d) CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH + Cl2 CH3(CH2)7CHCl=ClCH(CH2)7COOH h) CH3 CH CH3 + [o] CH3 CO CH3 + H2O | OH i) CH3CH2CH2OH CH3CH=CH2 + H2O Eetrid. Ketoonid. (oon) a) CH3CH2OCH3 + HCl CH3 CH2Cl + HOCH3 a) CH3COCH3 + 4O2 3CO2 + 3H2O Küllastumata ühendid. (een, üün) b) CH3COCH3 + [o] CH3CH2COOH a) CH2=CHCH3 + HCl CH3CHClCH3 c) CH3COCH3 + H2O CH3C(OH)2CH3 b) CHCCH3 + 2H2 CH3CH2CH3 OH | c) CH2=CHCH3 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O d) CH3COCH3 + CH3OH CH3COCH3 |
Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti, mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised
Katseklaasi valan ~2 cm3 CH3COONa-lah↔ust ja lisan 2 tilka fenoolftaleiini ja kuumutan kuni keemiseni. Toatemperatuuril on lahus värvusetu, keemistemperatuuril muutub lahus roosakaks. CH3COONa ↔ CH3COOˉ + Na+ CH3COOˉ + Na+ + H+ + OHˉ ↔ CH3COOH + NaOH (aluseline kk) Järeldus katsest: Temperatuuri tõstmisel nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, paremale kulgev reaktsioon on endotermiline. 3. Täielik hüdrolüüs. 2Al3+ + 6Cl- + 6Na+ + 3CO32- + 3H2O 2Al(OH)3 + 6Cl- + 6Na+ + 3CO2 Reaktsioonile vastav hüdrolüüsi võrrand: Al3+ + 3H2O Al(OH)3 + H+ See kulgeb lõpuni, kuna alumiiniumhüdroksiid sadeneb välja. Tõestus reraktsioonide võrrandid: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Al(OH)3 + 3KOH K3[Al(OH)6] Kahest võrrandist järeldub, et alumiiniumhüdroksiid on amfoteerne, kuna reageerib nii aluse kui happega moodustades mõlemal juhul soola. 4
üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O 2) aluseline oksiid + vesi leelis Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma alates kaltsiumist metallide oksiidid) II -II 2+ - I -II + - CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH 3) aluseline oksiid + happeline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- BaO + CO2 BaCO3 6Cs2O + P4O10 4Cs3PO4 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) happeline oksiid + alus sool + vesi + - + 2- 2+ - 2+ 3-
CuO+H2SO4 -> CuSO4+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Happelised 1) Reageerivad H2O SO2+H2O -> H2SO3 2) Reag alustega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Amfoteersus 1)Happeline Al2O3+6HCl -> 2AlCl3+3H2O 2)Aluseline Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2Na[Al(OH)4]
.. . Ca(OH)2+CO2 CaCO3+H2O : 273 (00) 760 mm Hg = 1 atm = 101325 Cu(OH)2+2HCl CuCl2+H2O Pa , 1 Vm=22.43 Al(OH)3+3HCl AlCl3+3H2O ( ) STP=.. Al(OH)3 + NaOH Na[ Al(OH)4] ( KOH,NaOH) , Ca(OH)2 CaO Ca(OH)2O 2 Al(OH)3 Al2O3+3H2O
3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 (gaas) Cu + 4k.HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 (gaas) + 2H2O 8Na + 10k.HNO3 = 8NaNO3 + NH4NO3 + 3H2O 4Mg + 5k.H2SO4= 4MgSO4 + H2S (gaas) + 4H2O 3K + Fe(NO3)3 + 3H2O = 3KNO3 + Fe(OH)3 (sade) + 3H2 (gaas) (pööra sellist tüüpi reaktsioonile ka rõhku) 10. 1FeCl3 + 3NaOH = 3NaCl + 1Fe(OH)3 (sade) Üle jääb 0,1 mooli FeCl3, sest 0,6 mooli NaOH reageerimiseks kulub 0,2 mooli FeCl3. Tekib 0,6 mooli NaCl ja 0,2 mooli Fe(OH)3
Al3+ - värvitu Zn2+ - värvitu 3.3 Analüüsi käik Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka NH4Cl lahust, seejärel 6M NH3 H2O aluselise reaktsioonini ja soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe3+, Cr3+ või Al3+ -ioonid, siis tekivad ammoniaakhüdraadi lisamisel nende ioonide hüdroksiidid. Kindlasti kontrollida sadenemise täielikkust. Fe3+ + 3H2O Fe(OH)3 + 3H+ punakaspruun Cr3+ + 3H2O Cr(OH)3 + 3H+ määrdunudroheline Al3+ + 3H2O Al(OH)3 + 3H+ valge Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida. Lahus värvus oranzikas-pruuniks, ilmselt sadenes Fe(OH)3 Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi.Tekkis must sade, muid värvusi ei näinud
15 0 I+ V+ II- IV+ II- II+ II- I+ II- 3. 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 12 I+ VII+ II- I+III+II- I+ VI+ II- II+ VI+II- I+V+ II- I+ VI+ II- I+ II- 5. 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O Mn7++5e Mn2+ 2 N3+-2e N5+ 5 10 II+ V+ II- IV+ II- I+ V+II- I+ VII+ II- II+ V+ II- I+ II- 6. 2Mn(NO3)2 + 5PbO2 + 6HNO3 2HMnO4 + 5Pb(NO3)2 + 2H2O Mn2+-5e Mn7+ 2 Pb4++2e Pb2+ 5 10 III+ I- I+ II- II+ I- 0 I+ I- 7. 2FeCl3 + H2S FeCl2 + S + 2HCl
valmistamiseks. Alumiiniumi füüsikalised omadused on: · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, · suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), · suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660 kraadi), · hea elektri- ja soojusjuhtivusega, · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Reaktsiooni võrrandid: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Kasutatakse: Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale alumiiniumi sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli
Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: Fe(OH)3->Fe2O3+H2O; Fe2O3+6HCl->2FeCl3+3H2O FeCl3+NaOH->Fe(OH)3 Väheneb<->Suur. O <-> R H2+Cl2->2HCl Cl H; 2Al+3S->Al2S3 Al S 2Na+2H2O->2NaOH+H2 H2 Na; Mg+H2SO4->MgSO4+H2 SO4 Mg;
Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O
2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O Ba(OH)2 + 2HNO3 Ba(NO3)2 + 2H2O SO3 + 6H2O 4H2SO4 Na2O + H2O 2NaOH P4O10 + H2O HPO K2O + H2O KOH SO2 + H2O 2H2SO4 CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee. Al oksiidide hulka kuulub enamik metalloksiide. Hape ja lahus neutraliseerivad teineteist
7 , , . . , , . Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (g) Zn 2 Cu + HCl -> , , , . , , . 8 ~1 . . : u HNO3 - , , . . 9 2 3 CuSO4 , , , , . CuSO4 + Zn = Cu + ZnSO4 Zn u 10 KMnO4 K2Cr2O7 ~0,5 KMnO4 Na2SO3 5Na2SO3+3H2SO4+2KMnO4=5Na2SO4+2MnSO4+K2SO4+3H2O : MnO4-+ 8H++ 5e- Mn2++ 4H2O : SO32- + H2O - 2e- SO42- + 2H+ 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- 11 ~0,5 2 KMnO4 . Fe2+. MnO4- . 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 5Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 2MnSO4 + 8H2O 10 MnO4- (aq)+ 10 Fe2+ (aq)+ 8 H+(aq) 2Mn2+(aq) +5 Fe3+(aq) + 28H2O (l) Mn 7+ +5e- Mn 2+ 1 Fe2+ - 1e- Fe3+ 5 12 K2Cr2O7 (1-2 ) ~ 1 Fe2+. . : 6 FeSO4 + K2Cr2O7 + H2SO4 --> 3 Fe2(SO4)3 + Cr2(SO4)3 + K2SO4 + H2O
Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid, seetõttu reageerib ta nii aluste kui ka hapetega: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid- on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust, lahusest sadeneb valge sültja massiga välja alumiiniumhüdroksiid: AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl See on samuti valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Tegelikult on ta polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 * nH2O.
Hapetega reageerib Al energiliselt. Hape reageerib kõigepealt Al pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. 2Al + 3H2SO4 Al2 (SO4)3 + 3H2 Oksiidikihist puhastatud Al tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja, näiteks: 2Al + 3CnSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist (valge värvusega, vees pmts lahustumatu tahke aine). 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Alumiiniumkloriidi ja naatriumhüdroksiidi lahuse kokkuvalamisel moodustavad alumiiniumioonid ja hüdroksiidioonid valge sültja alumiiniumhüdroksiid sademe : Al3+ + 3OH- Al(OH)3 Aluminotermiaks nimetatakse mittemetallide tööstuslik tootmine vastavate oksiidide reageerimisel alumiiniumiga, reaktsioonisegus tekkiva kõrge temperatuuri tõttu nimetatakse seda nii.
HNO3 hape, lämmastikhape; K2O oksiid, kaaliumoksiid; CuSO4 sool, vask(II)sulfaat; CaCO3 sool, kaltsiumkarbonaat; Cr2O7 oksiid, kroom(VII)oksiid; NaOH alus, naatriumhüdroksiid; HCl hape, vesinikkloriidhape 6. lihtaine+hapnik->oksiid 4Na+O2->2Na2O 4P+5O2->2P2O5 4Al+3O2->2Al2O3 4B+3O2->2B2O3 7. Hape+alus->sool+vesi HCl+NaOH->NaCl+H2O H2SO4+2KOH->K2SO4+2H2O 3HNO3+Fe(OH)3->Fe(NO3)3+3H2O 2H3PO4+3Ba(OH)2->Ba3(PO4)2+6H2O 8. Happeline oksiid + vesi->hape CO2+H2O->H2CO3 SO3+H2O->H2SO4 P2O5+3H2O->2H3PO4 9. Aktiivne aluseline oksiid(I,IIA)+vesi->leelis CaO+H2O->Ca(OH)2 Na2O+H2O->2NaOH BaO+H2O->Ba(OH)2 10. n=M/m=V/Vmol=N/NAvogadro Moolide arv, molaarmass, molaarruumala, Avogadro arv Mitu mooli õhku on klassis? Mitu mooli on 1 kg glükoosisuhkrut ?
0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 0 I+ V+ II- I+V+II- II+II- I+II- 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O 0 5+ Sb 5e Sb 3 N5++3e N2+ 5 0 I+V+II- IV+II- II+II- I+II- 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 I+VII+II- I+III+II- I+ VI+II- II+ VI+II- I+V+ II- I+VI+II- I+ II- 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O 7+ 2+ Mn +5e Mn 2 N3+-2e N5+ 5 II+ V+ II- IV+ II- I+ V+II- I+VII+II- II+ V+ II- I+ II- 2Mn(NO3)2 + 5PbO2 + 6HNO3 2HMnO4 + 5Pb(NO3)2 + 2H2O 2+ 7+ Mn -5e Mn 2 Pb4++2e Pb2+ 5 III+ I- I+II- II+ I- 0 I+ I- 2FeCl3 + H2S FeCl2 + S + 2HCl Fe3++e Fe2+ 2 S2-+2e S0 1 II+ II- I+ V+II- I+ I- II+ I- II+II- 0 I+ II- 3CoS + 2HNO3 + 6HCl 3CoCl 2 + 2NO + 3S + 4H2O 2- 0 S -2e S 3
запахом гнилой рыбы. Очень условиях не разлагается, при повышенных только косвенным путем: ядовит, на воздухе температурах и отсутствии кислорода распадается на 4P + 3KOH + 3H2O = PH3 + 3KH2PO2 воспламеняется, может фосфор и водород. или образовывать взрывчатые 2.Взаимодействие с водой В водном Ca3P2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2PH3. смеси
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Oksüdatsiooniastmete muutusteta kulgevad reaktsioonid Sademe teke KATSE 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5…1 ml) lisada tilkhaaval Ba 2+ ioone sisaldavat lahust. Na2SO4+ BaCl2=2NaCl +BaSO4 ↓ SO42-+Ba2+=BaSO4 ↓ Lähteained on värvitud; tulemusena tekib valge sade KATSE 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5…1 ml) lisada 2M NH 3H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni Al2(SO4)3 + 6NH3·H2O = 2Al(OH)3↓ + 3(NH4)2SO4 Al3+ + 3OH- = Al(OH)3 Lähteained on värvitud; tulemusena tekib valge sültjas sade. KATSE 3 Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5…1ml) lisada CrO 42- ioone sisaldavat lahust Pb(NO3)2 + K2CrO4 = 2KNO3 + PbCrO4↓ Pb2+ + CrO42– =PbCrO4↓ K2CrO4 on vedel kollane aine, Pb(NO3)2 on värvitu; tulemusena tekib kollane tükiline sade.
ALUSED e. HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdrooksiidist. Alused reageerivad 1) HAPETEGA - tekib sool ja vesi NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + H2O (tasakaalustamata) 2) HAPPELISTE OKSIIDIDEGA tekib sool ja vesi 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O 3) AINULT LEELISED REAGEERIVAD SOOLADEGA tekib uus sool ja uus alus 3NaOH + AlCl3 = 3NaCl + Al(OH)3 4) AINULT VEES MITTELAHUSTUVAD HÜDROKSIIDID KUUMUTAMISEL LAGUNEVAD tekib oksiid ja vesi t¤ 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O
CuO Ei reageeri CuO + H2SO4 teoreetiliselt peaks Ei reageeri reageerima, aga meil oli kas hape liiga nõrk või metallitükk liiga suur NiO Ei reageeri NiO + H2SO4 NiSO4 + H2O Ei reageeri Fe2O3 Ei reageeri Fe2O3 + 3H2SO4 Fe2(SO4)3 + 3H2O Ei reageeri FeO Ei reageeri FeO + H2SO4 FeSO4 + H2O Ei reageeri Al2O3 Ei reageeri Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O Al2O3 + KOH Al(OH) 3 + K2O Indikaatorpaber muutus tumesiniseks
hüdroksiidioon OH negatiivse laenguga. Hüdroksiidioonide arv aines on võrdne metalliiooni laenguga: · Na+OH naatriumhüdroksiid · Ca2+(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Al3+(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Omadused Reageerimine hapetega NaOH +HCl=NaCl+H2O Reageerimine happeliste oksiididega 2NaOH+CO2=Na2CO3+H2O Reageerimine lahustuvate sooladega 2NaOH+CuSO4=Na2SO4+Cu(OH)2 reageerivad ainult vees lahustuvad alused Lagunemine kuumutamisel 2Fe(OH)3 = Fe2O3 +3H2O *Lagunevad ainult mittelahustuvad hüdroksiidid Hüdroksiidide tekkimine Leelised tekivad vastavate metallide reageerimisel veega 2Na+2H2O=2NaOH+H2 vastavate metallioksiidide reageerimisel veega Na2O+H2O=2NaOH Mittelahustuvad hüdroksiidid tekivad vastavate lahustuvate soolade reageerimisel leelistega FeCl3 + 3NaOH = 3NaCl + Fe(OH)3 Tähtsamad hüdroksiidid NaOH Naatriumhüdroksiid, tuntud ka seebikivi nime all.
Happeliste oksiidide keem. om.: · Kõik happel.oksiidid reag. alustega, tekivad sool ja vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O · Kõik happel.oksiidid reag. aluseliste oksiididega, tekib sool SO3 + K2O = K2SO4 · Enamus happel.oksiide reag. veega, tekivad vastavad happed(o.-a. sama) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (fosfori o.-a. +V) Ränidioksiid SiO2 (liiv) ei reageeri veega. Amfoteersete oksiidide keem.om.: · reag. hapetega tekivad sool ja vesi Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2O · reag. leelise vesilahusega tekib kompleksühend Al2O3 + 2NaOH + 3H2O = 2Na[Al(OH)4] Neutraalsete oksiidide keem.om.: Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete,aluste ega veega. Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide jaotus keemil.om. järgi. Kui üks ja sama metall moodustab mitu erineva koostisega oksiidi, siis oksiid, milles metall on madalaima o.-a.-ga,on aluseliste om.-ga, keskmise o.- a.-ga amfoteerne, kõrgeima o.-a.-ga happeline. Aluselised oksiidid: MnO, CrO
SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=alus CaO+H2O=Ca(OH)2 Ühinemisreaktsioon Nõrgalt aluselised: aluselised (enamik ülejäänud metalliga algavaid oksiide) lagunevad kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest
*keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatuuril vedelik *söövitav Etaanhape ehk äädikhape ehk CH3COOH füüsikalised omadused*värvitu * iseloomuliku lõhnaga *vees lahustuv *keemistemperatuur 103°C *söövitav *hapu maitsega *hüdroskoopne(vett imev) *poes müügil 30% või 70% lahused
maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised : Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib
· (et vältida Co3O4 moodustumist) · on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks · (soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt) · CoO + happed Co(II) soolad · CoO kasutatakse sinise värvipigmendina õlivärvides · portselani- ja klaasitööstuses · (sinine koobaltklaas) · · Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel (180 C) · madalamal t -l tekib CoO · reageerimisel hapetega Co(II) soolad · (mistõttu ta on tugev oksüdeerija) : · Co2O3 + 6HCl 2CoCl2 + Cl2 + 3H2O · · Co(OH)2 saadakse Co2+ + 2OH- Co(OH)2 - roosa sade · oksüdeerub aegl õhus, kiiremini oksüdeerijate mõjul: · CoO(OH) koobaltoksiidhüdroksiid · CoCl2 - esineb erin krist-hüdraatidena (taval on heksahüdraat) · n = 6 - roosakaslilla · kui n 0, värvused sinakaks (veevaba CoCl2 - helesinine) · Na3Co(NO2)6 - naatriumheksanitrokobaltaat(III) · tumekollane krist vees lahustuv ühend · K+ -ioonidega K3Co(NO2)6 · rasklahustuv (0,02% vees) kollane
peaaegu alati veega. SO2 + H2O = H2SO3 (väävlishape) SO3 + H2O = H2SO4 (väävelhape) CO2 + H2O = H2CO3 (süsihape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (ortofosforhape) 2NO2 + H2O = HNO2 (lämmastikushape) + HNO3 (lämmastikhape) CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape) 5 Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid. Nad reageerivad alati hapete ja happeliste oksiididega: CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Fe2O3 + 6HCl = 2FeCl3 + 3H2O CuO + 2 HCl = CuCl2 + H2O Hapete keemilised omadused on tingitud vesinikioonide olemasolust. Seetõttu on happed hapu maitsega ning vesilahused muudavad indikaatorite värvust (lilla lakmus muutub punaseks). Hapetele iseloomulikud reaktsioonid on järgmised: 6 Soolad on ühendid, milles metallioonid on mittekovalentselt seotud happeaniooniga. 7 Aineklasside tähtsamad omadused
1. Happelised oksiidid reageerivad veega *CO2 + H2O H2CO3* 2. Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega *CO2 + Na2O Na2CO3* 3. Happelised oksiidid reageerivad alustega *N2O5 + 2KOH 2KNO3 + H2O* 4. Aluselised oksiidid reageerivad veega *Na2O + H2O -2NaOH* 5. Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega. 6. Aluselised oksiidid reageerivad hapetega *CaO + HCl CaCl2 + H2O* 7. Amfoteersed oksiidid reageerivad aluse või happega *AlO3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O* *Al2O3 +NaOH Na Al/OH4/* 8. Neutraalsed oksiidid ei reageeri vee, aluse, hapete ega sooladega *N2O + H2O -/-
· Nitriidid: AlN Alumiiniumiühendite omadused Alumiiniumoksiid Al 2O3 Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks: 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Leidmine Looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses
Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu Cu on oksüdeerija ja Zn on redutseerija Tsingi pinnale tekib vase kiht. Katse 10 Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand. 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + 3H2O 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + 3H2O S on oksüdeerija ja Mn on redutseerija Katse 11 Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand.
· Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
Saadud lahus jagatakse kolme ossa, millest hakatakse tõestama CrO42, Al3+ ja Zn2+- ioone. Igaks tõestuseks võtta 2...3 tilka lahust, säilitades osa lahust korduskatseteks. CrO42 - ioonide tõestamine a) 7...8 tilka lahust hapestatakse H2SO4-ga, jahutatakse! Lisatakse 4...5 tilkapentanooli ja 2...3 tilka H2O2. Loksutatakse. CrO42 -ioonide olemasolul värvub pentanoolikiht siniseks peroksokroomhappe tekke tõttu. 2CrO42 + 2H+ Cr2O72 + H2O Cr2O72 + 4H2O2 + 2H+ 2H2CrO6 + 3H2O Tekkinud peroksokroomhape on ebapüsiv ja laguneb vesilahuses kiiresti, seetõttu võib lahuse sinine värvus kiiresti kaduda jälgida H2O2 tilga lahusesse langemise hetke. 2H2CrO6 + 8H+ 2Cr3+ + 3O2 + 6H2O Lagunemisel tekkinud Cr3+ -ioonid annavad lahusele rohekassinise värvuse, mida väikese Cr3+- ioonide kontsentratsiooni juures pole märgata. See katse ebaõnnestub siis, kui analüüsi käigus oksüdeerimiseks lisatud H2O2 liig ei ole keetmisega täielikult lagundatud
(oksüdeeria – liidab elektrone) (redutseeria – loovutab elektrone) Cu2+ + 2e- + SO42- + Zn – 2e- = Zn2+ + SO42- + Cu Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu↓ KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). KMnO4(aq) + Na2SO3(s) +H2SO4(aq) → MnSO4(aq) + 5Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) +3H2O(l) Lillakas-roosa värvi lahus Na2CO3 lisamisega muutub värvusetuks. MnO4- + 8H+ + 5e- → Mn2+ + 4H2O ‖⋅2 SO32- + H2O – 2e- → SO42- + 2H+ ‖⋅5 (oksüdeeria – liidab elektrone) (redutseeria – loovutab elektrone) 2MnO4- + 16H+ + 10e- + 5SO32- + 5H2O – 10e- → 2Mn2+ + 8H2O + 5SO42- + 10H+ 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- → 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- 2KMnO4 + 5Na2SO3 +3 H2SO4 → 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + +3H2O Katse 11.
3AuHal → AuHal3 + 2Au Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel : 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] Ühendid ja kasutamine Kulla oksüdatsiooniaste on piirides -1(CsAu) kuni V, mõnedel andmetel ka VII, peamisle III ja I. Et ühes ja samas ühendis võib kuld levida erineva 8
Keemia aluste praktikum. Metallide aktiivsus ja korrosioon. Fe2+-ioonide kontsentratsiooni määramine permanganatomeetriliselt Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Zn reageerimine tugevalt lahjendatult HNO3-ga: Zn graanulile lisatakse 0,5M HNO3 ning jäetakse mõneks ajaks seisma. Toimub reaktsioon. 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O Siis eraldatakse lahus Zn graanulist. Lahusele lisatakse KOH lahust (4M, 6M) ning kuumutatakse gaasipõleti kohal. Eraldub gaasi, mis muudab märja universaalindikaatorpaberi sinakaks, mis tähendab, et tegemist on gaasiga, mis muutub veekeskkonna aluseliseks. NH3 + H2O = NH4+ + OH- Õhuhapniku mõju raua korrosioonile: Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku
Alumiiniumiühendite omadused Alumiiniumoksiid Al2O3 Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks: 2Al(OH)3 ---> Al2O3 + 3H2O Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl --> AlCl3 + 3H2O Leidmine Looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises
FeS lahustus ning NiS ja CoS jäid sademesse. Sade eraldati lahusest tsentrifuugimisega. Tõestati lahusest Fe2+-ioonid. Selleks lisati K3[Fe(CN)6] lahust, mille toimel muutus lahuse värvus siniseks. Sademele lisati 1 tilk konts. HCl ja 1 tilk konts. HNO 3. Hapete liia eemaldamiseks kuumutati kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei eraldunud ja lahjendati veega 1,5 mL-ni Saadud lahusest tõestati Ni2+- ja Co2+-ioonid. Ni2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisati 6M NH 3H2O lahust kuni leeliselise reaktsioonini ning seejärel lisati 3 tilka dimetüülglüoksiimi lahust. Lahusesse tekkis roosakaspunane sade. Järelikult oli lahuses ka Ni 2+- ioone. Viidi läbi ka tilkanalüüs. Selleks kanti filterpaberlie tilk analüüsitavat lahust, sellele lisati tilk dimetüülglüoksiimi lahust ning hoiti avatud konts. NH 3H2O pudeli kohal. Filterpaberile tekkis roosakaspunane laik. Järelikult oli lahuses Ni2+-ioone. Co2+-ioonide tõestamine
selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Cu + HCl = ei reageeri Metall + vesi · Väga aktiivsed metallid IA ja IIA (alates Ca) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid (Al Fe) 2Al + 3H2O =temp Al2O3 + 3H2 · Vähemaktiivsed metallid (Ni Au) Veega ei reageeri Metall + sool · Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 = ei reageeri · Väga aktiivsed metallid (Li- Ca) reageerivad ennem soolalahuses oleva veega ja seejärel tekkinud hüdroksiid reageerib soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2 NaOH + FeSO4 = Fe(OH)2 + Na2SO4
I Tee piimhappe tasapinnaline struktuurvalem. OH C C COOH Millistes toiduainetes leidub piimhapet? Piimhapet leidub hapupiimas, keefiris, jogurtis ja hapukapsas. Joonista sidrunhappe struktuurvalem CH2 COOH HO C COOH CH2 COOH Sooda + sidrunhappe reaktsioon. Na2CO3 + C6H8O7 = 2Na3C6H5O7 + 3H2O + 3CO2 Sooda + äädikas reaktsioon. Na2CO3 + CH3COOH = CH3COONa + H2O
· Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : o Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). o Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. o Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel.
Zn + Cu2+ + SO42- Zn2+ + SO42- + Cu Zn redutseerija Cu oksüdeerija Kommentaar: kuna tsink on vasest aktiivsem vahetavad nad kohad ja vask sadestub tsingitüki pinnale. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4+ 3H2O 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- Kommentaar: Lähteainetest KMnO4 on lilla, 5Na2SO3 valge puru, H2SO4 värvitu, saadud lahus on värvitu. Katse 11. Valada katseklaasi lahjendatud väävelhappelahust ning lisada KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. 2MnO4 + 10Fe2+ + 16H+ 2Mn2+ + 10Fe3+ + 8H2O 2KMnO4 + 10FeSO4 + 8H2SO4 5Fe2(SO4)3 + 2MnSO4 + K2SO4 + 8H2O
Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Kasutan tapeedi seina kleepimseks . 6.Etanool - tanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. tanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 7. Formaliin on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli.Metanooli sisaldavas formaliinis on metanaali tegelik sisaldus umbes 36%.Peaaegu kogu metanaal on formaliinis polümeriseerunud.Formaliini on iseloomulik ebameeldiv lõhn. Kasutan liimvärvides .
Leidumine Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata, sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (FeCO3). Kasutamine 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed. Nagu
või ketooniks CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse- Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdreerimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdreerita
Tekkis kollane sade. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel. Arvutan CdS sadestamiseks vajaliku pH küllastatud H2S lahuses. CdS lahustuvuskorrutis: . Katiooni sadestumist loetakse täielikuks, kui tema kontsentratsioon lahuses on vähenenud väärtuseni . Seega peab maksimaalne sulfiidide kontsentratsioon lahuses olema: Sellisele sulfiidide kontsentratsioonile vastava lahuse pH on: Fe2+/3+-ioonide eraldamine ja tõestamine Leelistasin CdS eraldamisel saadud tsentrifugaadi 6M NH 3H2O lahuse lisamisega ning lisasin ka natuke tioatseetamiidi. Seejärel kuumutasin lahust vesivannil. Sulfiidioonide toimel redutseeruvad Fe3+-ioonid Fe2+-ioonideks. Sadenesid mustad CoS, NiS ja FeS. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning pesin sadet NH 4Cl sisaldava veega. Pesuvee valmistamiseks võtsin 5 mL destilleeritud vett, 1 tilga 6M NH 3H2O lahust, 3 tilka NH4Cl lahust, 2 tilka tioatseetamiidi ning soojendasin saadud lahust. Pestud sadet töötlesin 2M HCl lahusega külmalt
Lisan lahusesse tahket NaBiO3 ning lahus värvub lillaks, millega on tõestatud mangaani ioonid lahuses. 2Mn2+ + 5BiO3- + 14H+ → 2MnO4- + 5Bi3+ + 7H2O Al3+-ioonide tõestamine 1)Lisan 7-8 tilgale leeliselisele lahusele lahjendatud HCl-i ning algul sadenev alumiiniumhüdroksiid lahustub happe edasisel lisamisel. Kui lahust uuesti leelisatada NH3 H2O, tekib paks valge sade, mis tõestab alumiiniumioonide olemasolu. [Al(OH)6]3- + 3H+ → Al(OH)3 ↓ 3H2O Al(OH)3 + 3H+ → Al3+ + 3H2O Al3+ + 3NH3 H2O → Al(OH)3 ↓ 3NH4+ 2)Lisan 2-3 tilgale lahusele 2-3 tilka alisariini ja hapestan 2M CH 3COOH-ga. Hapestamisel jääb värvus püsima, mis tõestab alumiiniumioonide olemasolu. 3)Kannan filterpaberile 1 tilga K4[Fe(CN)6] lahust ja lisan tilga keskele 1 tilga analüüsitavat lahust. Hoian laiku avatud NH 3 H2O pudeli kohal – laigu äärtesse tekib Al(OH)3. Lisan alisariinilahust laigu äärtesse ja tekkinud
Zn – 2e → Zn2+ redutseerija Zn muutub mustaks ja selle pinnale sadestub Cu kiht. Lahus muutub heledamaks. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3(s) + 3H2SO4(aq) → 2MnSO4(aq) + 5Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + 3H2O(l) 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ → 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H2O Mn7+ - 5e → Mn2+ *2 redutseerija S4- +2e → S6- *5 oksüdeerija Lahus muutus värvusetuks. Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe 2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada
mittepolaarne kovalentne side ühesuguste mittemetalli vaheline side Cl ja Cl polaarne side kahe erineva mittemetalli vaheline side H ja Cl 20. Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik CaO 21. Hape aine mis annab lahuses vesinikioone (H+) H3PO4 22. Alus aine mis annab lahuses hüdroksiidioone (OH-) NaOH 23. Sool koosneb metallist ja happejäägist NaCl 24. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon H3PO4+3NaOH=Na3PO4+3H2O 25. Indikaator aine mis muudab värvust lahusele, happele või alusele lisamisel universaal- 26. Leelis vees lahustuv tugev lahus NaOH 27. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest 28. Lahustuvus näitab aine suurimat kogust grammides, mis lahustub 100 grammis vees 29. Põlemine reaktsioon, kus eraldub soojust ja valgus
annaabi.ee 
