ülesannetega ametis Hea arvuti kasutamise oskus tunneb hästi kontoritarkvara programme ning saab tuleb edukalt toime internetiotsingute ning e-posti serverite kasutamisega. Saab hakkama ettevõtte kodulehe uuendamisega. Kõrgtasemel eesti keele oskus vormistab dokumente korrektse keelekasutusega Väga hea inglise keele oskus vormistab kirju ja dokumente korrektses inglise keeles ning suhtleb vabalt erinevatel teemadel. Ametile vastavad isikuomadused kohusetundlik, avatud suhtleja, usaldusväärne, hea kohanemisvõime ja stressitaluvus.
Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest See on Lõbus, laululine, säravalt virtuoosse keelekasutusega... Räägib võru murdega...ja paljud ta luuletused on ka kirjutatud võru murdes. 1. Luulekogu ,,ohoh" "Eesti kirjandusloo"(raamatu, kus on kirjas kirjanikest alates esiaegadest kuni tänapäevani) teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid".
ennast ammu kellegi jaoks ehtinud, otsis välja parimad ja ilusaimad ehted ning kleidid. Kui võtta aluseks eelpool mainitud konflikt, siis võib-olla Kross tahtiski Cara ja Petersoni vahel toimuvaga näidata oma poolehoidu uuenduslikele ideedele. Noore inimese pealehakkamist ja isetegutsemist sümboliseerib teoses ka lõpustseen vaatamata surmavale vere köhimisele, otsustas Peterson siiski lahkuda Masingu kodukohast omal jalul. Krossi teostele omaselt on ka ,,Taevakivi" raske keelekasutusega. Väga palju on kasutatud saksa- ja itaaliakeelseid väljendeid, millele küll õnneks on raamatu taga antud seletus. Teos oli minu jaoks üsna raskesti jälgitav. Võib-olla oli põhjus Masingu pikkades monoloogides, ilmselt ka raskepärases kirjastiilis, kus palju võõrkeelseid väljendeid ja vana eesti keelt oli kasutatatud. Raamatu atmosfäär oli minu meelest tõsine. Tõenäoliselt selle raskepärase stiili ja tõsise atmosfääri tõttu ei tundunud teos mulle huvitav
Tekib uus sõna, mille varsti jälle keegi halvustavaks kuulutab. Siis jälle uus jne. Maailmas kord juba on nii, et mida rohkem järele annad, seda rohkem tahetakse saada. Kas eesti keele vaesemaks muutmine on väärt seda, et keegi teine oleks rohkem rahul? Eesti on eestlastele ning siin on meie riigi kultuur. Loomulikult peame arvestama vastavalt teiste ja enda huvidega, aga neeger ei ole see, millega me peame arvestama. Vastupidi siin elavad neegrid peavad leppima meie keelekasutusega. Kuna Eesti, ja ka paljudes teistes Euroopas kasutatavas keeltes on sõna "neeger" poliitiliselt täiesti korrektne ning sellel sõnal puudub igasugune solvav tagamõte ja toon, siis oleks igati loogiline jätkata selle sõna kasutamist. Kuid välismaailma mõjul on hakatud ka eestis üha enam neegri asemel kasutama teisi sõnu, nagu must , pigi , mustanahaline jne , mis võivad olla hoopiski kahemõttelisemad. Kahju on vaadata ja osa saada eestlaste pugejalikkusest teistele riikidele
kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria(Howard Gardner) 1.Keelealane intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt: kirjanikud, kõnemehed. 2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. Nt: matemaatikud ja füüsikud. 3.Ruumialane intelligentsus on hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt: arhitektid, kunstnikud. 4.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. Nt: tippsportlased, tantsijad. 5.Muusikaline intelligentsus on nii seotud muusika mängimisega kui ka muusika
Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia): keele varieerumine ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). Isogloss joon murdekaardil, eraldab erineva keelekasutusega alasid. Isoglossi aluseks võivad olla erinevad tunnused (sõnad, vormid, häälikud ja nende kombinatsioonid jms). Kui mitmed isoglossid kulgevad sarnaselt (samas kohas, nii et tekib isoglosside kimp), tegemist on murdepiiriga. Klassikaline dialektoloogia ja strukturalism kõnelesid täiesti eri keelt. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky).
asjad liiguvad halvemuse poole. Kõige rohkem häirib mind noorte inimeste keelekasutus ja see, et puudub austus vanemate inimeste vastu. Väga varakult alustatakse tänapäeval suitsetamisega ja nädalavahetustel pidutsemine on neile nagu aamen kirikus. Iseenesest pole selle midagi uut, lapsed on alati uusi asju tahtnud proovid, aga vanus, mil selliste tegevustega alustatakse alaneb aastast-aastasse ja eriti häirivaks on muutunud see, et kõige hullema keelekasutusega on tänapäeval tüdrukud, kellele on ka joomise ja suitsetamise pahed külge hakkanud. Kuigi meie kooli õpilased on parajad väänikud, siis ei ole nende teod võrreldavadgi tegudega, mis mujal vabariigis noorte poolt korda saadetakse.Värvikam juhtum leidis aset paar nädalat tagasi Jüri Gümnaasiumis, kus alles esimeses klassis õppivad poisid ilmusid kooli purjuspäi lähedalt asuvast poest varastatud viinapudelitega. Seda ei oskagi kommenteerida ja jääb üle
Lõpuks kujuneb välja rikutud keel, ning kokkuvõttena ei oska inimesed rääkida ega kirjutada õigesti. Mis aga edasi, kas tulevikus kujunebki välja lihtsustatud ja lühenditest koosnev keel? Eesti keel on kõige tähtsam kultuuripärand iga eestlase jaoks, seega on tähtis seda hoida ka kaitsta iga halva mõjutuse eest. Samuti on väga piiripealne valdkond reklaamikeel, mis mõjutab inimesi tohutult. Ühelt poolt on tegemist avaliku keelekasutusega ja peaks nõudma, et see oleks korrektne. Kuid reklaamitegijad peavad reklaami kuntsiks ja lubavad endale kunsti vabasusi. Reklaami eesmärk on silmapaista. Üheks vahendiks on tedlik ortograafiareeglite rikkumine. Näiteks granaat, mis kirjutatakse tegelikult g-tähega, kuid Eesti Ekspressi populaarne pilalisa kirjutab seda k-ga. Samuti võiks 1
nimesid nimetades kellegi kulul halvutavaid nalju teha. Näiteks on luuletuses „Külmale Maale“ kirjutatud read „Ja sitamaja taga maas lamab Edgar Savisaar põiki Marju Lauristini peal“. Tema ilmekamatest tsitaatidest tooksin välja „Mu tõne on raiutud porri“, „Elu on ju niigi virtuaalne reaalsus“. Arvan, et luuletus „Kuniks elul on antud veel olla“ on üks vähestest, kui mitte ainus tema luuleteos, mis on kirjutatud nö lahjema keelekasutusega ning pole nii räige ja otsekohene. Punkari luulet uurides võibki öelda, et tema loomingu peamiseks motiiviks ongi tema eneseleidmise ja hinge täitmise soov. Tema luuletuste sõnum on ikka kas otseselt või kaudselt seotud poliitikaga. 3. Seosed Loetud luuletused avardasid pisut minu mõttemaailma punkarite oma kohta. Valides tutvustamiseks Villu Tamme teadsin vaid, et ta on J.M.K.E. liige ja olin
1.Avatud lugemine taodeldes üldkäsitlust 1.2.Moodustatakse sisuvaldkonnad 2. etapp 1.3.Jagamine tähendusüksusteks Uurimisandmed jagatakse tähendusüksusteks 3. etapp 1.4.Üleminek uurija keelekasutusele 1.5.Tähendusüksuste paigutamine Tähendusüksuseid väljendatakse uurija sisuvaldkondade alla keelekasutusega 4. etapp 1.6.Individuaalne tähendusvõrgustik sisuvaldkondade lõikes Luuakse individuaalne tähendusvõrgustik 1.7.Liigendus sisuvaldkondade järgi 5. etapp 2. peaetapp Luuakse üldine tähendusstruktuur 2.1.Jagamine individuaalse
olla, siis neiuke, kelle ümber tegevus käibki ja keegi kavalpea, kes siis sellel nö. ebameeldiva tegelase üle kavaldab ja neiu südame võidab. Sagedasti on tegemist abielumeestega, keda nende naised lollitavad ja teistega petavad. Ilmselgelt annavad Moliere`i kirjutatud näidendid pildikese tolle aja ellusuhtumiste ja kommete kohta. Vaatamata veidi lihtsakoelisele süzeele on Moliere osanud kõigis oma näidendites teravmeelse keelekasutusega kirjutada nauditava teksti. Moliere kasutab sarkasmi ,et pilgata rumalust ja upsakust. Selles näidendis meeldis mulle kõige rohkem Chrysalde, kes ei olnud küll peategelane, kuid kelle tarkus ja läbinägelikkus mulle meeldis. Tema oli see, kes teadis, et mida külvad, seda lõikad. Kui külvad pilget ja põlgust ning oled oma arvates väga tark, siis lõpetad sellena, kelle üle naerdakse. Horace oli minu arvates väga lihtsameelne ja usaldav, ta rääkis kõik oma plaanid
käsikirjavarianti. 27. Missuguseks kirjanikuks pidas ebd Nabokov? Mida see talle tähendas? Pidas end langusaja kirjanikuks langus tähendas talle ideaalide kaotamist. 28. Milles seisnes Nabokovi andekuse mitmekülgsus? Ta oli tunnustatud entomoloog, esmaklassiline maletaja, maleülesannete ja etüüdide autor. 29. Millega Nabokov lugejat ärritab? Teemavaliku, kujutamislaadi (detailsed loodus- , sündmuskohtade, tegelaste meeleolu kirjeldused) samuti keelekasutusega: nii tema vene kui ka inglise keel tunnistati liiga aristokraatseks, liiga õigeks. 30. Nimeta Nabokovi kirjanduslikud meetodid? Müstifikatsioon , mäng , paroodia
gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe". Loetakse liiga vähe ja piirdutakse tihtipeale virtuaalmaailma lihtsustatud keelekasutusega. Sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks ja metafooride kasutamise oskus hääbub. Oluliseks faktoriks on ka võõrkeelte mõju. Vene keel on jätnud oma jäljed ja pole veel tähtsust kaotanud. Eestis elab osaliselt üsna kompaktne venelaste kogukond, kes suurelt osalt püüab vältida eesti keele õppimist, mis mõjub neile kui suurrahva esindajatele alandavalt. Tulemusena on vene keele oskus kas või vajalikum kui eesti keele
Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Tooge näiteid karakteri-, situatsiooni-, sõnakoomika kohta teoses Karakterikoomika · Piibeleht oli kohtlase välimusega põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika · Piibeleht läks Laurale kosja, pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara. · Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli
Iseseisev töö ‘Ohutusjuhendi koostamine’ Koostage ohutusjuhend etteantud kodumasinale. Üks peamisi ohutusjuhendi koostaja ülesandeid on juhendi meeldejäävaks ja arusaadavaks tegemine, et töötaja kasutaks juhendis toodud ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid. Et juhend oleks lugeja jaoks kergesti mõistetav peab juhendis olema: liigendatud tekst (eraldi lõigud, alapealkirjad); värve ja fotosid lihtsa keelekasutusega (üldmõistetavad sõnad, lühidad laused) ning praktilisi soovitusi (juhendis kirjeldatut peab olema võimalik ka tegelikkuses rakendada); Pigem vähem teksti kui üleküllus; Ära copy juhendeid internetist! Ohutusjuhend peaks olema võimalikult lühike, loogiliselt koostatud, praktiline. Ohutujuhendi osad: 1. Töövahendi tehnilised andmed 2. Nõuded töötaja haridusele, juhendamisele ja tervisele; 3
Ta oli ka sõjaväe juht. Caesar Caesar alistas Rooma võimule Gallia ja kehtestas oma ainuvõimu. Kleopatra Egiptuse riigi valitsjanna, kes oli suhtes mitme Rooma riigimehega (Antonius, Caesar) Augustus Rooma riigi järjekindel ja tasakaalukas valitseja, tema ajal arenes jõudsalt majandus. Traianus Tema valitsuse ajal jõudis Rooma impeerium välise võimsuse tippu. Cicero Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega ja paistis silma oma meisterliku keelekasutusega. Diocletianus Suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra jalue seada. Constantinus Suur Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse ja laskis rajada riigi idaossa uue pealinna, Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul). Theodosius Suur Ühendas ida- ja lääne-rooma mõlemad pooled oma võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks. 12) Seleta mõisted. Foorum küngastevahelisse orgu rajatud, sillutatud turu ja koosolekuplats.
kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15
Mis alguses on aga mõistetamatu ja ehk ka tüütu, muutub lehekülgi mööda edasi ronides selgeks manipuleerimiseks ja räägib põhjalikult neljast erinevast vaatest reklaamimaailma kohta. Kaur Kender, olles ise reklaamiga palju tegelenud, oskab hästi välja tuua selle valdkonna ajatud probleemid. Raamat, mis on kirjutatud aastal 1999, tundub tänapäevasele noorelegi lugejale aktuaalne ning erialatruudusest tulenevalt tõsiseltvõetav, kuigi kohati ropu keelekasutusega. Mäletan hästi üht raamatu esimest kõlama jäänud lõiku. ,,Ja ega David Allmighty järele ka otsest vajadust ei ole, kuid teatud klientidel on lihtsalt kergem leppida mõttega, et teatud lahendused, mida neile pakutakse, on kuskil mujal kellegi suure ja kauge poolt loodud. David Allmightyle omistatakse palju selliseid tegusid, mis on tegelikult minu tehtud. Aga las inimesed räägivad." See lõik võtab paljustki kokku tänapäeva ärimaailma põhimõtted.
kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15
Keel, mida autor on selliste stseenide kujutamise tarvis otsustanud kasutada, on väga kujundlik ja pakub suurt kontrasti raamatu enamasti hoopiski akadeemilist (kuid ka iroonilist ja humoorikat) joont hoidvale keelekasutusele. Autor kasutab väljendeid nagu “armuihas naise hiiglaslikud valged tuharad”, “juubeldav kürb” (vihjates mehe genitaalidele) ja “poeemanda kuum üsk” (“Kui Herman õitseb”, lk 16). Selline keelekasutus tundub kõrvutatuna autori keelekasutusega teistsuguste teemade käsitlusel väga järsk ja kohati isegi ropp. Ehk ongi autori kavatsus lugejat ehmatades ja sellega vastav emotsioon tekitades panna lugejat nägema teemakäsitluste vastandlikkust ja sellega inimestes säilinud loomalike ürginstinktide ja selle “ebatavalise ja ähvardava” looduse omavahelist suhestumist. Ehk on autori kavatsus näidata roppusi sellena, mis nad on – roppused, sest selline järsk suguühete kujutamine tundub raamatus sageli lausa pealesunnitud,
alustalasid. Mistõttu on äärmiselt oluline mõista ning kindlasti ka osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid, mida on võimalik liigitada kaheks rühmaks. Esimeseks rühmaks on personaalsed suhtlusvahendid, mille hulka loetakse klienditeenindaja enda suulised ja mitteverbaalsed suhtlusvahendid. Lisaks ka isiklikud kirjaliku suhtluse vahendid, need seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskuste ning ka keelekasutusega. Teiseks rühmaks on teenindussuhtluse abivahendid, mille all peetakse silmas tehnilisi suhtlusvahendeid, sealhulgas ülimalt populaarne Internet, telefon, üldjuhul mobiiltelefon ja faks. Samuti ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ja kasutada klientidega suhtlemisel. Klienditeenindaja peab olema multifunktsionaalne ning hakkama saama lugematutes olukordades ning nendest situatsioonidest ei puudu suhtlemine nii sise- kui ka välisklientidega
" Savisaar on öelnud ka seoses Tallinna Laulukonkursiga Margus Konnula kirjutatud laulusõnade kohta: ,,Pöörake tähelepanu neile kahele laulule, mille sõnad on Contra kirjutatud. Need on sellised natuke tudengilikud laulud. Nad ei ole liiga tõsiseltvõetavad, aga nad on just see, mida minu arvates vaja on, et nad rahvale meeldiksid". Contra luule sarnaneb uuemale rahvalaulule (vemmalvärsile ja lorilaulule), need on lõbusad ja laululised, riimid on väga leidlikud ja väga laialdase keelekasutusega. Väga palju on ta luuletustes paroodiaid, Väga palju armastab ta kasutada oma luuletustes Võru murret ning tihtipeale ka räägib seda kasutades,rõhutades oma päritolule. Tema teoseid annab välja tema enda omakirjastus Mina Ise ning on väljanägemiselt küllaltki tagasihoidlikud. Ta armastab laval esineda ning ta esinemis stiilile on omane oma luuletuste lauldes esitamine, Contra on väga nõutud esineja üritustel just tänu sellele stiilile ning ka paljud koolid on
· Sissejuhatus · Positiivsete sõnade tähtsus · Negatiivsete sõnade tagajärjed · Hajunud tähelepanu endapoolsest suhtlusest · Liialdatud näide: Ask.fm · Reklaamiäri kasutuslik sõna efektiivsus · Kokkuvõte Retsensioon Suhtlemise aluseks on selge eneseväljendamine. Varasemas ajaloos väljendati end erinevate zestide ja kehakeelega, ka häälitsedes. Viimasest aga kujuneski ajajooksul välja keel, mida tänapäeval kasutame. Tihti kaasnevad halva keelekasutusega paljud probleemid. Kuid igal välja öeldud sõnal on oma kindel mõju. Positiivsetel sõnadel on palju mõjuvõimu ning nendega saavutatakse suuremat edu. Seda nii suhetes kui ka teistes olukordades. Inimeste kiitmine loob alust usaldusele. Seda efekti võib täheldada nt. Ettevõtetes või laste kasvatamisel. Positiivsetele sõnadele vastukaaluks on halvad sõnad, mis omavad vastupidist mõju. Tihti häälestatakse vastuvõtjad oma negatiivseid emotsioone väljendades ka vastavalt ning saad
. Lihtsad, selged ja ühemõttelised Neutraalsed (ei sisalda endas hinnanguid ja seega pole vastajat liigselt mõjutavad) Ei sisalda topelt eitavat kõnet On valideeritud (järgele proovitud, veendumaks, et küsija ja vastaja küsimust ühtemoodi mõistavad ning et vastused mõõdavad tõepoolest seda, mille mõõtmine oli eesmärgiks) Küsitluste koostamise põhimõtted Küsimustiku visuaalne pool Küsimustiku kvaliteet näitab kooli suhtumist vastajasse. Korrektselt vormistatud ja ladusa keelekasutusega küsitlusele on vastajal lihtsam vastata. Kooli logo ja kooli nimi küsitluses täidavad sooja suhte loomise eesmärki. Küsimustiku kaaskiri Vastamisaktiivsust suurendab ka viisakas pöördumine, kus selgitatakse küsitlusele vastamise kasu nii vastajale kui koolile. Kaaskiri peaks vastama järgmistele küsimustele: o Mis uuringuga on tegemist? o Mida uuringu tulemustega tehakse? o Kus ja kuidas saab arvamust avaldada
Sotsiaaltöö õppetool ST nbjkjbvk KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS Essee Õppejõud:bkhvjhv, MA Mõdriku 2014 Bnk,bvjjhv1 KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS Kõik inimesed on paraku erinevad, sama on ka nende keelekasutusega. Mõned kasutavad palju slängi, mida on kuulda ka tavaelus, noorte seas ja igalpool mujal, kus suhtlus pole ametlik. Mõnede teiste inimeste sõnavaras on kuulda aga hoopis roppusi ja sõimusõnu. Nende sõnade kasutajaid ei võeta paraku tõsiselt vaid peetakse hoopis ühiskonna kõige madalamasse astmesse kuuluvateks, ehk teisisõnu need inimesed on eluheidikud, narkomaanid, kurjategijad või on hoopiski harimatud. Tõsiselt võetakse ka inimesi, kellel on lisaks laiale sõnavarale
Esimene ja kõige põhjalikum arusaam tegelase iseloomust ja välimusest tekkis alati siis, kui temaga tutvuti (jutustaja Joséga, José Carmeniga). Kohtudes alati hinnati välimust ning seejärel võis esimestest vahetatud sõnadest järeldada, millise inimesega tegu on. Peategelased olid küll vargad, pätid ja mõrvarid, kuid nende keeletarvitus jäi viisakaks. Üksteisega võidi vahel ülbed olla, kui roppusi ega labasusi ei kasutatud kunagi. José oli viisakam, Carmen vabama keelekasutusega. 4.Tegelaskuju hindamine Carmen oli väga omapärane ja harva esinev tegelaskuju. Kogu loo vältel jäi tema loomus aga samaks, ta ei hakanud elu teise pilguga nägema ega muutunud üldse. Ta oli alati vaba ja rõõmsameelne ning temas olid ühendatud kõik äärmuslikumad iseloomujooned. José ei paistnud väga millegi erilisega silma. Ta oli pigem tüüpiline tegelane. Alguses oli ta aus ja korralik inimene. Austas oma tööd ja kodumaad. Olude
● Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi) ? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne
seda, milles oleks meeldiv ära tunda ennast. Lugeja aga ei huvitanudki Nabokovit eriti. ,, Miks ma kirjutan?- Et saada rahuldust, et ületada raskusi. Mul pole selle juures mingeid sotsiaalsed eesmärke, ma ei loe kellelegi mingit moraali. Mulle lihtsalt meeldib mõistatusi koostada ja neid siis elegantselt lahendada." Vahel Nabokov ärritab lugejat tema valiku (nt ,,Lolita"), kujutamislaadi (detailsed loodus-, sündmuskohtade, tegelaste meeleolu kirjeldused=, samuti keelekasutusega: nii tema vene kui ka inglise keel tunnistati ,,liiga aristokraatseks", ,,liiga õigeks". Nabokovi mõistmise probleem ongi eelkõige keele probleem. ,,mitte kirjaniku elusündmuste rida ei moodusta tema elulugu, vaid tema stiil ajalugu," on Nabokov öelnud. Keel ,nn puhas keel, mis on nõidusliku, üleloomuliku pingutusega asendada elu ennast. Nabokov leidis ennast kirjanikuna asjade pealispinda, natüürmorti(sõna-sõnalt:surnud loodus= kirjeldades
inimese keelekasutus on seotud sellega, kus nad on elanud). William Labov püüab leida sotsiaalseid tegureid, mis võivad inimese keelekasutust mõjutada, klassikalises keeleuurimises arvati, et keel muutub väga aeglaselt, kuid Labov näitas, et muutumist võib näidata ka ühe põlvkonna käsitluses (erinev kõnepruuk väljendub sotsiolektidena). Eesmärgiks uurida soo, klassi, elukoha, vanuse jms suhet inimese keelekasutusega. St kui isik kuulub mingisse teatud sotsiaalsesse klassi, kasutab ta keelendi variante suhteliselt stabiilse sagedusega(nt hobune/obune). Leidis ka, et põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse eri staadiumid. Labov kasutas statistilist võrdlust. Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid
INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Lisaks erinevatele definitsioonidele on olemas ka väga mitmeid intelligentsuse teooriad. Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldas oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet Igalühel neist on oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud) 2) Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3) Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4) Kehalis-kinesteetiline – on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased).
Normitud kirjakeel traditsiooniline ja muutumatu: „Väike õigekeelsuse sõnaraamat“ (1953), „Õigekeelsuse sõnaraamat“ (1960) VÕK Lõhe kirjakeele normingute ja tegeliku keelekasutuse vahel. o Õppimine seetõttu raske, o sest erinevus suur inimeste loomulikust keelesuhtlusest. 1960 Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon (VÕK), viimaks kirjakeele normingud tegeliku keelekasutusega vastavusse esimene koosseis * tulemusteni ei jõudnud *töö soikus 10 a pärast keeleküsimused taas aktuaalsed 1972 uus õigekeelsuskomisjon, ülesandega * valida ja kinnitada 1976.a sõnaraamatusse sobivad keelendid hakati rõhutama keelekorralduse soovituslikkust, lubama paralleelvorme (de- ja i-mitmus) 1976 ÕS – omas ajas pöördelise tähtsusega 1979 VÕKi kolmas koosseis
inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teooriat, kus on kuus võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt kirjanikud, kõnemehed 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamine. Nt matemaatikud, füüsikud 3. Ruumialane intelligentsus hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine. Nt tippsport 5
Hiie oli alati olnud vaikne ning tähelepandamatu, kuid siis pääsesid tema keelepaelad valla ja Hiie tundis ennast jälle elusana. Hiie ja Leemet olid koos õndsuse tipul, kuid nende õnn oli kahjuks üürike. Nende pulmas ründas Hiiet hunt ning ta suri. 6 Isiklik seos teemaga & arvamus loetu kohta Valisin raamatu, kuna olen seda ka varem lugenud ning see on ühtlasi üks mu lemmikumaid eesti uudiskirjandusest. Antud teos on Kivirähale omaselt tabava ja vaba keelekasutusega, tsenseeritult kaoks ilmselt ka osa raamatu võlust. Päid lendab ning verd pritsib ,,Mees, kes teadis ussisõnu" sündmustiku vältel rohkem kui keskmises õudusfilmis, kuid ometi ei toimi see hirmutavalt. Masendavana mõjuvad hoopis raamatu tegelaste saatused, tuletades lugejale meelde, et inimkonna rumalusel pole piire. Ja seesama lihtlabane rumalus võib viia pimesi teiste järgmise, äärmustesse kaldumise ning mõistmatute tegudeni. Just äärmustesse
Hiie oli alati olnud vaikne ning tähelepandamatu, kuid siis pääsesid tema keelepaelad valla ja Hiie tundis ennast jälle elusana. Hiie ja Leemet olid koos õndsuse tipul, kuid nende õnn oli kahjuks üürike. Nende pulmas ründas Hiiet hunt ning ta suri. 5 Isiklik seos teemaga & arvamus loetu kohta Valisin raamatu, kuna olen seda ka varem lugenud ning see on ühtlasi üks mu lemmikumaid eesti uudiskirjandusest. Antud teos on Kivirähale omaselt tabava ja vaba keelekasutusega, tsenseeritult kaoks ilmselt ka osa raamatu võlust. Päid lendab ning verd pritsib ,,Mees, kes teadis ussisõnu" sündmustiku vältel rohkem kui keskmises õudusfilmis, kuid ometi ei toimi see hirmutavalt. Masendavana mõjuvad hoopis raamatu tegelaste saatused, tuletades lugejale meelde, et inimkonna rumalusel pole piire. Ja seesama lihtlabane rumalus võib viia pimesi teiste järgmise, äärmustesse kaldumise ning mõistmatute tegudeni. Just
muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Edukamatest muusikutest võiks nimetada juba mainitud A'illohasile (Nils-Aslak Valkeapää omakeelne nimi) folklaulust dzässini arenenud Mari Boinet, Wimmet ja lõunasaami Frode Fjellheimi koos ansambliga Transjoik. Vähem tuntud on idapoolsete saamide leudd. Kui joiul ei pruugi üldse teksti olla, siis leudd on rikka poeetilise keelekasutusega lugulaul. Koltade kuulsaim laulik on Jaakko Gauriloff, kunagine Soome tangokuningas, kes on praegu tagasi pöördunud traditsioonilise leuddi juurde. [3; 2010, 03,06] 8 4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST [6; 2010, 03,06] Kaardi seletused: 1. Lõunasaami 6. Koltasaami 2. Umeå saami 7. Inari saami 3. Piteå saami 8. Kildini saami 4. Lule saami 9. Turjasaami 5
,,muuseumimüüdiga". Need käsitlevad tähedust kui muuseumis asuvate esemete juures rippuvat sildikest, millel on ükskõik, kas eksponaate peetakse platoonilisteks ideedeks, asjadeks enestes või siis nende ideedeks (ehk kujutisteks) teadvuses. Quine naturalistlik programm vastandub sellele keele tegeliku omandamise: ,,Õppimisprotsess on subjekti induktsioon, mis toimub vastavuses ühiskonnale omase keelekasutusega." Me omandame keele, seostades väljendeid teatud empiiriliste ärritustega (ärrituslik tähendus), mida kas kinnitatakse (ühtlasi neid võimendades) või siis ei kinnitata (neid kahandades). Lause ärrituslik tähendus konkreetse isiku puhul on kalduvus seda lauset heaks kiita, reageerides toimivale ärritusele või seda eirata. Kui keegi hüüab näiteks jänest nähes meile tundatus keeles "gavagei", ei saa me teada , kas ta mõtleb jänest, jänese osa või "kõik miinus jänes"
Seo kõne sissejuhatus eelmis kõnelejaga. 24. Kuidas vastata küsimustele? Kuula küsimus lõpuni, sa aravad, et tead mida tahetakse küsida, aga tegelikult sa ei tea. Võidad aega küsimust kuulates ja kui palud küsimust uuesti korrata saad samuti aega, et valmistuda. Proov vastata, mitte keerutada. Kui sa vastust ei tea, ära valeta, see tuleb välja. KIRJUTAMINE 25. Mis on essee ja kuidas kirjutada esseed? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. 26. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Mõtete püüdmine, Mõtete korrastamine, Kava koostamine ja mustandi kirjutamine, Struktureerimine, Viimistlemine, Toimetamine. 27. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Nt teha ajurünnak vms. 28. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil?
tulevases elus paljuski, ning kindlasti ka tänu vanaema iidsetele põhimõtetele saavutan ma oma erialal edu ning saan kuulsaks Õe olemasolu- Ilma temata oleks mu elu olnud tänaseni igav, mis sest et meil oli paljusid tülisid. Veel ühe õe sünd- See pisike õde on mu päiksekiir, kes tõi mu ellu soojust ja armastust, sest ta on kõige õnnelikuim laps. Tal on omapärane viis, kuidas täiskasvanud inimestel oma keelekasutusega suu kinni panna. N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg Teadmiste suurenemine- Käsitöö vallas sain palju uusi ja huvitavaid teadmisi, osav käeline tegevus on mõistusele väga hea. Gümnaasiumi teadmised Füüsiline ja vaimne vägivald- füüsilist ja vaimselt kodus, aga vaimset ja peaaegu füüsilist koolis. Kartsin koolis käia. Koolivahetus 3.2 Ohu tegureid:
ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada.[1;116] 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner(1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides.[1;117] 1) Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud).[1;117] 5 2) Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud).[1;117] 3) Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud).[1;117]
7 Gardneri multiintelligentsuse teooria. Ameerika psühholoog Howard Gardner(1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1. Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud). 2. Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3. Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4. Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5
Siis vajud inimesena täiesti valedesse ja sa ei suuda enam töötada ega midagi teha täie jõuga, pühendumusega. Sa moondud. Tekib igapidi nihestus, kõik asjad muutuvad valeks. Mu hea sõber käis arvamusfestivalil ja oli pahane, et nii hillitsetud ja poliitkorrektseid vestlusi polnud ta juba tükk aega kuulnud. Eks see tuli seal vist kartusest, et keegi mingil juhul ei solvuks ega solvunut mängiks. Jah, see käib lihtsakoelise keelekasutusega, üksühese mõtlemisega kaasas, et solvutakse: see ütles seda ja too ütles toda. Et olla positiivsem, võiks tuua vastupidiseid näiteid, suurepäraseid vestlejaid, kes iga asja peale ei solvu, sest mõtteruum on nii rikas, et seal ei olegi justkui kohta sellisele nähtusele. Mis puutub aga solvumisse, siis mulle tundub, et efektsed solvumised, mis jõuavad meediasse, on kuidagi seotud valimistega, sest enne valimisi solvutakse rohkem. Murdeaeg pole mitte ainult meil, vaid kogu Euroopas!
sotsiolektiks, vaid stiiliks (Trudgill 1992: 66). Sellele võib lisada, et erialasläng osutub sel juhul pigem üheks informaalseks registriks. 2. Sotsiolektide uurimine maailmas Keele sotsiaalne varieerumine tähendab seda, et inimeste keelekasutus on korrelatsioonis sellega, millised on nende sotsiaalsed omadused. Seega on oluline leida, millised on need olulised sotsiaalsed tunnused, mis korreleeruvad keelekasutusega, milliste keeleliste joontega nad korreleeruvad ja milline see seos on. Allkeelte sotsiaalseid erinevusi on täheldatud samuti ammu. Tuntuim illustratsioon on ilmselt B. Shaw näidend Pygmalion, kus ainuüksi hääldamise õpetamise ehk aktsendimuutuste abil tehakse lilleneiust kõrgkihi daam. Juba 20. sajandi algupoolel märgati, et regionaalne varieerumine on seotud sotsiaalsega. Nt maamurded seostusid eelkõige talupoegadega. Ka arvestati mõningaid sotsiaalseid
-,,Metamorfoos" 1915- Puudub konkreetne tegevusaeg ja -koht -,,Otsus" -,,Näljakunstnik" -Kafka mõju 20. Saj kirjandusele on erakordselt suur -Kujutas esimesena võõrandunud inimest -Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial -Tema teosed on kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümbolid -Kafka maailmal ei ole kindlat, ühest tähendust -Kafka siseelu on lakkamatu visklus üksinduseiha ja inimliku igatsuse vahel Essee- isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee vormivabadus on suur. Tähtis ei ole vormikindlus. Lihtne viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri-täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Järgmisena nimekirja analüüsida. ,,Lausutud sõna on kui lendu lastud nool" Psühhoanalüüs -Kirjanduse uurimise meetod -Sai alguse 19. Saj algul ja on tugevasti mõjutanud 20
Pierre mitmekesisus on hämmastav. Tema põhitegevusteks on komponeerimine ja dirigeerimine. Ta oli jõudnud algatada nüüdiskontsertite muusikasarja aastal 1954. Pariisis. Samuti jõudis ta juhtida Darmstadti suvekursuseid aastatel 1955-1967. Pierre pidas loenguid Basely Muusikaakadeemias ja Harwardi ülikoolis. Boulez rajas nüüdismuusika esitlusansambleid IRCAM'ga"Ensemble Intercontemporain". Ta on viljakas teoreetik, kriitik, publitsist ning hea teksti-ja keelekasutusega helilooja. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid ja sadu artikleid. Messiaenilt on pärit tema huvi rütmiprobleemide vast. Helilooja kujunemisel on tähtsal kohal olnud tema õpetajad. Leibowitz õpetas talle dodekafooniat ja tutvustas teda Uus-Viini koolkonna loominguga. Boulezi esimesed teosed on sarnased Schönberi, Stravinski ja Messiaeni loominguga. Kui mingi aja pärast ei rahuldunud Bpulez enam dodekafoonia käsitlusega. 1950-ndate alguses sai Boulez maailmas tuntuks,
ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ja kasutada suhtlemisel klientidega. Klienditeenindajal tuleb suhelda nii sise- kui ka välisklientidega. Seetõttu võib klienditeenindaja suhtlusvahendeid jaotada ka: · sisesuhtlusvahenditeks ja · välissuhtlusvahenditeks
Eesti keeles on formaalne stiil tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv, naised ning haritumad inimesed on enamasti normikeelsemad. Register ja selle uurimismeetodid Keele situatiivsed variandid situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Inglisekeelses traditsioonis eri sõnad, style, register ja genre. Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis. Register ja selle situatiivsed faktorid suuline ja kirjalik suhtlus kõne on tagasikerimatu, kiri tagasikeritav, kõne on kustutamatu: kõik, mis välja öeldud, jõuab kuulajateni, aga kirja puhul jõuab lugejani ainult lõpptekst. Kõne on lineaarne: kuulaja saab infot sõna sõna haaval, aga lugeda saab ka lõikude kaupa. Kõne on multimodaalne, sest seal on pausid, intonatsioon, tempo, miimika, kuid kiri ei ole multimodaalne.
Millised on mikrofoni kasutamise käsud ja keelud? *Kontrolli mikrofoni *Mikrofoni vaikimisest toibumine *Hoia mikrofoni näost õigel kaugusel *Zestikuleeri ka mikrofoni käes hoides KIRJUTAMINE 1. Mis on lugemine? tähenduse taasloomine 2. Milline on seos lugemise ja kirjutamise vahel? ... kommunikatsioon on alati kahepoolne ja saab õnnestuda ainult siis, kui sõnumi saatja ja vastuvõtja mõlemad teevad pingutusi selle õnnestumiseks 3. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata 4. Millised on kirjatöö tegemise etapid? *Mõtete püüdmine *Mõtete korrastamine *Mustandi kirjutamine *Struktureerimine *Viimistlemine *Toimetamine 5. Mis on mõtete püüdmine? *Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks *Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem... sobib hästi arutleva teema avamiseks 6
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine...
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine...
Tuleb olla valmis selleks, teha kiire otsus(mitte kokutada), valida mudel (anekdoot, lugu, fakt, analoogia, tsitaat). 32.Kuidas vastata küsimustele? Vasta küsimustele kõne lõpus, aima küsimusi ette, kuula küsimust, korda seda, kui vaja lase korrata küsijal küsimust, ära paku vastust(keegi ei tea kõike, lase parem email saata ja ütle, et otsid sellele küsimusele vastuse) KIRJUTAMINE 1. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. 2. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Mõtete püüdmine, mõtete korrastamine, kava koostamine ja mustandi kirjutamine, struktureerimine, viimistlemine, toimetamine. 3. Mis on mõtete püüdmine? Mõtteid võib püüda nimekirja abil ( lihtsate ja loogiliste teemade jaoks), teemat veeretades ( kontrollivaba kirjutamine), skeemi tehes ( arutleva teema avamiseks) 4
annaabi.ee 
