H2SO4 sulfuric HNO3 nitric H2SO3 sulfurous HNO2 nitrous H2CO3 carbonic HC2H3O2 acetic H3PO4 phosphoric H3BO3 boric H3PO3 phosphorous H2C2O4 oxalic HClO4 perchloric HCl hydrochloric HClO3 chloric HBr hydrobromic HClO2 chlorous HF hydrofluoric HClO hypochlorous HI hydroiodic HCN hydrocyanic H2SO4, HClO4, HClO3, HNO3, HCl, HBr, HI can be considered to be strong acids, ionizing completely in most cases; the rest are weak acids.
H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2
(Sademega ained) Nt. destilleeritud vesi, alkoholid. Elektrolüüdid -Sisaldavad vabu laengukandjaid ja dissotseerub lahuses osaliselt või täielikult ioonideks. Jaotatakse: Nõrgad elektrolüüdid Jagunevad lahuses osaliselt ioonideks (Nõrgad happed ja alused Nt. H2CO3, HNO2, H2O, H2S ) Tugevad elektrolüüdid Jagunevad lahuses täielikult ioonideks (Tugevad happed ja alused Nt. HI, HBr, HClO3, Na, K, Ca , H2SO4 ) 2) Tugev elektrolüüt esineb lahuses ainult ioonidena. 3) Nõrga elektrolüüdi lahuses esineb keemiline tasakaal dissotseerumata molekulide ja ioonide vahel. 4) Ioonidevaheline reaktsioon kulgeb lahuses ainult sel juhul kui ioonid omavahel seostuvad (St. Lahusest eraldub gaasi, esineb sade või moodustub nõrk elektrolüüt). Metallid Füüsikalised omadused 1. Metalne läige ja peegeldumisvõime Nt. alumiinium, hõbe, indium. 2
veidi kloorvett. Lahus muutub siniseks. ClO- 1.ClO-soolad on püsivad ainult aluselistes lahustes.Hapustamisel eraldub kloor. 2.KI(hapustatud lahus ) värvub pruuniks(joodi eraldumine). 3.Indigo lahus ja teised orgaanilised värvid happelises keskkonnas valastuvad. ClO3- 1.Zn+H2SO4 taanduvad ClO3-Cl-ks.Kui HclO3 soolade lahusele lisada H2SO4 ja AgNO3 lahust ja peale lisada mõned granuoeeritud tsingitükid, siis vedelik sogastub AgCl eraldubmise tõttu. 2.Kontsentreeritud H2SO4 toimel kuiva soola tõttu eraldub kollakas-roheline gaas (ClO2), mis väga kergesti laguneb plahvatusega( ettevaatust, mitte kuumutada!). 3.Kontsentreeritud HCl eraldab Cl2.
CuS (II); H3AsO3 Cu2S (I); AsO33 Al2O3 ; H3AsO4 Fe(OH)2 (II); AsO43 Fe(OH)3 (III); 472 HSO4- - ; i3 CuSO4 - (II); HBrO PCl3 - ; BrO LaCl3 - (III); HBrO3 - ; BrO3 H2CO3 N2O5 - ; CO32 P4O10 - ; HClO Na2O - ; ClO ThO2 - (IV); HClO2 La2O3 - (III); ClO2 BeO - ; HClO3 Al2O3 - ; ClO3 HClO4 SnO - (II); ClO4 SnO2 - (IV); H2CrO4 ZnO - (II); CrO42 MnO2 - (IV); CrO4 Fe2O3 - (III); H2Cr27 FeO - (II); Cr2O72 Be(OH)2- ; FeO42 HIO3 Al(OH)3- ; IO3 AlO(OH) - ; HIO4 TiO(OH)2- - ; IO4 Fe(OH)2- (II); H5IO6 FeO(OH)- ; IO65 Be(OH)2- HMnO4
leida koefitsiendid oksüdeerijale, redutseerijale ning nende ühenditele arvestades, et redutseerija poolt loovutatud elektronide arv peab võrduma oksüdeerija poolt omastatavate elektronide arvuga. Lõpuks leida koefitsiendid ainetele, mille elementide o.a. ei muutu. Vaatleme konkreetse näite abil redoksreaktsiooni võrrandi koostamist elektronbilansi meetodil.Näide 1. Reaktsioon kulgeb skeemi järgi:HClO3 + H2S HCl + H2SO4. Oksüdatsiooniaste muutub klooril ja väävlil järgmiselt:ClV + 6e Cl-I 8 4 S-II - 8e SVI 6 3 Seega on kloorhape oksüdeerija, divesiniksulfiid aga redutseerija. Et oksüdeerija poolt liidetavate elektronide arv peab võrduma redutseerija poolt loovutatavate elektronide arvuga, tuleb esimest elektronvõrrandit korrutada neljaga, teist kolmega. Pärast leitud koefitsientide asetamist reaktsiooni skeemi omandab võrrand järgmise kuju: 4HClO3 + 3H2S = 4HCl + 3H2SO4
HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4
isotoonilise koefitsendiga (i), mis arvestab osakeste kasvuga lahustumisel (molekulid lahustuvad ioonideks, osakesi tekib juurde). i = ∆Teksperimentaalne ∆Tteoreetiline ∆T=i·k·m π=i·c·R·T Elektrolüütide jaotamine dissotsiatsiooni ulatuse põhjal 1. tugevad elektrolüüdid. Täielikult dissotsieeruvad ioonideks. Praktiliselt kõik soolad, leelis- ja leelismuldmetallide alused (vesilahuste korral), hapetest HCl, HBr, HI, HNO3, HClO3, HclO4, H2SO4 (esimeses astmes) 2. nõrgad elektrolüüdid. Osaliselt dissotsieeruvad ioonideks. Kõik eelpool mittenimetatud alused, happed, orgaanilised happed ja alused. Nt. HNO2, H2SO3, H3PO4, HCN, H2CO3, H2S, CH3COOH. Elektrolüütide jaotamine ühe molekuli täielikul dissotsatsioonil tekkivate ioonide arvu põhjal 1. Binaarsed — tekib 2 iooni NaCl ⇄ Na+ + Cl‾ ZnSO4 ⇄ Zn2+ + SO4²‾ 2. Ternaarsed — tekib 3 iooni
leelismuldmetallide alused, tugevad happed ( kõrgemal ja külmuvad madalamal temperatuuril kui puhtad lahustid. Seejuures suurenevad need efektid HN O3 , H 2 S O4 , HClO3 , lahuse kontsentratsiooni kasvades. T =K m , kus T on erinevus lahuse ja HClO 4 vesinikhalogeniidid). puhta lahusti keemis- või külmumistemperatuuri vahel, Nõrgad elektrolüüdid dissotsieeruvad ioonideks m on molaarne kontsentratsioon ning K kas osaliselt. Kõik eelpool mittenimetatud alused ja
Enamlevinud vorm – ρ=6,25 kg/dm3, sulamistemp 449,8ºC pooljuht toatemperatuuril rabe 3.23.3. Keemilised omadused Õhus püsiv (ka peendispersne) Veega reageerib kuumutamisel Kuumutamisel põleb → TeO2 telluurdioksiid värvitu, vees praktiliselt lahustumatu krist aine Lahj. HCl ja lahj H2SO4 – ei toimi konts. H2SO4 → punane lahus (sisaldab Te42+) lahj HNO3 → H2TeO3 telluurishape (soolad telluritid) konts HNO3 → Te2O3(OH)NO3 tugevate oksüdeerijate (HClO3, KMnO4 jt) toimel → H6TeO6 telluurhape (soolad telluraadid) konts. leelise lahused lahustavad → telluriidid, telluritid vesinikuga tuntud ühend H2Te (divesiniktelluriid) – otseselt ei moodustu ebameeldiva lõhnaga värvitu gaas ebapüsiv, mürgine vesilahus – nõrk hape põleb õhus kuumutamisel → TeO2 halogeenidega reageerib kergesti (joodiga kuumutamisel, teistega toatemperatuuril) moodustab ühendeid As, Si –ga
annaabi.ee 
