................................................. b) Vask(II)oksiid + lämmastikhape .........CuO + 2HNO3 — Cu(NO3)2 + H2O.......................................................... c) Tsink + soolhape .........Zn + 2HCl — ZnCl2 + H2........................................................................... 3. Milline on lilla lakmuse värv happelises keskkonnas ? (1 p) ..........Lilla lakmuse värv happelises keskkonnas on punane............................. 4. Arvuta ränihappe molaarmass (3 p) .......M(H2SiO3) = 1 * 2 + 28 + 16 * 3 = 78 g/mol................................................... 5. Kui palju kaalub 2 mooli ränihapet ? (2 p) .........m(2H2SiO3) = 78 g/mol * 2 = 156 g V: 2 mooli ränihapet kaalub 156 g..............................................................
Oksüdat- min: IV (CH4) max: +IV (CO2) min: IV (Mg2Si) max: +IV (SiO2) siooniaste Leidumine 1) ehedalt (teemant, graniit, karbüün) 1) ühenditena 2) ühenditena (kivisüsi, nafta jt kütuste SiO2 - na liiva ja kivimite koostises) koostises 3) taim- ja loomorganismides ränihappe sooladena 4) õhus CO2 5) mineraalid CaCO3, MgCO3 Füüsikalised 1) teemant 1) terase värvusega omadused väga kõva, kabras, ei juhi elektrit, 2) pooljuht hea soojusjuht, st 3000°C 3) = 2,4 g/cm³ 2) grafiit 4) sulamistemperatuur 1465°C mustjas tahke aine, pehme, hea 5) suhteliselt habras
Lämmastik-õhust veidi kergem klaas põhi ülespoole ,ammoniaak- õhust 2x kergem gaas klaasi põjhi ülespool,lämmastikooks.-mürgine ja peab olema tõmbe kapis. 17.Miks on vaja valget fosforit hoida veekihi all? On süttimis ohtlik. 18.Mis on tikupea koostisosad ? Punane fosfor on tikutoosi süütepinna põhil.koostis aine.Tiku hõõrumisel mõõda süütepinda tekkib veidi valget fosforit ,mis süttides süütab polema ka tiku. 19.Mis on silikageel?Mõõdukal kuumutamisel kaotab sültjas ränihappe sade järk-kärgult vett ,moodustades poorse ane mida nim.silikageeliks.Kas.ainete kuivatamiseks ja õhuniiskuse sidumiseks. 20.Mis on vesiklaas?Naatriumi ja kaaliumi silikaadi kon.vesilahus mida nim.silikakeliks.Kasutatakse liimi ja puidu immutus vahendiks.
(väga oluline pooljuht elektroonikas). · Moodustab väga palju polümeraalseid ühendeid. · Väga oluline osa eluta looduses (SiO2 põhiline liiva koostisosa). 2. Ühendid · Ränidioksiid (SiO2) polümeerne struktuur. Liiva peamine koostisosa. Looduses esineb ta kvartsina (mäekristall), mis on poolvääriskivi. Happeline oksiid. Veega ei reageeri. · Ränihape (H2SiO3) hästi nõrk hape. Seismisel tekib silikageel. · Silikaadid on ränihappe soolad. Vees väga vähe lahustuvad. · Klaas silikaatse koostisega tehismaterjal. Saadakse enamasti sooda, lubjakivi ja SiO2 (klaasiliiv) kokkosulatamisel. Omaduste parandamiseks võidakse lisada ka veel teisi elemente. Klaas on keemiliselt väga vastupidav. · Klaasile plii- või baariumoksiidi lisamisel saame kristallklaasi. Võrreldes klaasiga on kristallklaasil palju suurem murdumisnäitaja.
kaheks. Maakoor – a)mandriline maakoor(6-75km), koosneb graniidist enamasti(0- 600 kraadi celsius), tahkes olekus, tihedus 2,7 – 3,0 g/cm(kuubis) b)ookeaniline maakoor ulatus ---II---, tihedus ---II---, koosneb basaldist ja gabrost, temp 600(kraadi celsius), tahke Vaheöö – a) litosfäriline e. Ülemine vahevöö – kuni 660km, tihedus 5.5 g/cm, mõlemad vahevöö osad koosnevad silikaatsetest (silikaat – ränihappe sool) mineraalidest nagu nt. perouskiit, temp. 1300 kraadi, tahke b) astenosfäär 660-2800km, 5.5g/cm, 1200-2500 kraadi, plastiline Tuum – a) välistuum – kuni 5400km, 10g/cm, Fe2O, nikkel, temp 3000 kraadi, olek vedel b) sisetuum – 5400 – 6370km, 13.3 g/cm, aine sisaldus sama mis välistuumas, temp 3000 kraadi isegi rohkem, tahke 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline – paksus kuni 80km, vanus u. 4 miljardit a. ; tihedus 2.7g/cm ;
Võrdluselektroodina kasutame kalomelelektroodi (Hg, Hg2Cl2/Cl-). Hg asub elavhõbe( I ) kloriidiga küllastatud KCl lahuses, elektroodi potentsiaali määrab tasakaal: Hg2Cl2 + 2e <-> 2Hg + 2Cl- Indikaatorelektroodiks on klaaselektrood. See on õhukeseseinaline (0,06-0,1 mm) klaasmuna, mis on täidetud elektrolüüdi lahusega (0,1M HCl), kuhu on sukeldatud sisemine võrdluselektrood. Klaasi liikumisvõimelised ioonid on ränihappe skeletiga seotud ühevalentsed ioonid Me + (Na, K, Li). Kui asetame klaaselektroodi vesinikioone sisaldavasse lahusesse, tekib H+ ja Me+ vahel ioonvahetusprotsess klaasmuna sisepinna ja välispinna vahel (sisemine ja välimine lahus). Protsessi iseloomustab tasakaaluvõrrand: H+ lahus + Me+klaas <-> H+klaas + Me+lahus Mõõteelemendi koostamine (et mõõta EMJ): Ag, AgCl | 0,1M HCl | klaasmembraan |uuritav lahus ||KCl(küll.) |Hg2Cl2, Hg
· alumiiniumsulamid ei anna löögil ega hõõrdumisel sädemeid, seetõttu neid kasutatakse kergsüttivate materjalide ja lähkeainete valmistamise tsehhides. · tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium, mida kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Keraamika e. savitooted Erinevad savid sisaldavad erinevaid aluminosilikaate, mis on alumiiniumi ja muude metallide keeruka koostisega ränihappe soolad. Savist toodete valmistamine põhineb tema plastilisusel. Savist vormitud ese põletatakse kas madalkuumuses (9001200 ºC) või kõrgkuumuses (kuni 2000 ºC). Madalal kuumusel põletatud tooted on urbsed (ei pea kinni ei gaase ega vett), neid tuleb glasuurida. Kõrgkuumusel saadakse gaase ja vedelikke mitteläbilaskev materjal. Valge savi Valge savi kuumutamisel saadakse valge poorne materjal fajanss, mis glasuuritult sarnaneb portselaniga (ei kuma läbi, killud on urbsed
Elektrilaengu määravad iooni kihid- vahetult tuuma pinnal asetsevad ioonide kihti. Adsorbne kiht- eliktrilaengud määr ioonide kihti koos koos liikumatute vastasionide kihiga Difuusse kiht- väiksemosa vastasioonide paikneb laengud määravaist ioonidest kaugemal, on liikumavad ning mod. Dif. kiht ja tema välispiir on ühtlasi mitselli välispiiriks. Granul- mitselli tuuma koos laengud määravate ioonide kihiga * Atsidoidsed e. happelised k, es mullas on ränihappe (tuuma pindmised mol dissotsieruvad h.) * Basoidsed e aluselised k. Es raske metallide hapendite hüfraadid (tuuma pindmised mol dissotsieruvad alustena) * Amfoteersed e Amfolütoidsed k. (käituvad kord aluselisena, kord happelisena) Eestimaal on valdavalt happelised mullad. Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist. Sool- k peensusastmega aine os esinevad hajutatult. Püsivad 2l põhjusel: osakese elektrilise laengu tõttu. Veeümbrise tõttu osakesepinnal.
Räni saadakse puhtast liivast redutseerimisel magneesiumi või söega kõrgel temperatuuril: SiO2+2Mg=2MgO+Si SIO2+2C=2CO+Si Ühendeis on räni o.-a. II ja IV 2. Omadused. Kristalliline räni on hallika värvusega väga kõva aine. Räni kuulub pooljuhtide hulka ja leiab rakendamist elektroonikas. Hapetega ta ei reageeri (välja arvatud vesinikfluoriidhappega), kuid leelistega kulgeb reaktsioon kergesti, eraldub vesinik ja moodustub ränihappe sool--silikaat: Si+4KOH=K4SiO4+2H2 Kõrgemal temperatuuril põleb räni ränidioksiidiks: Si+O2=SiO2 Süsinikuga moodustab räni ränikarbiidi (SiC), mida nimetatakse karborundiks. Viimast toodetakse liiva ja söe segust elektriahjus: SiO2+3C=SiC+2CO Karborundi suure kõvaduse tõttu kasutatakse teda lihvimisketaste ja luiskude valmistamiseks. Väga kõrgel temperatuuril ühineb räni vesinikuga,moodustades silaane ehk ränivesinikke: Si+2H2=SiH4 3. Ränidioksiid--SiO2
Teda leidub loduses ainult ühenditena. Suhteliselt hiljuti avastati Vaikse, Atlandi ja India ookeani põhjas suured rauamangaani konkretsioonid, mis kujunevad perspektiivseks Mn tooraineks. (2, 3, 8,) Mangaanimaakide tööstuslike varude poolest on Nõukogude Liit esimesel kohal maailmas. Kõige rikkamad leiukohad (pürolusiit) asuvad Gruusias, Tsiaturi ümbruses, rikkalikud lademed on ka Ukrainas. Uraalis on orletsi ehk rodoniidi lademed, mis oma koostiselt on mangaani ja ränihappe sool. Rodoniit oli arvatavasti tuntud juba iidsel Venemaal bakaani nime all. Rodoniiti tuleb pidada vene kiviks sellepärast, et mitte kusagil teistes maakohtades ei ole seda niisuguste lademetena ning kusagil ei paista ta silma niisuguse ilu poolest nagu Uuralis. Rodoniidist esemeid säilitatakse Ermitaazis ja Petropavlovskaja kirikus Leningradis ning nad kaunistavad Moskva metroo maa-aluseid paleesid. Jaama "Majakovski väljak" sambad on kaunistatud vaarikapunast värvi rodoniidiga. (5)
Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 48. Lessiveerumine. ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 49. Savistumine.
30. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. Orgaaniliste ühendite geelidest võib vedeliku täielikult eraldada. Siis saame kuivatatud geeli ehk kserogeeli. Kserogeel võib vedeliku uuesti sisse imeda, mille tagajärjel geeli ruumala suureneb kümneid kordi.. Seda nähtust nimetatakse pundumiseks. Kristallisatsioonigeelid tekivad keemiliste jõudude toimel, näiteks uue faasi väljakristallumisel. Sellistes struktuurides ei toimu tiksotroopiat ega sünereesi. Näiteks võib tuua ränihappe geeli. Kristallisatsioonigeelid tekivad tsemendi, kipsi või lubja kivinemisel. Geelide näited elust: kivisüsi, põlevkivi, turvas, puit, paber, riie, teravili, nahk, pinnas (muld, savi), keraamilised materjalid. Reaktsioonid geelides on spetsiifilised. Sadestumisreaktsioonid geelidesse on rütmilise iseloomuga. Sade ei moodustu mitte kogu ruumalas, vaid perioodiliselt vahelduvate kihtidena ja rõngastena. Taoliste perioodiliste nähtustega on seletatav paljude mineraalide
mulla kolloidid ja nende omadused: tekke alusel: 1)mineraalsed kolloidid-tekivad kivimite ja mineraalide murenemise järel 2)orgaanilised kolloidid tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 3)orgaanilis-minraalsed kolloidid tekivad mineraalsete orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis happelised kolloidid negatiivse laenguga eesti muldades põhimassiga. suurem osa neist ränihappe-ja huumuskolloidid atsidoidsed kolloidid kolloidide esinemisel hajutatul nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. kui kolloidid esindavad koondunult nimetatakse seda geeliks. kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks sool geeliks ja vastupidi 21. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. neeldumisnähtused mullas: mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda tahkeid, vedeliaid ja gaasilisi
Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 2. Lessiveerumine ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 3
Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53
värvus algul tumeneb ja muutub siis mitmesuguste varjunditega malahhiitrohelisels või sinakaks. Kuld ja hõbe 3 Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega ained on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbesulfiid (Ag2S), mis kaitseb edasise korrosiooni eest. Ka kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peaaegu üdse. Klaasi korrosioon Klaasile küll tekib ränihappe kiht, mis kaitseb klaasi edasiste kahjustuste eest. Klaasivahele jäävad vees lahustuvad aga naatriumhüdroksiid, mille vastu ränihape ei saa ja see hakkab klaasi kahjustama. Tina ja plii Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Kossosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul.
Nende esinemise korral sadesta SO3-2 strontsiumnitraadi Sr(NO3)2 abil pH=9 juures.Pese sade ja tõesta sealt SO3-2. Karbonaatioonide CO3-2 tõestamine. Gaaside eraldumise katses tekib värvusetu ja lõhnatu gaas süsinikdioksiid CO2. CO3-2 + 2H+ H2O + CO2 Segavad S-2,SO3-2 ja NO2- -ioonid.Nende olemasolul oksüdeeri nad eelnevalt KMnO4 lahuse abil (soojenda ja auruta kuivaks). Silikaatioonide SiO3-2 tõestamine. Uuritava lahuse hapestamisel eraldub sültjas ,pooleldi läbipaistev ränihappe H2SiO3 sade.Kolloidlahuse tekke vältimiseks kasuta lahuse hapestamisel tahket NH4Cl. SiO3-2 + 2H+ H2SiO3 Sulfaatioonide SO4-2 tõestamine. Hapesta uuritav lahus võrdse koguse konts. HCl abil.Kui seejuures tekib sade, siis eralda see.Lisa lahusele baariumkloriidi BaCl2 lahust.Sulfaatioonide olemasolul tekib valge baariumsulfaadi sade. SO4-2 + Ba+2 BaSO4 Fosfaatioonide PO4-3 tõestamine. Ammooniummolübdaat (NH4)2MoO4 moodustab HNO3 juuresolekul kollase kristalse
kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ränidioksiid (SiO2)n on kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. · Esineb looduses kvartsi ja liivana. · Ränidioksiidi struktuuriühikuks on tetraeedriline SiO4. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentseid sidemeid kahe räni aatomiga. · Metaränihape H2SiO3 ja ortoränihape H4SiO4 on nõrgad happed. · Ortosilikaadi lahuse hapustamisel tekib ränihappe asemel zelatiinitaoline ränidioksiidi sade: 4H3O+ (aq) + SiO4 4- (aq) + xH2O(l) SiO2(s)·xH2O(gel) + 6H2O(l) · Pesemise ja kuivatamise järel saadakse silikageel, mis on väga suure eripinnaga. 30. Selgitage süsiniku- ja räniühendite reaktiivsuste erinevusi. Räni ei moodusta iseendaga hästi sidemeid, C moodustab. Räni korral on hüdriidide arv palju väiksem. Süsinik moodustab püsivaid sidemeid iseendaga, seetõttu on palju erinevaid süsivesinikke. 31
mäekristallid, mis on tuntud poolvääriskividena. Kvarts on väga kõva kuid habras materjal. 5) Klaasi tooraineteks on kvartsliiv, naatriumkarbonaat e. sooda ja kaltsiumkarbonaat e. lubjakivi. Tsementi tehakse aga veest, lubjakivist ja savist. 1) Selgitada mõisteid: diatomtiit surnud ränivetikate poorne kivistunud mass, sisaldab u. 10% räni. Kasut. pooljuhtomaduste tõttu. silikageel poorne mass, mis tekib ränihappe soojendamisel. Sellel on tugev vett siduv võime. vesiklaas naatrium- ja kaaliumsilikaadi kontsentreeritud vesilahus. Värvusetu, tugevalt aluseline viskoosne lahus, kasut. liimina puidu ja riide immutamiseks, muutes nad niiskus- ja tulekindlaks. kuivjää tahke valge lumetaoline mass, tekib vedela CO2 kiirel aurustumisel, kasutatakse toiduainete (nt. jäätiste) säilitamisel. aktiivsüsi väga poorne süsi mäekristall läbipaistev suur kvartsikristall.
sõnereesi tagajärjel. Orgaaniliste ühendite geelidest võib vedeliku täielikult eraldada. Siis saame kuivatatud geeli ehk kserogeeli. Kserogeel võib vedeliku uuesti sisse imeda, mille tagajärjel geeli ruumala suureneb kümneid kordi.. Seda nähtust nimetatakse pundumiseks. Kristallisatsioonigeelid tekivad keemiliste jõudude toimel, näiteks uue faasi väljakristallumisel. Sellistes struktuurides ei toimu tiksotroopiat ega sünereesi. Näiteks võib tuua ränihappe geeli. Kristallisatsioonigeelid tekivad tsemendi, kipsi või lubja kivinemisel. Geelide näited elust: kivisüsi, põlevkivi, turvas, puit, paber, riie, teravili, nahk, pinnas (muld, savi), keraamilised materjalid. Reaktsioonid geelides on spetsiifilised. Sadestumisreaktsioonid geelidesse on rütmilise iseloomuga. Sade ei moodustu mitte kogu ruumalas, vaid perioodiliselt vahelduvate kihtidena ja rõngastena
üleminekuks lubjalt tsemendile. Pilet 19 Klaasi omadused (tihedus, läbipaistvus, murdumisnäitaja, sulamistemperatuur, paisumiskoefitsient), nende seos klaasi koostise ja struktuuriga. Klaas on allajahtunud vedelik, suure viskoossusega, juhusliku jaotusega struktuuriga. Klaas on amorfne ning ei sula kindlal temp-il- klaasistumistemp 400-600, voolavustemp 600-800. Värskel klaasil on korrapäratu struktuur, kuid vananenud klaas on osaliselt kristalliline. Põhistruktuuri moodustavad ränihappe anioonid, kus vahepeal asuvad leelis- ja leelismuldmetallide katioonid. Kui metalliioone palju, siis vähem keemiliselt, termiliselt ja mehaaniliselt vastupidav. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks on võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV-kiirgusele suureneb
ibe, kolloidid, saviosakeste lagunemine ehk hüdrolüüs. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 63. Lessiveerumine Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bthorisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 64. Savistumine
laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53
Ehituses kasut. portlandtsementi , seda võib kasutada lisandina krohvimörtides, müürimörtides, keraamiliste plaatide kinnitussegus ja plaatide vuugi täitesegus ja muudes segudes. Tsement koosneb: amorfsetest mineraalidest (sooladest-kristallhüdraatidest): 3CaO2SiO2 3H2O-trikaltsiumdislikaat 3CaOAl2O3 6H2O-trikaltsiumaluminaathüdraat 3CaOFe2O3 6H2O-trikaltsiumferrithüdraat ning amorfsetest ränihappe ja alumiiniumoksiidi geelist Ca(OH)2 sisaldus tsementkivis pärast kõvenemist 1 kuu on 9-14 % 3 kuud on ca 15% vanades, korrosioonist kahjustamata betoonides kuni 22% Miks ja kuidas vesi lagundab tsementkivi? Tsementkivi komponentide väljakanne betoonist veega. 1)Ca(OH)2 lahustumine betoonis liikuvas vees ja väljakanne ümbritsevasse keskkonda. Ca(OH) 2 lahustuvus vees 20C juures on 1,6 g/dm3
On kasutatud ka looma põit ning rohkesti õlitatud paberit. Kui klaasi esmakordselt valmistati, siis tehti sellest ehteasju ja nõusid. Klaas on allajahtunud vedelik, suure viskoossusega, juhusliku jaotusega struktuuriga. Klaas on amorfne ning ei sula kindlal temp-il- klaasistumistemp 400-600, voolavatustemp 600-800. Värskel klaasil on korrapäratu struktuur, kuid vananenud klaas on osaliselt kristalliline. Põhistruktuuri moodustavad ränihappe anioonid, kus vahepeal asuvad leelis- ja leelismuldmetallide katioonid. Kui metalliioone palju, siis vähem keemiliselt, termiliselt ja mehaaniliselt vastupidav. Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui
annaabi.ee 
