3)Hape + alus Cu(OH) 2+H2SO4 ->CuSO4 + 2H2O 4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 2)Vesiniksoolad: NaHCO3; NaH2PO4 3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl 4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O Keemilised omadused: 1)Reageerivad endast tugevama happega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O
oksüdatsiooniastme suurenemine. Katalüsaator-aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpus esialgses koostises ja koguses. Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2. Zn+H2O=ZnO+H2. Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega. Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Zn+2HCl=ZnCl2+H2. Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Zn+CuCl 2=ZnCl2+Cu. 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl 2=Cu(OH)2+2NaCl. Hapnikuga tekivad oksiidid: 2Ca+O2=2CaO. Väävliga tekivad sulfiidid: Ca+S=CaS. EI REAGEERI!: Plii+Vesi, Vask+Magneesiumkloriid, Hõbe+Väävelhape, Vask+Vesi. 0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 0 I+ V+ II- I+V+II- II+II- I+II- 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O 0 5+ Sb 5e Sb 3
+väävel sool 2Na+SNaS +vesi leelis+vesinik vaata pinge rida 2Na+2HO2NaOH+H oksiid+vesinik 3Fe+4HOFeO+4H +sool uus sool+uus metall Zn+CuClZnCl+Cu +hape sool+vesinik 2HCl+ZnZnCl+Cu Hape +alus sool+vesi HSO+2NaOHNaSO+HO +AOsool+vesi 2HCl+MgOMgCl+HO +sool uus sool+hape HSO+NaSNaSO+HS Alus +HO sool+vesi 2NaOH+CONaCO+HO +sool alus+sool CuCl+2NaOHCu(OH)+2NaCl AO+vesi lagunemine Ca(OH)CaO+HO HO +vesi Hape SO+HOHSO +AO Sool SO+NaONaSO AO +vesi Leelis NaO+HO2NaOH Sool +Sool 2 Uut soola NaCl+AgNONaNO+AgCl AO-aluseline oksiid=metalli oksiid HO-happeline oksiid=mittemetalli oksiid
HCl 3. Märgi tabelis õigetesse lahtritesse ristid. sula NaCl HCl HCl NaOH CH 3 CH 2 OH NaCl (lahuses) (gaas) (lahuses) (lahuses) (etanool) molekulidena ioonidena juhib elektrit 4. Kirjuta puuduvad ioonid, mis tekivad alltoodud ainete dissotsiatsioonil. NaOH Ba(OH) 2 HNO 3 CuCl 2 Al 2 (SO 4 ) 3 katioonid Na+ 2Al3+ anioonid 2OH- 5. Mille poolest erinevad mitteelektrolüüdid elektrolüütidest? ............................................................................................................ ............................................................................................................ 6
on Ca,Sr,Ba BaO + H2O Ba(OH)2 Aluse(hüdroksiidi)kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 Aluste keemilised omadused Kõik alused reageerivad hapetega ning tekib sool ja vesi KOH + HCl KCl + H2O Kõik alused reageerivad happeliste oksiididega ning tekib sool ja vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O Leelis reageerib vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade Ba(OH)2 + CuCl BaCl2 + Cu(OH alus + hape Sool + Vesi (Neutralisatsioon) Tingimused: Toimub alati 3Mg(OH)2 + 2H3PO4 Mg3(PO4)2 + 6H2O Alus + oksiid Sool + vesi Tingimused : Oksiid peab olema happeline 2NaOH + N2O5 2NaNO3 + H2O Alus + sool Uus sool ja uus alus Tingimused : Nõrga happe sool, alus peab olema leelis Mg(OH)2 + BaCO3 MgCO3 + Ba(OH)2
Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist. K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2 Oksiidid- On liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. H20, N2O, Al2O3, C02 Määra aineklass, kirjuta nimetus: 1. Al2O3 2. MgSO3 3. Zn( OH)2 4. CuCl 5. Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O= Määra aineklass, kirjuta nimetus ja arvuta molaarmass järgmistele ühenditele: 1. Na20 2. Mg(OH)2 3. H3PO4 4. Al2(S04)3 Koosta valem ja arvuta Mr 1. Naatriumdioksiid 2. Süsinikdioksiid 3. Tsinkhüdroksiid 4. Kaaliumhüdroksiid 5. Magneesiumnitraat
elementidega, sealhulgas ka paljude metallidega. Ei reageeri ainult väärisgaasidega. · Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. · Kloor on keemiliselt väga aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Omadused: · Kloor on õhust raskem ning vees lahustudes moodustab ta kloorivee. · Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape): Cl + H O = HCl + HclO Hüpokloorishape on ebapüsiv
Cu2+/Cu 0,159 0,508 0,337 0,3048 0,0808 Järeldus: Mõõdetud ja teoreetilise vahe on Zn puhul suurem kui Cu puhul, seda ilmselt seetõttu kuna lahjenduse CuCl2 tegin ise ning sellest võis tulla ebatäpsusi. Samas mõõdetud ja teoreetiline emj erinesid teineteisest 7,5%. Viga võis tulla sellest, et CuCl 2 jaoks tehtud lahjendus oli ebatäpne või muudest katse käigus tehtud vigadest. Kokkuvõtteks võiks öelda, et katse õnnestus, samuti õppisin katse käigus palju galvaanielementide kohta.
vesilahused vesiniku reageerimisel vastava lihtainega H2 + Cl2 2HCl - vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2SO4 FeSO4 + H2 S Hüdroksiidide saamine · Leelised metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 - aluselise oksiidi reageerimisel veega Na2O + H2O 2NaOH · Lahustumatud hüdroksiidid 10 - vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega CuCl 2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl Soolade saamine · hape + metall sool + H2 · hape + aluseline oksiid sool + H2O · hape + hüdroksiid sool + H2O · hape + sool sool + hape · hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O · hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid · sool + metall sool + metall · sool + sool sool + sool · aluseline oksiid + happeline oksiid sool · metall + mittemetall sool
Kristalli struktuur: tahukeskne kuubiline Vase füüsikalised omadused: · Aatommass: 63,546 · Sulamistemperatuur: 1083,4 °C · Keemistemperatuur: 2567 °C · Tihedus: 8,96 g/cm3 · Värvus: punakas · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 3,0 Vase keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,9 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CuF, CuF2 Kloriidid: CuCl, CuCl2, CuCl2 · 2H2O Bromiidid: CuBr, CuBr2 Jodiidid: CuI Hüdriidid: - Oksiidid: CuO, Cu2O Sulfiidid: CuS, Cu2S Seleniidid: CuSe, Cu2Se Telluriidid: CuTe, Cu2Te Vase sulamid: Vase nikli sulamid Jagunevad konstruktiivseteks ja elektrotehnilisteks elementideks.Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit.Temast võib valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid.Kuid kuniaali tugevuse suurendamiseks tuleb teda karastada ja vanandada
Näit: 2NaCl + H 2SO4 Na2SO4 + 2HCl Lagunemine kuumutamisel. Tekkib happeline oksiid ja vesi. Näit: H 2SiO3 SiO2 + H2 O Alused Reageerimine: Happeliste oksiididega. Tekivad vastava happe sool ja vesi. Näit: CO 2 + Ca(OH)2 CaCO3+ H2O Hapetega. Tekivad sool ja vesi. Näit: KOH + HCl KCl + H2O Sooladega. Lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadud ainetest peab olema lahustumatu. Tekivad hüdroksiid ja sool. Näit: CuCl 2 + 2NaOH Cu(OH)2+ 2NaCl Soolad Reageerimine: Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola
FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 + Na2SO4 4.2 Anorgaanilisteainetekeemilisedomadused Katse 1. Töövahendid: katseklaasid, põleti, tiiglitangid, FeSO4, FeCl3, CuSO4, NaOH, HCl(H2SO4) lahused, MgO, CaO, Al2O3, Cu(laast), Fe(nael), Zn, Al, Mg. Reaktsioonivõrrandid. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 sademesse + Na2SO4 FeCl3 + 3NaOH Fe(OH)3sademesse + 3NaCl CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 sademesse + Na2SO4 Fe(OH)2 + 2HCl FeCl2 + H2O Fe(OH)3 + HCl FeCl2 + H2O Cu(OH)2 + HCl CuCl + H2O Katse 2. Reaktsioonivõrrandid. CaO + H2O Ca(OH)2(fenoolftaleiin registr. OH tekke) MgO + H2O Mg(OH)2(fenoolftaleiin registr. OH tekke) Al2O3 + H2O ei toimu Katse 3. Reaktsioonivõrrand. Fe + CuSO4 FeSO4Cu Cu + FeSO4 ei toimu 5. Laboratoornetöö nr.5 5.1Korrosioonnähtus.Metallikatioonidemääramineleekreaktsiooniga Katse 1. Korrosioon elektrolüütide lahustes.
ulatuses. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega. Lühisvoolu tugevus on määratud vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse suhtega 2. ELEKTRIVOOL KESKKONDADES Elektrolüüt on aine, milles laengukandjateks on ioonid. Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks nim protsessi kui näiteks vaskkloriidi lahustada vees, siis veemolekulide toimel laguneb sool ioonideks CuCl 2 = Cu2+ + 2Cl- Elektrolüüsiks nim elektrivoolu toimel kulgevaid redoksreaktsioone. Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Vooluga elektrolüütides kaasneb ainete eraldumine elektroodidel. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga, kus võrdetegurit nimetatakse aine elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Ionisatsioon - tekivad vabad elektronid ja positiivselt laetud ioonid.
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
8. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse? – Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 9. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Toimub redoksreaktsioon, kus tekib tsingi sool ja eraldub vesinik. 10. Milline reaktsioon toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? Toimub redoksreakstioon, kus tekkib alumiiniumi sool, aga jäetud alumiinium katab vasekiht. 11. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? Vigastatud osades kui panna plekk Fe2+ ioonide tõestavasse lahusesse siis on kohe nähtavad sinised raud ioonid, mis hakkavad eralduma. 12. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides: Fe(K) – Zn(A); Fe(A) –
CO32- + H2= = HCO3- + OH- H2CO3 nõrk hape 3. Tugevst happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs Seisneb vee molekulidest metalliioonidele hüdroksiidioonide liitmises. Keskkond HAPPELINE Cu(OH) nõrk hape 2 CuCl2 + H2O = CuClOH + HCl CuCl kk happeline Cu2+ + 2Cl- + H2O = Cl- + CuOH+ + H+ + Cl- HCl tugev hape Cu2+ + H2O = CuOH+ + H+ 4. Nõrgast happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs Keskkond NEUTRAALNE Al2S3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + H2S 5. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu Keskkond NEUTRAALNE 23 6
annaabi.ee 
