KEEMIA KONTROLLTÖÖ (0)

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

1. HAPPED

HAPPE-AINE MIS ANNAB VESILAHUSESSE  VESINIKIOONE . (RCOOH)ENAMASTI MOODUSTAVAD  HAPPED   MITTEMETALLID !  vesinikfluoriidhape  – HF  vesinikkloriidhape  ehk  soolhape  – HCl  vesinikbromiidhape – HBr  vesinikjodiidhape  – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape  – H2SO4  väävlishape  – H2SO3  lämmastikhape  – HNO3  lämmastikushape  – HNO2  fosforhape  – H3PO4  süsihape  –  H2CO3  ränihape  – H2SiO3  metaanhape  ehk  sipelghape  – HCOOH  etaanhape  ehk  äädikhape  –  CH3COOH Hapete liigitus:  Hapnikusisalduse järgi: hapnikuta  hape , hapnikhape
Hapnikuta hape – hape,mis ei sisalda hapnikku, nt. HCl, HBr, H2S.
Hapnikhape – hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt. 
H2SO4, HNO3, H2CO3.  Vesinikioonide ehk protoonite arvu järgi, mida happe  molekul  
saab anda lahusse: üheprotoonihape, mitmeprotoonihape
Üheprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe 
vesinikiooni, nt. HCl, CH3COOH
Mitmeprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse kaks või 
enam vesinikiooni, nt. H2SO4, H2CO3  Happe tugevuse järgi: tugevad, nõrgad
Tugevad happed on tegevalt happeliste  omadusega . Tugevad happed: 
HCl, H2SO4, HNO3, HBr, HI,  HClO3  ( kloorhape ), HClO4 ( perkloorhape ). 
Need happed on tugevalt söövitava(разъедающий) toimega, mistõttu ) toimega, mistõttu 
nende  kasutamisel  tuleb olla väga  ettevaatlik . Happe tugevus näitab 
ainult happe võimet loovutada vesilahusest protoone mitte happe 
söövitavust. (Сила кислоты указывает только на способность 
кислоты отдавать протоны из водного раствора, а не на 
коррозионную активность кислоты.) Tugevad happed lagunevad 
täielikult ioonideks. Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega. Enamik
tuntumatest hapetest on nõrgad happed, näiteks süsihape, 
divesiniksulfidhape, fosforhape, ränihape, äädikhape ehk etaanhape 
(CH3COOH) jpt.  NB! Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada 
peene  joana  vette! Mitmeid orgaanilisi  happeid  tarvitame oma  igapäevases  toidus, näiteks
äädikhapet, piimhapet, õunhapet, sidrunhapet, oblikhapet(щавельная 
кислота) jt. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud - näiteks 
väävelhape, lämmastikhape, metaanhape (sipelghape) ja  etaan hape 
(äädikhape). Teine osa happeid on tavatingimustes  tahked  ained - 
näiteks  sidrunhape ,  bensoehape  ja  oblikhape . On ka selliseid happeid, 
mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), näiteks 
süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3 ja mitmed teised. Hapete saamisvõimalusi:  happe saamine  gaasilise  vesinikühendi lahustamisel vees  happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega  happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis Neid hapnikhappeid, millele vastav happeline  oksiid  veega ei reageeri 
(näiteks SiO2), saadakse  kaudselt - sellele  happele  vastava soola 
reageerimisel tugeva  happega . Näiteks ränihapet on võimalik saada vees 
lahustuva  silikaadi  lahusele väävelhapet lisades. Kuna  ränihappe  
lahustuvus  vees on väga väike, sadeneb ta lahusest välja sültja  massina .  Na2SiO3  + H₂SO4 →  Na2SO4  + H2SiO3 (t)↓ SiO2 +H2O ei toimu Füüsilised omadused:  hapu maitsega  kontsertreeritud  lahused  sööritavad  vedelad (HCl; H2SO4….) või tahked ( sidrunihape , H2SiO3, 
ominohapped…)
 palju teravaga lõhnaga (H2S, HCl…)  elektri  juhtivus Keemilised omadused:  alustega = sool + vesi (neutralisatsiooni  reaktsioon )
3H2SO4  + 2Al(OH)3 = Al2(SO4)3 +  6H2O
2KOH  + H2SO3 =  K2SO3  + 2H2O
1 NENDEKS PEAB OLEMA TUGEV  LEELIS  VÕI HAPE  metallidega = sool +  vesinik
2HCl + 2Na =  2NaCl  + H2 ↑  alusteliste oksiididega = sool + vesi
H2SO4 + Na2SO4 = Na2SO4 +H2O
HCl + CuO =  CuCl  + H2O
H2S +  Na2O  =  Na2S  + H2O
HAPE VÕIKS OLLA TUGEV, SAMUTI KA ALUSELINE OKSIID  sooladega = sool2 + hape2
2H3PO4  + 3Na2SO4 EI TOIMU
2Na3PO4 + 3H2SO4 = 3Na2SO4 + 2H3PO4
CaCO3 + H2SO4 =  CaSO4  + H2CO3
Fe(SO3)3 + 6HNO3 = 2Fe(NO3)3 + 3H2SO3
TUGEVAM HAPE TÕRJUB NÕRGEMA VÄLJA
Happeline keskkond:
Happeline Ph  Lakmus  ja  metüüloranž  muudavad happelises keskkonnas värvi – 
lahused muutuvad vastavalt punaseks ja  roosaks .  Fenoolftaleiin  jääb 
happelises keskkonnas värvituks.

2. ALUSED Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. M(OH)

TUGEVAD ALUSED EHK  LEELISED  (kus on palju OH-): KOH, NaOH , 
Ba(OH)2, Ca(OH)2,   LiOH . NÕRGAD ALUSED (vähe OH-, ei lahustu vees): Cu(OH)2, Fe(OH)3, 
Mg(OH)2, Al(OH)3, Cr(OH)3, Zn(OH)2, NH3 * H2O. AMFOTEERSED  ALUSED ( happelised  ja  aluselised  omadused): Al(OH)3, 
Zn(OH)2 Zn(OH)3 + H2SO4 = ZnSO4 + 2H2O Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 (kaaliumaluminaat) Al(OH)3 kasutatakse veepuhastamisel

NaOH kasutatakse torusilina, seepi valmistamisel

Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid , kuid aluselised omadused on ka 
mitmetel teistel  ainetel , nt. ammoniaakhüdraadil (NH3 * H2O) jt. Hüdroksiid  on  mittemolekulaarne   kristalne  aine, mis annab 
dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone.  Leelis on vees lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja 
leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Ba(OH), jt. 
Need on  ioonsed  ained, mille  kristallivõre  koosneb metalli katioonidest ja 
hüdroksiidioonidest. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid on nõrgad alused, nt. 
Cu(OH)2, Fe(OH)2, Al(OH)3. Nende ainete lahustuvus vees on tühiselt väike
ja nad on väga nõrgalt aluselised, seetõttu ei ole neid võimalik kindlaks 
teha värvusindikaatorite abil.  Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja 
veeks . 

2Fe(OH)3 (t)  ➨(t°)  Fe2O3  (t) +  3H2O  (g) 

Ainult leelismetallide hüdroksiidid on kuumutamise  suhtes vastupidavad. 
Neid võib kuumutada kuni sulamistemperatuurini, ilma et nad laguneksid 
( erandiks  on liitiumhüdroksiid , mis kuumutamisel laguneb). Hüdroksiidide nimetused on analoogilised vastavate metallioksiidide 
nimetustega. Kui element moodustab hüdroksiide mitmes 
oksüdatsiooniastmes, märgitakse  hüdroksiidi  nimetuses ka elemendi 
oksüdatsiooniaste. Cr(OH)3 -  kroom (III)hüdroksiid (loeme: kroom-kolm-
hüdroksiid). Aluste liigitus: Hüdroksiidid Teised alused Leelised Praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid NH3 * H2O ( ammoniaakhüdraat ) jt. LiOH, NaOH, 
KOH, Ca(OH)2, 
Ba(OH)2 Mg(OH)2, Zn(OH)2, 
Cu(OH)2, Al(OH)3, 
Fe(OH)3, Cr(OH)3, jt. Aluste saamisvõimalus:  leelise  saamine metalli reageerimisel veega = leelis + vesinik
Veega reageerivad ainult aktiivsed metallid. See on redoksreaksioon , 
mille käigus eraldub vesinik.
 2Na (t) + 2H2O (v)  →  2NaOH  (l) + H₂ ↑  leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega 
Kuna ainult tugevalt aluselised  oksiidid  reageerivad veega, saab seda 
saamisviisi kasutada ainult tugevate aluste ehk leeliste saamiseks. 
BaO (t) + H2O (v) → Ba(OH)2 (l) 
Nõrgalt aluselised oksiidid ja amfoteersed oksiidid veega ei reageeri, 
seetõttu neile vastavaid hüdroksiide ei ole sel viisil võimalik saada. 
Nõrgalt aluselised oksiidid (B-rühma metalli oksiidid, nt. CuO, FeO). 
Amfoteersed oksiidid (mettalioksiidid +III; +IV, nt. Al2O3, Fe2O3, PbO2, 
ZnO)  aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega = 
nõrk alus + uus sool
Vähemaktiivsete metallide hüdroksiide saadakse vastavate soolade 
lahustele  leelise lisamisel. Kuna nõrgalt aluseliste hüdroksiidide 
lahustuvus vees on väga väike, sadeneb hüdroksiid lahusest sültja 
massina. 
NiSO4  (l) + 2NaOH (l) → Ni(OH)2 (t) + Na2SO4 (l) Keemilised omadused:

1. kõik alused reageerivad kõikidega happetega (neutralisatsiooni  reaktsioon)

2. lahustumata alused lagunevad kuumutamisel oksiididele ja H2O Värvus indikaatorisel:  ff – roosa  lakmus – sinine  metiloranz – kollane  universaalne  indikaator  – sinine TÄHTSAMATE HAPETE JA ALUSTE KASUTAMINE HAPETE KASUTAMINE H2SO4 – Teiste  happete , soolade, ravimite, väetiste (удобрение), 
värvainete valmistamiseks, naftasaaduste rafineerimiseks. Väävelhapet, 
kuna see suudab absorbeerida (поглощать) suures koguses vett, 
kasutatakse kuivatamiseks. Kasutatakse  akuhappe  valmistamiseks. HCl – Soolade, värvide, ravimite tootmine. HNO3 – Väetiste, värvainete,  lõhkeainete  (взрывчатых) tootmine. H3PO4 – Väetiste, pesuvahendite tootmine. Hapete kasutamine meditsiinis
Boorhappel on antiseptilised omadused, seda kasutatakse boorsalvi 
valmistamisel. Ortofosforhapet kasutatakse laialdaselt hambaravis hammaste 
täidiseks. Seda kasutatakse hambaemaili söövitamiseks enne protseduuri.
Fosforhapet kasutatakse väikestes  kogustes  ka 
hambavalgenduspreparaatides.  Lahjendatud vesinikkloriidhapet (soolhapet) kasutatakse teatud 
seedetrakti  haiguste raviks. Hapete kasutamine igapäevaelus  Sidrunhapet kasutatakse toiduvalmistamisel, samuti igasuguste 
plekkide  (пятна) eemaldamiseks: veinilt, erinevatelt marjadelt, värvidelt, 
roostest (ржавчина), tinti (чернила). Oksaalhapet kasutatakse tindiplekkide,  rooste  eemaldamiseks. Siiski tuleb
meeles pidada, et kristalne hape võib põhjustada põletusi (ожоги) 
suuõõne  (слизистые оболочки ротовой) toimega, mistõttu  полости),  söögitoru  (пищевод), 
mao limaskestadele ja on mürgine aine.  Boorhape  – mikroväetisena ja vahendina prussakate (тараканы) ja 
kodusipelgate vastu võitlemiseks.  Äädikhapet kasutatakse kas lauaäädika kujul, happe massiosaga kuni 
91%, või seitsekümmend kaheksakümmend protsenti essentsi kujul. 
Äädikat kasutatakse säilitusainena (корсенвант), samuti  roogade  
maitsestamiseks, eemaldades kangastelt puuviljaplekke. Soolhapet kasutatakse  katlakivi  eemaldamiseks valamutelt, vannidelt 
jne. ALUSTE KASUTAMINE KALTSIUMHÜDROKSIID Kaltsiumhüdroksiidi tehniline nimetus on kustutatud  lubi . 
Kaltsiumhüdroksiidi suspensiooni vees nimetatakse lubjapiimaks 
(известковое молоко) ja selle aine selget lahust lubjaveeks. Hüdrateeritud lubi on ehituses kasutatud iidsetest aegadest sidesegu 
(скрепляющая смесь) – lubimördi  (известковый) toimega, mistõttu  раствор) 
valmistamiseks. Kustutatud lubja, liiva ja vee  segamisel  tekib aeglaselt 
tahkuv (застывающий) toimega, mistõttu ) mass, mida hetkel (koos mõningate lisanditega) 
kasutatakse seinte  krohvimiseks  (для оштукатуривания).
Lubjalahuse kõvenemisel (при застывании) interakteerub 
kaltsiumhüdroksiid (leelis) õhus sisalduva süsihappegaasiga 
(happeoksiid), mille tulemusena moodustub tahke mass  Ca (OH)2 + CO2  = CaCO3  + H₂O ..  Lubjapiima kasutatakse suhkru tootmisel, aga ka põllumajanduses 
kahjurite (вредители) ja taimehaiguste tõrjeks. NAATRIUMHÜDROKSIID Selle aine muud nimetused on  seebikivi  (каустическая сода). Naatriumhüdroksiidi kasutatakse nii paljudes tööstusharudes kui ka 
kodumajapidamistes. Kasutatakse tselluloosi, pesuvahendite ( seebid ,  šampoonid  jt) tootmisel, 
õli rafineerimisel, biodiislikütuse tootmisel, hapete neutraliseerimiseks. 
Igapäevaelus kasutatakse naatriumhüdroksiidi mõne 
kanalisatsioonitorude ummistuste (засор) kõrvaldamise vahendina.  KAALIUMHÜDROKSIID Kaaliumhüdroksiidi kasutatakse pesuvahendite tootmisel, toorainena 
erinevate kaaliumiühendite tootmiseks, samuti elektrolüüdina 
galvaanilistes elementides ( mangaan - tsink  " patareid ") ja  nikkel -
kaadmium akudes . MAGNEESIUMHÜDROKSIID  Kasutatakse hambapastade komponendina, meditsiinis -  maomahla  
happesust vähendava  ravimina  ja lahtistina, tööstuses - täiteainena 
plastide tootmisel ja ka toorainena  magneesiumoksiid . MOOLÜLESANNE Mitu liitrit vett arutati välja 700cm3 20%- lisest  lahusest (d= 1070kg/m3), 
et saada 27%-line lahus? p=  1070  kg/m3 = 1,07 g/cm3 m=p*V m= 700 * 1,07 = 749 g – lahust x=749*20%/100%= 149,8 g – ainet x=149,8*100%/27%≈554,81g –H2O arutati välja m= 749 – 554,81= 194,19 g ⇒ V=0,19419 l
Kui suur ruumala on normaaltingimustel: 355kg klooril? M(Cl2)=35,5*2= 71g/ mool                                                         / 
355kg = 355000g n=V/Vm ⇒ V : 22,4 dm3/mool; n=m/M n= 355000g : 71g/mool = 5000mool V=n*Vm =5000 * 22,4 = 112000dm3 = 112 m3 HAPPELISED OKSIIDID SO3 – H2SO4, CO2 – H2CO3,  N2O5  – HNO3, SO2 – H2SO3,  N2O3  – HNO2, 
P2O5 – H3PO4, SiO2 – H2SiO3,  Mn2O7 . MITTEMETALL + HAPNIK = HAPPELINE OKSIID METALLIAKTIIVSUS – GAASIMULLIDE ERALDUMISE JÄRGI VESINIK 
ERALDUB, KUI ON PALJU – AKTIIVNE  METALL , KUI ON VÄHE – VÄHEM 
AKTIIVNE METALL. Maomahlus on soolhape – HCl! Kirjelda oma  valikul  ühte hapet. HCl Olek: vedelik Lõhn: terava vesinikkloriidi lõhnaga. Värvus: läbipaistev, värvitu Kasutamine: soolade, värvide, ravimite tootmine.