Keel kui kapital (1)

Heli Mäemat, RK31
02.01.2008
Keel kui kapital
Läbivaks teemaks viimaste aastate jooksul on eesti kultuur ja rahvuse hääbumine. Keel on labastumas ja pideva võõra kultuuri surve all. Järgnev analüüs põhineb kolmel artiklil „Muulastest teenindajad ei oska nõutaval tasemel eesti keelt”, „Eesti keel taas iseseisvaks”, ja Eesti keelest ja selle kaitsest- murelikult ja mitmekülgselt”.
Eesti keelt on mõjutanud nii saksa kui ka vene keel, kuid vaatamata sellele, on siiski suudetud säilitada oma keel ja kultuur. Siiani küll räägitakse eesti keelt, kuid meie rahva emakeel on ohus. Miks ei hoita niigi väikese riigi kallist vara?
Aina enam on hakatud eeskuju võtma välisriikidelt. Võõrapäraseid väljendeid võib kuulda kõikjalt. Eriti noorte seas levinud filmides või lauludest kuuldud sõnade ja fraaside kasutamine. Enim tarbitavaks väljenditest on shoppamine ja kõik on ok, mis on eesti keeles võõrad, kuid tänaseks juba omaks võetud sõnad. Nende asemel võiks kasutada ilusaid eestikeelseid sõnu ostlema ja kõik on hästi.
Eesti keel ei ole vaene keel, on piisavalt sõnu enda väljendamiseks, miks kasutada võõrapäraseid väljendaid. Nii väike riik nagu Eesti peaks tundma uhkust oma rikkaliku keele üle.
Suureks mõjutajaks on tõusnud ka reaalajas suhtlusportaal MSN Messenger, kus kiirelt kirjutades kasutatakse tihti lühendeid ja lihtsustatud eesti keelt. Väljakujunenud on eraldi slängid, mida vaid Messengeri teel suhtlevad inimesed mõistavad. Probleem on nende kasutamine igapäevaelus, eriti mõjutatavad on noored inimesed, kes alles õpivad oma emakeelt . Lõpuks kujuneb välja rikutud keel, ning kokkuvõttena ei oska inimesed rääkida ega kirjutada õigesti.
Mis aga edasi, kas tulevikus kujunebki välja lihtsustatud ja lühenditest koosnev keel? Eesti keel on kõige tähtsam kultuuripärand iga eestlase jaoks, seega on tähtis seda hoida ka kaitsta iga halva mõjutuse eest.
Samuti on väga piiripealne valdkond reklaamikeel, mis mõjutab inimesi tohutult. Ühelt poolt on tegemist avaliku keelekasutusega ja peaks nõudma, et see oleks korrektne. Kuid reklaamitegijad peavad reklaami kuntsiks ja lubavad endale kunsti vabasusi. Reklaami eesmärk on silmapaista. Üheks vahendiks on tedlik ortograafiareeglite rikkumine . Näiteks granaat , mis kirjutatakse tegelikult g-tähega, kuid Eesti Ekspressi populaarne pilalisa kirjutab seda k-ga. Samuti võiks välja tuua reklaame , kus kirjutatakse sõnu suurte tähtedega. Näiteks firma GoBus või BalSnack. See on viis silmapaista. Kuid selle kaudu õpivadki koolilapsed valesti kirjutama ja rääkima, sest ega nad ei õpi ju keelereegleid üksnes grammatikaraamatust.
Suure osale Eesti elanikonnast on eesti keel teine keel. Välismaalastest enamuse moodustavad venelased , kes kas trotsist või oskamatust riigikeelt ei räägi, mida võib kohata vägagi palju kauplustes. Keeleinspektsiooni teeb eriti murelikuks, et puudulik eesti keele oskus on silmatorkav just nende noorte teenindajate juuresm, kes on vene õppekeelega kooli alles hiljuti lõpetanud. Näiteks McDonaldsis ei kohta juba ammu eesti nimega teenindajaid, mis tähendab, et üha enam kurdetakse keeleinspektsioonile McDonaldsi teenindajate viletsa eesti keele oskuse üle. Kuid milleni see viib? Välismaalased ei valda eesti keelt, seega tuleb kodanikel kõnelda ühiselt mõistetavat inglise või vene keelt. Kõik see viib asjaoluni, et pool meie rahvast kõneleb oma emakeelt ja eesti keel kui riigikeel taandub. Keel kaob siis, kui pole enam inimesi, kes seda räägivad.
Hiljuti ilmus seitsmes number Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumikust, mis keskendub peamiselt eesti keele kaitsmise vajalikkusele, Eesti keelepoliitika praegusele olukorrale, noorte suhtumisele emakeelde ja emakeele õpetamisele üldhariduskoolides. Keelekaitsja ei ole kitsalt erialainimestele mõeldud väljaanne. Püüdes kaitsta eesti kirjakeelt kui üht rahvuse ja omariikluse põhiväärtust, kõnetab Keelekaitsja kogu Eesti ühiskonda. Põhiküsimus on selles, kuivõrd me üldse hoolime oma keelest ja kas me hoolime parimal võimalikul viisil.
Iga eestase kohus peaks olema oma keele säilitamine ja tähtsustamine. „Eestlane olla on uhke ja hää”- me kõik võiks vahel mõelda neile sõnadele ning tunda uhkust oma maa ja kultuuri üle.
2