Väävlishappel on osaliselt lahusest eralduva SO2 tõttu terav vääveldioksiidi lõhn, mis on mürgine nagu väävlishapegi. Väävlishape oksüdeerib õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Ta ei kuulu tugevate hapete hulka, sest tema lahuses pole kõik molekulid jagunenud ioonideks. Ta liigitatakse sageli nn. keskmise tugevusega hapete hulka, sest tema lahuses on ioonideks jagunenud molekulide osatähtsus siiski märgatavalt suurem kui nt. Äädikhappe või süsihappe lahuses. Süsihape H2CO3 Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Samuti annab see neile nõrgalt hapuka maitse. Pudeli avamisel eraldub süsihappegaas kihisedes limonaadist. Süsihape on ebapüsiv ja laguneb küllalt kiiresti jälle süsinikoksiidiks ja veeks. Suure rõhu all lahustub süsinikoksiid vees küllalt hästi. Süsinikoksiidi molekulid moodustuvad veemolekulidega reageerimisel süsihappe. Süsihape on väga nõrk hape. Ainult üsna väike osa laguneb lahuses ioonideks.
METAANHAPE HCOOH · terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik · seguneb veega; · leidub sipelga- ja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvakestes; · kasutatakse redutseerijana Karboksüülhapete tähtsamad esindajad ETAANHAPE CH3COOH · terava hapu lõhnaga söövitav vedelik · seguneb veega; · tekib etanooli lahjade lahuste äädikhappekäärimisel; · kasutatakse toidu valmistamisel ja konserveerimisel (marineerimine); Süsihape · Süsihappe valem on H2CO3 H O C O · Väga nõrk ja ebapüsiv hape H O · Tekib CO2 lahustumisel vees, ühtlasi laguneb kergesti tagasi: CO2 + H2O H2CO3 seda leidub kõikides gaseeritud jookides. · Süsihappe soolad on karbonaadid sisaldavad süsihappe aniooni CO32 looduses väga levinud ning tööstuses ja argielus tähtsad: NaHCO3 söögisooda
Süsihape Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3. See on nõrk hape. Ta saadakse oma happeanhüdriidi süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi (CO2) reageerimisel veega. Süsihape on kaheprootoniline hape, mille soolasid nimetatakse karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Ka süsihappe estreid võidakse nimetada karbonaatideks, kuid nende õige nimetus on süsihappe estrid. Tehniline tähtsus on süsihappe polüestritel, mida nimetatakse polükarbonaatideks. Süsihappeks nimetatakse mõnikord ka süsinikdioksiidi vesilahust, mis sisaldab väheses koguses süsihapet. Süsihappegaasi lahustumisel vees tekib tasakaalureaktsioon: CO2 + H2O <=> H2CO3
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T
lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1
H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikfluoriidhape F-
Anorgaanilised happed meie elus Koostaja: Joosep Kärg 1. Enim kasutatavad anorgaanilised happed inimese elus ? Väävelhape, süsihape, äädikhape ja lämmastikhape. 2. Hapete nimetused ja valemid: * H2SO4-väävelhape * H2CO3-süsihape * HCl-vesinikkloriidhape * H3PO4-fosforhape 3. Iseloomulikud füüsikalised omadused: *Mürgised(Mitte kõik) *Hapu maitse *Söövitavad * Hapete vesilahuses sisaldavad vesinikioone. 4. Iseloomulikud keemilised omadused: *Reageerivad metallidega *Reageerivad sooladega, tekib uus hape. * Reageerivad oksiididega, tekib sool ja vesi. *Reageerivad alustega, tekib vesi ja sool. 5. Hapete kasutamine:
arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape)
HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks · Küttepindadelt katlakivikihi kõrvaldamiseks · Metallipindade puhastamiseks VÄÄVELHAPE
söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape HCl Divesiniksulfiidhape H2S Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO3 Fosforhape H3PO4
HCl-vesinikkloriidhape Br-bromiid H2SiO3-ränihape S-sulfiid HNO2-lämmastikushape NO2-nitrit HNO3-lämmastikhape NO3-nitraat HF-vesinikfluoriidhape CO3-karbonaat H2SO4-väävelhape SO3-sulfit H2SO3-väävlishape SO4-sulfaat H2CO3-süsihape PO4-fosfaat HBr-vesinikbromiidhape SiO3,SiO4-silikaat HI-vesinikjodiidhape OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ainest(neist 1 ALUSED e. HÜDROKSIIDID-liitained, mis on hapnik.o-a. -2.) koosnevad metallkatioonist ja ühest või mitmest Na2O-naatriumoksiid OH- anioonist
veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape HCl Divesiniksulfiidhape H2S Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO3 Fosforhape H3PO4
kuumutamisel, tekib oksiid ja vesi Cu(OH)2 () = CuO + H2O Aluste saamine Leeliste saamine: · Leelis-või leelismuldmetalli reag. veega, tekib leelis ja vesinik 2 Na + 2 H2O = 2 NaOH + H2 · Tugevalt aluselise oksiidi reag. veega Na2O + H2O = 2 NaOH Lahustumatute aluste saamine: Vastava vees lahustuva soola reag. leelisega: CuCl2+2KOH=Cu(OH)2 +2KCl Lõpetage reaktsiooniõrrandid, mis toimuvad: 1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape 2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid 3) Magneesiumhüdroksiid 4) Fosforhape+naatriumhüdroksiid 5) Liitiumoksiid+vesi 6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid 7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid 8) Vask(II)hüdroksiid+soolhape 9) baariumhüdroksiid+naatriumsulfaat 10)Kaalium + vesi Kontrolli võrrandid: 1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape 2Fe(OH)3 +3H2CO3 = Fe2 (CO3)3 + 6H2O 2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid SO2 + Ca(OH)2 = CaSO3 + H2O 3) Magneesiumhüdroksiid Mg(OH)2 = MgO + H2O
Väävelhape HSO Sulfaat SO² Väävlishape HSO Sulfit SO² Lämmastikhape HNO Nitraat NO Lämmastikkushape HNO Nitrit NO (orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e
vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl vesinikbromiidhape HBr bromiid Br vesinikjodiidhape HI jodiid I divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2 väävelhape H2SO4 sulfaat SO42 väävlishape H2SO3 sulfit SO32 süsihape H2CO3 karbonaat CO32 lämmastikhape HNO3 nitraat NO3 lämmastikushape HNO2 nitrit NO2 fosforhape H3PO4 fosfaat PO43 ränihape H2SiO3 silikaat SiO32 2. HAPETE OMADUSI JA OHUTUSNÕUDED
Happe valem Happe nimi Happe anioon -üldnimetus -1 HCl Soolhape Cl Kloriid HNO3 Lämmastikhape NO3-1 Nitraat H2SO4 Väävelhape SO4-2 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 Sulfit H2S divesiniksulfiidhap S-2 Sulfiid e H2CO3 Süsihape CO3-2 Karbonaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 Fosfaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 Silikaat (H4SiO4) (SiO4-4)
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH )
· nõrgad happed suvalises järjekorras on: H3PO4, H3PO3, H2SO3, HNO2, H4SiO4, CH3COOH, H2CO3; kõige nõrgem anorgaaniline hape on H2CO3 Nimetatud hapetest on lenduvad happed: HF, HCl, HBr, HI, H2S, CH3COOH Nimetatud hapetest on kergesti lagunevad happed: H2SO3, H2CO3 Nimetatud hapetest on kõik vedelikud, välja arvatud tahke H3PO4 Nimetatud hapetest ei esine puhtal kujul iseseisva ainena, vaid ainult vesilahusena süsihape H2CO3 Nimetatud ainetest on HF, HCl, HBr, HI, H2S gaasid, mis lahustuvad hästi vees, moodustades happe. Nimetatud hapetest puutub inimene tavaelus kokku järgmiselt: · vesinikkloriidhape ehk soolhape on maohape HCl · autodes akuhape (umbes 30% vesilahus) on väävelhape H2SO4 · toidu marineerimisel, konserveerimisel, maitsestamisel on äädikhappe 3%-line või 30%-line vesilahus äädikas CH3COOH · kõikides gaseeritud jookides on süsihape H2CO3
Ta on piisavalt keeruline element, et tänu temale saaks eksisteerida elu. · Kõige rohkem allotroope: teemant, grafiit, karbüün, fullereenid jt. 2. Ühendid · Süsinikoksiid (CO) ehk vingugaas värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Tekib C mittetäieleikul põlemisel. Väga hea redutseerija (metallide saamisel). · Süsinikdioksiid (CO2) värvuseta ja lõhnata õhust raskem gaas. Ei võimalda hingamist ega põlemist. Reageerimisel veega ebapüsiv süsihape (H2CO3). · Süsihape (H2CO3) väga nõrk ja ebapüsiv hape. Esineb ainult lahjades lahustes. · Karbonaadid on süsihappe soolad. Enamik on vees lahustamatud (CaCO3 - lubjakivi). Vees lahustuvad leelismetallide karbonaadid (NaCO3 - sooda). Vees lahustuvad hästi vesinikkarbonaadid (NaHCO3 - söögisooda). RÄNI 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 3. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2.
HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
nimetus vesinikfluoriidhape HF fluoriid F- vesinikkloriidhape(sool HCl kloriid Cl- hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2-1 nitrit
on ained mis annavad lahusesse vesinikioone ( ), happed koosnevad, kas ühest või mitmest vesinikioonist ja happejääkioonist HAPETE RÜHMITAMINE 1. Prootonite ( ) arvu järgi (vesinikioonide) 1 prootonilised HCl vesinikkloriidhape HBr vesinikbromiidhape HI vesinikiodiidhape HN lämmastikhape HCOOH metaanhape C COOH etaanhape mitmeprootonilised S divesiniksulfiidhape S väävlishape S - väävelhape C - süsihape Si ränihape P fosforhape 2. Tugevuse järgi (nt. tugevad HCl, HBr, HN ) 3. Hapniku sisalduse järgi ( O mittesisaldavad; O sisaldavad)
Süsinik Lihtaine: valemiga C Tuleb tast alati 4 keemilist sidet. Näiteks: teemant, grafiit, süsi (antratsiit, kivisüsi, põlevkivi, puusüsi), karbüünid, fullereenid See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2 Redutseerijaks süsinik C ja Co redutseerivaid omadusi kasutatakse metallurgias metallide tootmiseks.
Gaaside transport verega · Hapniku transport · Süsihappegaasi Hemoglobiin transport 100 ml veres 15 g O2 Na- ja K-sooladena 1 gr Hb seob 1,36 ml (80%) Hapnikumahtuvus Hemoglobiiniga (10%) 20,4ml Lahustunult (10%) Oksühemoglobiini protsent O2 ja CO2 osarõhk Temperatuur Vere pH Süsihappegaasi transport Karbonaatpuhversüsteemis · CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O H2CO3 · Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3H+ + HCO3- HCO3+NaNaHCO3 (naatriumbikarbonaat) Hemoglobiini puhversüsteemis O2+HHbCO2HHbO2+CO2HbO2+H++CO2 6 Hingamine kehalisel tööl · Kopsude ventilatsiooni tõus · Vere hapnikumahtuvuse tõus · Maksimaalne hapniku tarbimine · Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 175 lööki minutis)
Kuidas tõestada, et karboksüülhape on hape? Indikaatoriga=punane, reageerib leelistega, metall, oksiid CH3CH2CH2COOH+NaOH=CH3CH2CH2COONa+H2O Karboksüülhappe reageerib karbonaatidega Na2CO3+2CH3-COOH=2CH3-COONa+H2O+CO2 Reageerib metallioksiididega 2CH3COOH+Na2O=2CH3COONa+H2O Kuidas tõestada, et vees mittelahustuv karboksüülhape on hape? Hape reageerib leelisega ja tekib keskkonna muutus. Kuidas tõestada, et karboksüülhape on tugevam hape kui süsihape? Karboksüülhape tuleb panna reageerima karbonaadiga siis eraldub CO2, siis karboksüülhape on tugevam kui süsihape Rasvhapped Karboksüülhapped, mille süsinike aatomite arv on 14-18, neid saadakse rasvadest. Küllastunud(butaanhape-piimrasvast; palmithape-loomsed ja taimsed rasvad; stearhape-loomsed ja taimsed rasvad) tahked, võib kasutada küpsetamisel Küllastumata(olehape-loomsed ja taimsed; linoolhape-taimeõli; linoleenhape-linaõli) vedelad,
7) Tõesed väited: + Hematokrit on arv, mis näitab, millise osa vere kogumahust moodustavad vere rakkud. + Hematokrit normiväärtused jäävad vahemikku 0.41-0.46 + Inimese kehamassist moodustab veri 6-8% 8) Tõesed väited: + Vereplasma karbonaatpuhvri karbonaat ioon (nõrk alus) seob kudedes aine ja energia vahetuse protsessides tekkinud vesinik ioonid. + Karbonaat puhversüsteemis moodustub puhverdamise tulemusel süsihape. + Vesi ja süsinikdioksiid eemalduvad organismist kopsude kaudu. + Karbonaatpuhversüsteemis tekkinud süsihape muudetakse kopsudes vereplasma ensüümi karboanhüdraasi toimel süsihappegaasiks ja veeks. 9) Millised on vere, kui ühe sidekoe tüübi põhilised ülesanded? V. Transprdifunktsioon, kaitsefunktsioon, sisekeskonna püsivuse e. homöostaasi säilitamise funktsioon. 10) Tõesed väited:
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS • Happelised sademed • Kütuse tooraine (fossiilsed kütused) MUU • Mürgine • Ebapüsiv • Tugevam kui äädikhape ja süsihape ...
Happe HAPPE Happe nimetus Soola üldnimetus Happe valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4...
CO-süsinikdioksiid,tekib kütuse ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel.süsihappegaas CO-süsinikoksiid, väga mürgine vingugaas,värvusetu,tekib hapniku mittetäielikul põlemisel NO ja NO lämmastikoksiid ja kämmastikdioksiid, mürgine keskkonna saastaja, punakaspruun SiO ränidioksiid ehk kvarts,kõva kristalne aine HAPPED: HCl- vesinikkloriid hape ehk soolhape H SO väävelhape HNO lämmastikhape H PO fosforhape H CO süsihape HCl-vesinikkloriidhape,lahustub hästi vees,aurud on mürgised,tugev hape, terava lõhnaga H S-divesiniksulfiidhape,väga mürgine,mädamuna lõhnaga,gaasiline hape H SO väävelhape,üks tugevamaid happeid,tugev oksüdeerija,õlitaoline vedelik,seob tugevalt õhuniiskust H CO süsihape,suure rõhu all lahustub vees hästi,väga nõrk hape,annab karastusjookidele hapu maitse,ebapüsiv,laguneb kiiresti ALUSED: Igas aluses on (OH-) Na+ + OH- NaOH naatriumhüdroksiid
Happed ja soolad Hapeteks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist. Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 ...
http://www.abiks.pri.ee Hape Nimetus Anioon An.nimi Oksiid H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10) H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat (SiO2) H2S divesiniksulfiidh. S-2 sulfiid HF vesinikflouriidh. F- flouriid
HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat 2- H2SiO3 ränihape SiO3 silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat
HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n
väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioonil,hapu maitse,värvitu,söövitav alkoholid on veesõbralikud
4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape Cl kloriid H2SO3 väävlishape SO32 sulfit H2SO4 väävelhape SO42 sulfaat H2S divesiniksulfiidhape S2 sulfiid H2CO3 süsihape CO32 karbonaat H3PO4 fosforhape PO43 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3 nitraat 4tetre;5penta;6heksa;7hepta;8okta;9nona;10deka Molaararvutised n=m/M ja n=V/Vm Vm= 22,4 l/mol
Katioonide ja anioonide nimetused Katioonide nimed: elemendi eestikeelne nimi + vajadusel ioonilaeng. (Konkreetsete ainete nimetustes sõna ioon ei kasutata). H+ - vesinikioon Fe2+ - raud(II)ioon Na+ - naatriumioon Fe3+ - raud(III)ioon Al3+ - alumiiniumioon Ca2+ - kaltsiumioon Anioonide nimed: tuletatakse elemendi ladinakeelsest nimest Lihtaniooni nime lõpp on -iid, (analoogiliselt kutsutakse ka hüdroksiidiooni). Tabelis on nime lõpp - ioon ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide Cl- - kloriid HCl - vesinikloriidhape NaCl - naatriumkloriid S2- - sulfiid H2S - divesiniksulfiidhape FeS - raud(II)sulfiid O2- - oksiid ------------- Fe2O3 - raud(III)oksiid F- - fluoriid HF - vesinikfluoriidhape ...
Etaanhape(Äädikhape) CH3COOH · Iseloomulik hapu lõhn · Toidu maitsestamine ja · Söövitav vedelik konserveerimine · Tahkub toa temp. 17 C · Ainevahetuses tähtis osa · Seguneb veega Süsihape H2CO3 · Nõrk hape · Karastusjookide · Laguneb kergesti gaseerimine · Hapuka maitsega
Süsinik (C) Raiko Gutmann Kristiine Salumäe 12.R Süsinik perioodilisustabelis Süsinik asub IVA rühmas, mittemetallide hulgas Perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 6 Süsiniku aatommass on 12,01115 ja sümbol C (ladinakeelsest sõnast carbo) Tal on 6 prootonit ja 6 elektroni, millest kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja neli teisel Omadused Aktiivsüsi on väga suure eripinnaga (kuni 2000 m²/g) Süsi on suhteliselt hea elektrijuht Kõrge sulamistemperatuuriga Oksüdatsiooniaste ühendites on IV kuni -IV Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid Süsinik ahelates -hargnemata ahelas -hargnenud ahelas -suletud ahelas Allotroobid Tavatingimustes tuntumad on grafiit, tahm ja teemant Kunstlikult saadud vormideks on grafeen, süsiniknanotorud, karbüünid, klaasjas süsinik ja fullereenid ...
Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt. Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektriliseks koeks. Lihaskoe paaneb tööle elektrolüüdi aktiivsus rakuvälise või koevedeliku ja rakusisese vedeliku vahel. Elektrolüütide ebapiisava kontsentratsiooni korral võib tunda lihastes nõrkust või võivad tekkida krambid. Tõsised elektrolüütide tasakaalu häired võivad põhjustada neuroloogilisi ja südameprobleeme. Elektrolüüdid aitavad toksilisi aineid kehast välja viia, reguleerida
Tähistatakse ( alfa) Ioonideks lagunenud elektrolüüdi hulk = *100% Lahustunud elektrolüüdi hulk Kui >30% , siis on tegemist tugeva elektrolüüdiga ( leelised, tugevad happed nagu HCl, H2SO4, HNO3, HBr, HI ja soolad) Kui on 3-30% siis on keskmise tugevusega elektrolüüt (fosforhape) Kui <3% , siis on nõrk elektrolüüt ( vees mittelahustuvad alused, süsihape, divesiniksulfiidhape, väävlishape) Dissotsiatsioon on pöörduv protsess: kui lahuses on juba piisavalt ioone, siis saavad nad jälle ühineda ( toimub assotsiatsioon). Siis jälle toimub lagunemine ja jälle omakorda ühinemine.
* Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette ! Karboksüülhapete e orgaaniliste hapete üldvalem on RCOOH. HCOOH METAANHAPE. Igapäevased toidus kasutame: äädikh, sidrunh, õunhapet. Olekud: Vedelikud väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Tahked ained sidrunhape, bensoehape, oblikhape. Vesilahustes süsihape ( H2CO3) väävlishape ( H2SO3). Hapete saamisvõimalusi : * Happe saamine gaasilise vesiniühendi lahustamisel vees. HCl +H2O» HCl. H2S + H2O » H2S. * Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega. P4O10 + 6 H2O » 4H3PO4 . CO2 + H2O » < H2CO3. * Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis. Na2SiO3 + H2SO4 » Na2SO4 + H2SiO3
Happe Happe nimetus Happejäägi Happejäägi valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus Li2O Oksiid-aluseline- liitiumoksiid CaS Sool-aluseline-kaltsiumsulfiid CsOH Hüdroksiid- lahustuv (leelis) tseesiumhüdroksiid HCl Hape-tugev hape- vesinikkloriidhape Sool-happeline sool- hõbe(I)nitraat AgNO3 Oksiid- happeline oksiid- N 2O 3
8) Millised on metaanhappe ja etaanhappe omadused? Metaanhape on väga terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik, mis seguneb veega. Etaanhape on iseloomuliku hapu lõhnaga söövitav vedelik , mis tahkub toatemperatuuri lähedal (17 °C) ning seguneb veega. See pole mürgine, lahja lahusena kasutatakse seda toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks (marineerimiseks). 9) Iseloomusta süsihapet (valem, omadused) Süsihape ja etaanhape on väga sarnased. Etaanhappes on ainult teise OH-rühma asemel CH3-rühm. See muudab etaanhappe palju püsivamaks 100%-line etaanhape on täiesti püsiv ega lagune ka destilleerimisel. 10) Milliste reaktsioonide tulemusel tekib süsihape? Too näide. 11) Mitu erinevat oksüdatsiooniastet on süsinikul? 8. (-4 kuni 4) 12) Süsiniku oa arvutamine,. Arvuta oa isobutaanis, propaanis, etaanhappes. (vt õp. lk. 64)
dilämmastiktrioksiid metallid ·HF -vesinikfloriidhape ·NaF - naatriumfluor PO - Cr(OH) ·HS - divesiniksulfiid ·NaS - naatriumsulf tetrafosfortekaoksiid -kroom(3)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu Metallioksiidid CuOH-vask(1)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu ·A-rühma metallid Liigid : ·HCO - süsihape ·NaCO - KO- kaaliumoksiid ·veeslahustuvalised e. ·HPO - fosforhape naatriumkarbonaat AlO - LEELISED ·HNO - lämmastikhape ·NaPO-naatriumfos alumiiniumoksiid KOH Liigid : ·NaNO - naatriumni ·B-rühmametallid ·Lahustumatud lahused ·vesiniku aatomite arvu järgi : (muutuva o.-a.)
H2SO3 väävlishape SO32- sulfit - HNO3 lämmastikhape NO 3 nitraat - HNO2 lämmastikushape NO 2 nitrit 3- H3PO4 fosforhape PO4 fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat - CH3COOH etaanhape CH3COO etanaat
mittemetall). Polaarne side tekib elektronegatiivsuste väiksema erinevuse korral (erinevad mittemetallid). ? 1.1 Milline on põhierinevus elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi vahel? 1. 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate, millised nõrkade ja millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, kaaliumhüdroksiid, vesinikkloriidhape, glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega.
KCl kuni 4,5 – tugevasti happeline 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline 5,6…6,5 – nõrgalt happeline 6,6…7,2 – neutraalne üle 7,2 – leeliseline Eesti mullad Eestis on happelise reaktsiooniga põllumuldi 40%. Rohkesti esineb neid Põlva, Võru, Valga, Viljandi ja Tartu maakonnas. Happesuse põhjus Peamiseks allikaks on taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel moodustunud orgaanilised happed ja süsihape. Happesuse põhjus Happeid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide tulemusel. Tähtsamad on vees lahustuvad huumushapped, eeskätt fulvohapped Fulvohapped lagundavad alumosilikaate, kust vabanev alumiinium läheb mulla neelavasse kompleksi. H ja Al põhjustavad mulla tahke faasi hapendumist. Optimaalne pH Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda (pH …6,0…), mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks.
annaabi.ee 
