Anorgaanilised ained (0)

ANORGAANILISED AINED
OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik
Oksiide saadakse:

• Lihtainete vaheline reaktsioon
  

2Mg + O2 -> 2MgO
CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O

• Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel
  

MgCO3 --to> MgO + Co2
OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu)
ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega
NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed.
Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri.
HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega
Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3 ).

• Happeline oksiid + alus = sool + vesi
  

SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O

• Happeline oksiid + vesi = vastav hape
  

P4O10 + H2O -> 4H3PO4
AMFOTEERNE OKSIID - Oksiid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised omadused(omadustelt vahepealsed).
Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt.
Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri.
Al2O3 + H2O = EI REAGEERI
NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape
HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI
Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi:

• CO - süsinikoksiid(tuntud ka kui vingugaas )
  

• NO - lämmastikoksiid
  

• N2O - dilämmastikoksiid(tuntud ka kui naerugaas
  

AMFOTEERSUS - Ühendi võime reageerida nii hapete kui ka alustega
Mittemolekulaarsed oksiidid on tahked kristalsed ained ja aatomid on omavahel seotud ioonsete või kovalentsete sidemetega.
HAPE - Aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone .
Happeid saab liigitada:

HAPNIKUSISALDUSE JÄRGI
Hapnikuta hape - hape, mis ei sisalda hapnikku, nt HCl, HBr, H2S
Hapnikhape - hape, mis sisaldab vähemalt ühte hapnikku, näiteks H2SO4, HNO3

VESINIKIOONIDE(H+) EHK PROOTONITE ARVU JÄRGI
Üheprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, näiteks HNO3, HCl, CH3COOH
Mitmeprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, näiteks H2SO4, H2CO3, H3PO4

HAPPE TUGEVUSE JÄRGI
TUGEVAD HAPPED - tugevalt happeliste omadustega. Tuntumad on
vesinikkloriidhape (HCl), väävelhape(H2SO4) ja lämmastikhape(HNO3)
NEED HAPPED ON SÖÖVITAVA TOIMEGA!
NÕRGAD HAPPED - oluliselt nõrgemate happeliste omadustega. Tuntumad on süsihape(H2CO3), divesiniksulfiidhape(H2S), fosforhape (H3PO4) jpt.
Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vettel.
Anorgaanilised happed - mineraalhapped
Hapete saamine:

• Gaasilise vesinikühendi lahustamisel vees
  

HCl( gaas ) ---+h2O--> HCL(lahus
Vesinikkloriid( gaas ) --> vesinikkloriidhape

• Happelise oksiidi reageerimisel veega
  

P4O10(t) + 6H2O(v) --> 4H3PO4(l)

• Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis
  

Neid hapnikhappeid, millele vastav happeline oksiid veega ei reageeri(nt SiO2), saadakse kaudselt.
NaSiO3(l) + H2SO4(l) ---> Na2SO4(l) + H2SiO3(t) ( nool alla)
ALUS - Aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone
HÜDROKSIID - mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab jagunemisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone
LEELIS - vees lahustuv tugev alus
Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid on nõrgad alused(näiteks Cu(OH)2, Fe(OH)2, Al(OH)3
Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks
2Fe(OH)3 (t) ---to--> Fe2O3 (t) + 3H2O(g)
Aluste saamine:

• Leelise saamine metalli reageerimisel veega
  

2Na (t) + 2H2O(v) ---> 2NaOH(l) + H2 (nool üles)

• Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega
  

BaO(t) + H2O(v) ---> Ba(OH)2 (l)

• Aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega
  

NiSO4 + 2NaOH(l) ---> Ni(OH)2(t) (nool alla) + Na2SO4 (l)
SOOL - koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest
Soolade saamine:

• Lihtainete(metalli ja mittemetalli) vahelisel reaktsioonil
  

2Al + 3Cl2 --> 2AlCl3

• Aktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallide ja lahjendatud happe vahelisel reaktsioonil
  

Fe(t) + H2SO4(l) --> FeSO4(l) + H2(g) (nool üles)

• Aluse ja happe vahelisel reaktsioonil, s.t neutralisatsioonireaktsioonil
  

2LiOH(l) + H2SO4 (l) ---> Li2SO4 (l) + H2O (v)

• Aluselise oksiide ja happe vahelisel reaktsioonil
  

BaO(t) + 2HNO3(l) --> Ba(NO3)2 (l) + H2O (v)

• Aluse ja happelise oksiidi vahelisel reaktsionil
  

2LiOH(l) + SO3(g) --> LisSO4(l) + H2O(v)

• Aluselise oksiidi ja happelise oksiidi vahelisel reaktsioonil
  

2Li2O(t) + SO3 (g) --> Li2SO4 (t)
VESINIKSOOLAD - Happe ja soola vahepealsed ühendid(esinevad ainult mitmeprootoniliste hapete korral)