Inimesele ohtlikud ained (0)

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM
Jane Ilves
12R klass
Inimesele ohtlikud ained
Referaat
Kohtla-Järve 2014
1. OHTLIKUD AINED
1.1 Definitsioon
Ohtlik aine on kemikaal , mille omadused põhjustavad kahjustusi elule, keskkonnale ja varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad olla väga mürgised ning põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme. Kuna kõigi ohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamise ja hoidmise juhised, siis seni, kuni vastavad ained on suletud nõuetekohasesse pakendisse, nad ohutud .
1.2 Milles seisneb ainete ohtlikkus?
Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, sööbiv, kergesti reageeriv, plahvatusohtlik, radioaktiivne, termiliselt ebapüsiv ja keskkonnaohtlik. Nii kaua kuni ohtliku ainega käiakse ümber nõuetekohaselt, ei kujuta ta ohtu inimesele ega keskkonnale.
Kui inimene puutub kokku ohtlike kemikaalidega, näiteks sissehingamisel õhust, sissesöömisel toidu kaudu, aine sattumisel suhu või otsesel kokkupuutel nahaga, võivad need tervist kahjustada. Tervisekahjustused võivad tekkida eriti juhul, kui „ohutu“ annus on ületatud ehk kui inimene puutub lühikese aja jooksul kokku suurte koguste ohtlike ainetega või siis, kui kokkupuude toimub väikeste kogustega pika ajaperioodi jooksul. Esimesel juhul on tegu mürgistusega, mis on kergesti ära tuntav, samas teisel juhul ei pruugi inimene kahju märgata enne kui terviseprobleemid on juba tekkinud.
1.3 Kuidas võib tekkida oht inimesele ja kuidas ohust teada saada?
Oht tekib siis, kui ohtlike ainetega toimub õnnetus. Suurõnnetused võivad tekkida ohtlike ainete transpordil ja ohtlikke kemikaale kasutatavates ja tootvates ettevõtetes. Õnnetused on seotud suurte tulekahjude ja plahvatustega, mürgise gaasipilve levimisega või keskkonna reostumisega. Suurõnnetuste tõttu on paljud inimesed surma saanud.
Ettevõtteid, kus on suures hulgas ohtlikke aineid, nimetatakse ohtlikeks ja suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. Eestis on 523 ohtlikku ja 51 suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Sellised ettevõtted on peamiselt Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kõige rohkem (ca 70%) on tuleohtlike vedelikega tegelevaid ettevõtteid.
Ohtlike ainetega toimunud õnnetustest võib teada saada sireeni signaaliga, märgates tuld või suitsu, tundes harjumatuid lõhnu ja enesetunde halvenemist (iiveldust, silmade ärritust jms) ning märgates päästesõidukeid.
1.4 Kuidas käituda ohtlike ainetega seotud õnnetuse korral?
1. Väljas viibides liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale kattes oma nina ja suu rätikuga.
2. Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral hoone keskele ja kõrgeimale korrusele.
3. Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad.
4. Kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid.
5. Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon ning sõida lähima hooneni ja varju.
6. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke.
7. Lülita sisse Vikerraadio (vaata sagedusi) või Raadio 4 (vaata sagedusi) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524
8. Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja nina ees niiskeid rätikuid.
9. Ära suitseta ja kasuta lahtist tuld!
10. Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel!
1.5 Ohtlike kemikaalide märgistamine
Ohtliku kemikaali pakendi märgistuse tekst peab olema selle EL liikmesriigi ametlikus keeles, kus aine või segu turule viiakse. Riigikeelsuse nõue on esitatud ka kemikaaliseaduse §18 lõikes 5, mis ütleb, et turustamiseks ettenähtud kemikaali märgistus peab olema eestikeelne. Erandina on lubatud saaja nõusolekul tarnida teaduslikus uurimis- või arendustegevuses kasutamiseks kemikaali, mille märgistus on mõnes muus saajale arusaadavas keeles ja vastab CLP-määruse nõuetele. Kemikaali nõuetekohasel pakendil peab olema järgmine teave, kus on kirjas tarnija nimi, aadress, telefoninumber, aine või segu nimikogus pakendis, tootetähised, ohupiktogrammid, tunnussõnad (eristatakse kahte tasandit : „ettevaatust” viitab raskemaleohukategooriale, „ hoiatus ” vähem tõsisele ohukategooriale), ohulaused, hoiatuslaused, lisateave.
1.6 Ohtlike ainete klassid ja ohulaused
Ohtlikud ained on jaotatud üheksasse klassi. Klassidel on ka oma alamklassid, kus ained on vastavalt ohtlikkusele jaotatud veel gruppidesse .
1. Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase.
2. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks.
3. Põlevvedelikud ja nende segud . Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure.
4. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu.
5. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad.
6. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist.
7. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud.
8. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega.
9. Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühegi teise klassi alla.
Ohulause on ohuklassile ja kategooriale määratud fraas , mis kirjeldab ohtude laadi .Ohulauseid tähistatakse CLP-määruses tähega H (inglise k hazard – oht) ja numbriga. Füüsikaliste ohutegurite ohulaused on näiteks:
• H201 – plahvatusohtlik, massiplahvatusoht;
• H220 – eriti tuleohtlik gaas ;
• H260 – kokkupuutel veega eraldab tuleohtlikke gaase, mis võivad iseenesest süttida.
Ohulaused terviseohtude kohta on näiteks:
• H304 – allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav ;
• H334 – sissehingamisel võib põhjustada allergia - või astma sümptomeid või hingamisraskusi;
• H336 – võib põhjustada unisust või peapööritust
1.6 Näited ohtlikest ainetest
Ammoniaak
Terava ärritava lõhnaga värvitu sööbiv õhust kergem gaas . Atmosfääris moodustab külma valge udupilve, mis püsib maapinnal. Soojenedes tõuseb gaasipilv üles. Võib tugevalt silmi ja hingamisteid ärritada. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka.
Kloor ja bensiin
Kloor on kollakasroheline terava ärritava lõhnaline sööbiv õhust raskem gaas, mis ärritab tugevalt silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, köha, iiveldust, oksendamist, peavalu, pearinglust ja hingamisraskust. Niiskes õhus ärritab ka nahka. Suuremate kontsentratsioonide korral võimalik kopsuturse ja surm. Kannatanud tuleb toimetada värske õhu kätte, eemaldada saastunud riided, loputada nahka ja silmi vähemalt 15 minutit. Hingamisraskuste korral manustada hapnikku. Tagada rahu ja soojus .
Bensiin on läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik. Võib tekitada põletusi, haavandeid ja hingamisraskusi.
Propaan , butaan
Värvitu õhust raskem eriti tuleohtlik gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid. Mittepõleva lekke korral võib kinnistes ruumides hapniku välja tõrjuda ja tekitada peavalu, uimasust, teadvuse kaotust, põletusi ja suitsust põhjustatud hingamisraskusi. Kannatanud tuleb toimetada ohutusse kohta ja ta kõhuli asetada ning leegipõletuse korral arsti juurde toimetada.
Diislikütus ja suits
Diislikütus on õlijas kollaks tuleohtlik vedelik, mis põhjustab põletusi, hingamisraskusi, põrutusi ning haavandeid. Põlengutes tekkiv suits võib sisaldada lisaks süsinikmonooksiidile ka teisi mürgiseid aineid ja põhjustada sissehingamisel tervisekahjustusi või surma. Suitsusest keskkonnast tuleb lahkuda risti tuulesuunaga ja katta kinni hingamisteed. Hingamisraskuste või pea uimasuse korral pöörduda koheselt arsti juurde.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://opetaja.edu.ee/112/112/33.ht m
https://www.siseministeerium.ee/ohtlikud-ained-2/
http://www.thinkbefore.eu/ohtlikud-kemikaalid/
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:NOr520TWhOEJ:www.ti.ee/public/files/Ohtlikud_kemikaalid_tookeskkonnas.pdf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
http://www.rescue.ee/26068
http://opetaja.edu.ee/112/112/34.ht m