühikutega 
kauplemise kord
Iga käitise käitaja  tagastab  hiljemalt iga aasta 
30. aprilliks kõnealuse käitise  eelnenud   kalendriaasta  
koguheitmetele vastava hulga saastekvoote, mis 
seejärel kehtetuks tunnistatakse.
Käitaja, kes ei tagasta iga aasta 30. aprilliks eelneva 
aasta heitkogustele vastaval hulgal kvoote, peab 
ülemääraste heitkoguste eest  trahvi   tasuma , mis on 
100 eurot iga õhku paisatud tonni süsinikdioksiidi 
ekvivalendi kohta.
Ülemääraste heitkoguste trahvi tasumine ei vabasta 
käitajat kohustusest tagastada järgneva 
kalendriaastaga seotud kvootide tagastamisel nendele 
ülemäärastele heitkogustele vastaval hulgal kvoote.
VÄLISÕHUS LEVIV MÜRA
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud 
ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille 
tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. 
Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud. 
Välisõhus  leviva  müra normtasemed ning mürataseme 
määramise ja hindamise meetodid kehtestab 
valdkonna eest vastutav minister määrustega.
Müra normtaseme ületamise korral korraldab 
Terviseameti ettepanekul välisõhu müra kaardistamist 
või mürataseme hindamist müraallika käitaja oma 
kulul.
Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava 
käsitleb müra ja selle mõju vähendamise abinõusid.
Mürataseme määramise ja 
hindamise meetodid
Välisõhus leviva müra normtasemed ning 
mürataseme määramise ja hindamise meetodid 
kehtestab valdkonna eest vastutav minister 
määrustega.
Kohalikel omavalitsustel on õigus kehtestada oma 
territooriumil rangemaid müratasemeid. 
Suurematel müratekitajatel ning mürarikka 
piirkonna kohalikul omavalitsustel on kohustus 
koostada välisõhu strateegiline mürakaart ning 
välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava.
Välisõhu strateegilise mürakaardi ja 
välisõhus
leviva müra vähendamise tegevuskava 
koostab ning
esitab kooskõlastamiseks Terviseametile:
1) välisõhus leviva liiklusest tingitud müra 
põhjustaja, kui ta on üheselt määratav, nagu 
sadam, lennuväli, bussi- või  raudteejaam ;
2) maantee omanik;
3) raudtee omanik;
4) tiheasustusega piirkonna kohaliku 
omavalitsuse organ.
VASTUTUS
Juhul, kui  piirnormid  on ületatud, saasteallika 
käitaja peab maksma  saastetasu .
Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse 
rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega 
kauplemise nõuete rikkumise eest – karistatakse 
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Välisõhu müra kaardistamise, välisõhu strateegilise 
mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise 
tegevuskava nõuete rikkumise eest – karistatakse 
rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Saasteainete välisõhku suunamise ja käesoleva 
seaduse nõuete rikkumise tõttu tekitatud kahju 
korvab kahju  tekitaja  vastavalt võlaõigusseadusele.
TÄNAME TÄHELEPANU 
EEST!

Document Outline

• Slide 1
• SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA
• Saasteallikas
• Slide 4
• Slide 5
• VÄLISÕHU KVALITEET
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• VÄLISÕHU SAASTAMISE VÄHENDAMISE MEETMED
• Slide 11
• Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba
• Slide 13
• Kemikaaliluba
• KASVUHOONEGAASID ja KLIIMAMUUTUS
• Kasvuhoonegaasid:
• Slide 17
• Slide 18
• Direktiiv 2003/87/EÜ
• Roheline investeerimisskeem
• Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord
• VÄLISÕHUS LEVIV MÜRA
• Slide 23
• Mürataseme määramise ja hindamise meetodid
• Slide 25
• VASTUTUS
• Slide 27
• TÄNAME TÄHELEPANU EEST!