Margus Konnula (0)

MARGUS KONNULA e.
Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana , õppinud Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984–1989 ja Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist . Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004–2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997.
Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul ) traditsioonidest
See on Lõbus, laululine, säravalt virtuoosse keelekasutusega...
Räägib võru murdega...ja paljud ta luuletused on ka kirjutatud võru murdes.

Luulekogu „ ohoh “
"Eesti kirjandusloo"(raamatu, kus on kirjas kirjanikest alates esiaegadest kuni tänapäevani) teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid".
Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu suhtlus publikuga, loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides .
Käis ka meil koolis!!!
keegi ei saa kätte kedagi
ei mätte medagi
ei taba isegi teist otsa plärul
sest meie elu on üks film – suur märul
ja selles suurejoonelises mendifilmis
kõik on võmmid – iseendi silmis
ja kuna pole üleüldse pätte
ei ole saadagi ju keskit-miskit kätte
Ta luulekogudel huvitavad nimed: Üüratu üürlane, minu jonn , naine on mees ja viimane 2010 ilmunud luulekogu Poiste aabits.
On kirjutanud ka Proosat , kogumikke, laulutekste, näidendeid...ja on ka tõlkinud...
Jaan Pehk kirjutas muinasjutu.
Loll muinasjutt .
Kord elas kuu peal täi. Ta mõtles, et kaugel eemal sinisel planeedil elavad väikesed lapsed, kellel pole üldse täisid.
"Seal eemal maal pole mitte ühelgi lapsel mitte ühtegi täid!", nukrutses ta.
Maa kuulis neid kurbi mõtteid ja hakkas tasapisi kuu poole liikuma, et teda lohutada.
Kuu vaatas lähenevat maad ja lausus: "Maa tuleb täita lastega!"
Tuligi.
Lapsikud kuidagi minu jaoks...ta ongi selline lapsik inimene...tundub...aga mingi sügavam mõte on ikkagi sees :D
http://www.epl.ee/artikkel/467167