Vana-Rooma 10. klassi ajaloo konspekt (0)

Vana- Rooma
1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi!
10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus . Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama.
2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda!
I Puunia sõda – 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada.
II Puunia sõda – 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa.
III Puunia sõda – 146 eKr. Tänu eelnevale kaotusele Rooma vallutas ja hävitas Kartaago ühe sõjaga.
3) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid?
Kirjelda nende tegevust ja rolli!
Magistraadid ehk riigiametnikud . Peeti kodaniku aukohuseks, tasu ei makstud. Tegelesid riigielu korraldamisega.
Senat valitsev riiginõukogu. Ametis eluaegselt tegelesid välispoliitikaga, sõjandusega ja rahaasjadega. Koosnes põhiliselt magistraatidest.
Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle. Võis vastu võtta või tagasi lükata senatis heakskiidetud seadusi ja valida magistraate.
4) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal?
Tegelik võim kuulus ühele isikule. Augustus võis kasutada VETO õigust kõigi teiste otsuste suhtes. Keisririik jagas kodakondsust heldelt ja kaotas nende eesõigused.
5) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika ?
Oli elukutseline palgavägi- leegion . Umbes 5000 meest- raskerelvastuses jalaväelased lisaks olid ratsaväeüksused. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Kasutati rajakaitset-iga leegioni kontrolli all kindel piirilõik, kuhu rajati kindlustused .
6) Mis iseloomustab Rooma õigust?
Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel st. iga kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta varasematel samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid. Valmisid seadustekogud ja selge juriidiline terminoloogia.
7) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita.
1.Senati aristrokraatia -pärilik, suurmaaomanikud,kaubandusega tegelejad, provintside asevalitsejad, leegionite ülemad,
2.ratsanikuseisus-rikkad ja mõjukad inimesed,
3.käsitöölised ning maal vabalt elavad rentnikud.-rooma kodanikud kes tegelesid antud elualadega.
4.orjad ja vabakslastud.
8) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas?
Rahvas nõudis leiba ja vaatemängu ning keisril oli aukohus seda neile pakkuda. Roomlased armastasid hoburakendite võidusõite ja veriseid võitlusi ampfiteatris, mi solid peamised abinõud alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks.
9) Mis iseloomustab Rooma religiooni enne kristluse pealetungi?
Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Enamik Rooma jumalaid olid iseloomulike tunnustega ja kujunenud Kreeka jumalate eeskujul. Roomlased uskusid et riigi edu sõltub jumalate heasoovlikusest. Tähtsad pühamud olid riigi kontrolli all ja preestriks valiti. Jumalatele annetati toitu, loomi ja väärtuslikke esemeid. Rituaale järgiti täpselt.
10) Millised olid kristlaste ja Rooma riigi suhted? Kirjelda kristluse levikut Rooma riigis.
Kristlaste meelest olid teised jumalad ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne seetõttu suhtuti neisse umbusu ja vaenuga. Kristlasi peeti süüdlasteks riiki tabanud õnnetustes. Esines ka kristlastevastaseid rünnakuid. Korraldati ka kristlaste üle kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsuse ähvardusel Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama sundida .
Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad ehk apostlid , kes oma misioni retkedel võitsid usule uusi pooldajaid , pidasid kogudustega kirjavahetust ja selgitasid Jeesuse õpetuse olemust. Nii kujunes välja tihe koguduste võrk.
11) Millega on läinud Rooma ajalukku järgmised isikud?
Tiberius ja Gaius Gracchus –Püüdsid ka luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa maast vaestele andma, aga see ei läinud neil õnneks ja nad hukutati.
Marius - Mariuse sõjareformi tulemusel kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Ta oli ka sõjaväe juht.
Caesar – Caesar alistas Rooma võimule Gallia ja kehtestas oma ainuvõimu.
Kleopatra – Egiptuse riigi valitsjanna, kes oli suhtes mitme Rooma riigimehega ( Antonius , Caesar)
Augustus – Rooma riigi järjekindel ja tasakaalukas valitseja, tema ajal arenes jõudsalt majandus.
Traianus – Tema valitsuse ajal jõudis Rooma impeerium välise võimsuse tippu.
Cicero – Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega ja paistis silma oma meisterliku keelekasutusega.
Diocletianus – Suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra jalue seada.
Constantinus Suur – Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse ja laskis rajada riigi idaossa uue pealinna, Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul ).
Theodosius Suur - Ühendas ida- ja lääne-rooma mõlemad pooled oma võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks.
 
12) Seleta mõisted.
Foorum – küngastevahelisse orgu rajatud, sillutatud turu- ja koosolekuplats.
Nobiliteet – kitsas ring patriitside ning jõukate ja tuntud plebeide perekondi.
Latifundium – Itaalias tekkinud peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
Proletaar – kõige vaesemad, maata kodanikud kes olid ka sõjaväest vabastatud ja nende ainus varandus olid nende lapsed.
Tooga – meeste pidulik pealisrõivas, mis oli suur, valge, poolkuukujuline riidetükk, mis mässiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks.
Akvedukt – lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed .
Term – avalikud saunad, mis olid avatud ka vaestele roomlastele ning pakkusid lisaks massaaži ja erootilisi teenuseid ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume.
Metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri.
Pontifex Maximus – riigi ülempreester, keisririigi ajal kuulus see tiitel ainuvalitsejale.
Augur – rooma preestrid kes tegelesid ennustuskunstiga.
Apostel – kristluse juudid , kelle Jeesus Kristus läkitas, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma.