Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keha ja vaim". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dualism, biheiviorism, substants, descartes, vaimufilosoofia, seisundid, funktsionalism, identsus, psühholoogia, ryle, osadeks, substantsi, materialism, biheivorism, vaimuseisundid, interaktsioon, epifenomenalism, samasus, spirit, moodsa, analüütilise, teadvusel, identsusteooria, jagamatu, käbinääre, parallelism, okasionalism, väitedReduktsionism – mõne valdkonna väidete tõesuseks pealtnäha vajalikud faktid või entiteedid on asendatavad teistliiki faktide või entiteetidega. 2. Dualism(Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast) Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused. Ratsionalism - paratamatuid tõdesid, asjade olemust haaratakse mõistusega aprioorsel teel, mitte meelte või kujutlusvõime abil. Rene Descartes: Teos „Meditatsioonid“.Kaks eesmärki: näidata vaimu ja keha erinevust; näidata, et Jumalat saab tunnetada lihtsamalt ja kindlamalt kui asju maailmas.
elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm?
keelega. Analüütilise filosoofia iseloomulikud jooned: taotleb mõistelist selgust, väljenduste täpsust, loogilist rangust argumentide esitamine hämarate teemade (äng, eimiski) ja mitmetähenduslikkuse vältimine Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia – teadmine, uskumine metafüüsika – mis tüüpi asjad on olemas? võib haakuda teoreetilise füüsika küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada
Aga säilinud on teatavad ühised jooned ja hoiakud selle suhtes, kuidas filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse."
Essee Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta? Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim
ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega. Descartes oli selline mees, kes pani kahtluse alla kõik, milles saaks üldse kahelda ja selle lootusega, et leida algne tõde. Descartes arvas, et inimese olemus koosneb kahest osast – keha ja vaim, mis omavahel ei sobitu aga kuuluvad siiski kokku. Vaim on siis midagi mitte-füüsilist ja mõtlevat ning keha midagi füüsilist ja mitte-mõtlevat. Seega üks saab eksisteerida ilma teiseta. Ta üritab tõestada seda järgnevalt: ma suudan ette kujutada, et
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab.
mõjutada? Epifenomenalism- Huxley- Seisukoht: Inimene on teadvust omav masin.Kehalised protsessid mõjutavad vaimseid. Vaimu protsessid kutsuvad ajus esile molekulaarseid protsesse. Molekulaarsed protsessid alluvad seaduspärasusele ning põhjustavad kehalist aktiivsust. St Vaimsed protsessid kaasnevad kehalistega. Ühed kehalised protsessid põhjustavad teisi, tunded on vaid kaasnähtus. Kriitika: välistab ideede olemasolu Monistlikud teooriad: 1) biheiviorism 2) identsusteooria- materialism 3) idealism Biheiviorism: * psühholoogia suund, mis uurib inimeste ja loomade käitumist * biheivioristid loobusid mõõdetamatu muutuja, teadvuse, kirjeldamisest ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi- stiimuleid ja reaktsioone * biheivioristlikkus käsitluses on inimene mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt stiimulreageering Loogiline biheiviorism: Seisukoht- Mida üldse tähendavad vaimsed mõtted? Vaimu seisundid on vaid teatud
puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. I loeng 4 meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia iseseisvunud, leidub
Ratsionalism eitab kogemuse osa teadmiste saamises, viidates asjaolule, et kogemuse annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid.
" Omane on süüdistada kõike neid, kes usuvad et on olemas vaimud/hinged, süüdistada neid selles, et nad teadmatust varjavad igasuguste sõnade taha. Kui ei osata seletada siis öeldakse, et vaimud/hinged. Holbach ,,Metsalased arvavad, et on olemas vaimud ja hinged, sest nii saavad nad seletada nähtusi, mille põhjusi nad ei suuda leida ning mis näivad imedena. Kas meil, kui me hingedes otsiksime põhjusi nähtustee looduses ja inimkehas, arutleksime teisiti kui metsalased?" Biheiviorism: - psühholoogiline biheiviorism psühholoogia metodoloogia Psühholoogi ülesanne on uurida inimeste ja loomade käitumis (John Watson). Watson ,,Käitumise vaatlused võib esitleda stiimulite(S) ja reageeringute(R) kujul. Lihtne skeem S- >R sobib antud juhul täielikult." Vana koolkonna psühholoogid arvasid, et psühholoogia uurib inimese hinge. Psühholoogilist biheiviorismi nimetatakse ka analüütiliseks biheiviorismiks. C.G
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese
tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid) Ettemääratud harmoonia Gottfried Wilhelm Leibniz teooria (keha ja vaim ei mõjuta teineteist) Epifenomenalism Thomas Henry Huxley (kehalised protsessid mõjutavad mentaalseid) Keha ja vaimu monistlikud 1 teooriad
puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. 8. objekt vastas- ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt objekti suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd seda tunnetab. 9. ratsionalism suund tunnetusteoorias, mis peab mõistust ainsaks tõese teadmise allikaks.(üldisus ja mõtlemine; oluline koht intuitsioonil ja sünnipärasel ideel.) 10. substants all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest eraldi. 11. panteism jamala asetamine kogu loodusesse. 12. empirism kujunes esimeseks suureks metafüüsika avastuseks. Vastandina ratsionalismile seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse. Inimlik võime teadmisi saada on piiratud,metafüüsika tunnetus sellesse võimesse ei kuulu. 13
Solipsism- ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem- aju on nagu arvuti, valikud taandatavat valitavatele programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline-
teadvusest. Seega intellekt võib eksisteerida ilma materiaalse kandjata (kehata). Meile tajutava maailma taga on reaalne tegelikkus (vaimne), millega saame ühendust mitte füüsiliste meelte, vaid sügava intuitsiooni abil. Teadvus pole mateeria evolutsiooni lõppprodukt, vaid algus! (kr. k. ainus). 1. Keha ja vaimu probleemi puhul arusaam, et on olemas vaid üks alge kas keha, vaim või miski neutraalne (ei keha ega vaim). Monistlikud on materialism, biheiviorism, analüütiline biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism, neutraalne monism. 2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks. Näiteks on monistlik veendumus, et iga inimese püüdlused on suunatud alati ja ainult isiklikule naudingule (kõik muud püüdlused taanduvad lõppkokkuvõttes naudingupüüdlusele või siis on hoopis teisejärgulised). Monismile vastandub pluralism (ld. k. mitmuslik), mis tunnistab ühtmoodi
Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism Kaks vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism Idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline Materialism olev tervenisti materiaalne, meeleline Objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik. Subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega. Monism tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi ning teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx
mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks] Eetika -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud
10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju
MANIFEST Teiste inimeste vaim Svenand496 ,,Keha ja vaim, nagu mees ja naine, ei ole alati nõus surema koos." 1 Charles Caleb Colton 20. sajandi keskel tõuseb fööniksina eraldiseisva distsipliinina tuhast tuhandete aastate vaimufilosoofia. 2 Elavaim küsimus tänapäeva maailma eksmerimentaal filosoofia suunal 3 on, hoolimata eriteaduste nagu bioloogia neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel isikutel on vaim ja kuidas me seda teame? Essees arutlen vaimu olemasolu tõese teadmise 4 võimalikkusest teiste isikute eelkõige inimeste suhtes. Essee esimesel poolel arutlen paljunemise ja intellekti vahelist seost ja teisel poolel antud idee nelja, mitte täielikul määral õigustatud, võimalikku vastuargumenti: 1
Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad sisemised staadiumid · Bioloogiline: Skinneri järgne, käitumis süsteemide teooria · Inter biheiviorism: Kantori rajatud; rõhk inim käitumisel Biheiviorism on psühholoogia filosoofia mis põhineb väitel, et kõike, mida organismid teevad, kaasaarvatud mõtlemine ja tundmine, saab ja peabki võtma kui käitumist. Psühholoogia õpetus väidab, et selliseid käitumis saab kirjeldada teaduslikult, ilma mõistusele, sisemisele psühholoogiale ja teoreetilistele konstruktsioonidele tuginematta. 19. sajandil konkureeris bihevioristide õpetus psühhoanalüütilise ja Gestalti liikumisega.
ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eksisteerivad kehas eraldi üksustena. Monism seevastu jaguneb kaheks – materialismiks ning fenomenalismiks (subjektiivne idealism). Esimest iseloomustab veendumus, et materiaalsest maailmast eraldi ei eksisteeri midagi, nii seletatakse näiteks teadvust ja mõistust aju, ehk füüsilise, funktsioonina. Teine monismi tüüp kirjeldab arvamust, et füüsilised objektid on taandatavad vaimsetele objektidele
filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma.
Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud.
hõimu- ja turuiidolid) Teadus peaks pakkuma kasutamiskõlblikku informatsiooni – teadus peaks maailma paremaks muutma. Teadlased peavad oma mõistuse vildakutest ja moonutustest vabastama – see mõte oli oma ajast ees. „Teadmistes… on jõud!“ Äärmuslik skeptitsism, mis puutus kõikvõimalikesse teadmiste allikatesse peale looduse vaatlemise. Baconi arvates võis nähtusi vaadelda vaid teoloogilistest, filosoofilistest, isiklikest eelarvamustest/eelteadmistest loobudes. Rene Descartes (1596-1650) Vastuoluline isik – nautis hasartmänge, tantsimist, seiklusi, kuid samas vajas pidevalt privaatsust. Vaja otsida tõde loodusest või enda seest – endasse suunatud meditatiivne introspektiivne meetod. See olevat parem kui otsida tõde ekspertidelt ja varasematelt filosoofidelt. Ülim lõplik teadmine on matemaatiline teadmine. Pani aluse analüütilisele geomeetriale. Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas.
Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Väide = subjekt (kellest/millest räägitakse) + predikaat (väljendab seda, mida subjektist räägitakse). Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Keel juhib meie mõtlemist ja kujutlust tegelikkusest ja vastupidi. Metafüüsika ja keel on omavahel seotud. Substants üksikidentiteet (Sokrates, planeet Veenus) primaarsed substantsid; liik (inimene, taevakeha) sekundaarsed substantsid. Iga substants on mingi 'see', omaette eristatav saareke. Substantsi olemus põhjustab mingeid omadusi, veel on neil juhuslikke omadusi, mis on jagatud kategooriatesse. Kategooriad: 1) Kvantiteet osa kvantiteete on pidevalt (aeg ja koht), osa mitte (hulk) 2) Kvaliteet objekti väline vorm, asend või koht, vaimsed omadused 3) Relatiivid määratlused, mis sisaldavad suhet - võrrelduna teiste asjadega mingis suhtes millegi teisega (Päike on suurem kui Maa) 4) Koht 5) Hetk
eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsiibist ja uusaegse metafüüsika üldtunnustatud aluseks saabki subjekt • (keha ja vaimu) dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest, millel on üks atribuut – ruumilisus. Vaimsel aga mõtlemine. Descartesi vastus keha ja vaimu probleemile oli põhjuslikkus: meie vaimuseisundid mõjutavad kehaseisundeid põhjuslikult. Kehaseisundid, nagu näiteks sügelemine või valu, põhjustavad ajuseisundeid (-sündmusi, -protsesse), mis omakorda põhjustavad kehalisi
harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud
mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokritos - asjad aatomitest. materialistlik süsteem. Mõtlem-aju,emo-süda,isu-maks, 4 primaarvärvi. Potagoras - teadmised on subjektiivsed. abstraktset tõde pole olemas. Tõde sõltub tajujast, kogemustest, isikuti erinev, kultuur mõjutab
Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas
AJ Õige! esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. AK ? esimese kohaselt mõjutavad hing ja keha teineteist, teise kohaselt mitte. ? esimene eeldab Jumala olemasolu, teine mitte. 5. Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") AL ? on inimesel nii keha kui ka hing AM Õige! on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid ? on psühholoogia mõisted (näiteks rõõmsameelsus, nukrus) sisutud, sest on ainult mateeria (keha), hinge ei ole. 6. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") AN ? on nii asjad kui ideed olemas reaalselt, st sõltumata sellest, kas neid tajutakse. AO Õige! on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võim
See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused" on kvaalide peamisteks näi- deteks. Näib, nagu ei saaks sa midagi lähemalt tunnetada kui oma kvaale; olgu terve universum mingi suur illusioon, mingi Descartes'i kurja deemoni ettekujutus, see ettekujutus (sinu jaoks) on ikkagi tehtud sinu hallutsinatoorse kogemuse kvaalidest. Descartes väitis, et kahtleb kõiges, milles saab kahelda, kuid ta ei kahelnud kunagi, et tema teadvuslikel kogemustel on kvaalid, omadused, mille kaudu ta neid tunnetab või tajub. Tegusõna "kvainima" on veelgi esoteerilisem. Ta pärineb Filosoofilisest leksikonist (Dennett 1978c, 8. väljaanne 1987), eponüümide satiirilisest sõnastikust: "kvainima", verb. Millegi reaalse ja oluli- se olemasoluga tähtsust resoluutselt eitama". Esimesel pilgul oleks raske kujutada ette veel donkih-
annaabi.ee 
