käsitööalad jäid kuni keskaja lõpuni oli viljakümnis (protsentuaalne andam) eestlaste kätte. Eksport endiselt või hinnus (kindla suurusega andam). suurim teraviljal. Eestlaste jõukus hakkas tasapisi suurenema tänu hansakaubandusele, mis suurendas kauplemis võimalusi. Keskaja lõpupoole tekkis talupoegadel uus koormiste liik teokohustus. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad. Naised olid isa või oma abikaasa eestkoste all. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kõrgkihi moodustasid
5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupoeg vi vilja jke turule ma -taastai kauplemis vabadus laiendati ettevte vabadust 7.Stalini vimule tulek -1922 a.Lenin haigestus ja kommunistlikupartei juhiks sai Stalin -Vimu vitlus Lev Trotski-ga -a.1927 suutis Stalin oma vimu kindlustada,Trotski saadeti riigist vlja -Kujunes vlja Stalini ainuvim 8.Industrialiseermine-suur tstuse arendamine -loobuti NEP-i poliitikast -suund sjatstusele -kehtestati plaanimajandus(5a. 9.Kollektiviseerimine -Kolhoseermine -Talud hendati kolhoosidesse
Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, sest käsitöö tõi rohkem raha sisse kui põllumajandus. Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus, linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tekkis vajadus ühtsete kauplemistingimuste järele, et kaugkaubandus hõlpsamaks ja lihtsamaks muuta.Mujal euroopas anti suurematele käsitöö ja kaubanduspiirkondadele linnaõigus, mis määras ära kauplemis tingimused ja tegi kaupmeestele kaupade viimise, teistesse piirkondadesse, lihtsamaks.Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse.
A. Hitler kantsleriks. Võeti vastu seadus millega parlament loobus võimust, Hitlerist sai Saksamaa diktatoor. Kehtis ainuparteisüsteem, majandus võeti riigi kontrolli alla, algas juutide tagakiusamine. Venemaa Sõjakommunis enamus ettevõteid riigistati, kehtestai üldine sunduslik töökohustus. NEP Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindlaks määratud maksuga. Ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul. Viidi läbi rahareform - taastati rahaväärtus Taastati kauplemis vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla. NEP ei sobinud aga kokku kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. 1924 suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. Võimule sai aga Stalin. 1929 oli Stalin saavutanud ainuvõimu. Stalini võimuletulek lõpetas NEP-i. Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. Demokraatia
3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud, laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust. 5. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. 6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. 7. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks. 8
Ornamentika on looduslähedane. Hästi loomulikult. 5. Mille poolest erinevad Peloponnesose ps kindlustatud lossid kreeta lossidest? Peloponnesos Kreeta Suured kindlustused ja müürid, sest end tuli kaitsta Puuduvad suured müürid, sest võideldi merel. piiramise eest. Polnud olulisemaid ruume. Olid ka kauplemis ja Megaron- teistest olulisem ja pikem saal. äriruumid+ tööruumid. Loss polnud ärikeskus Linnad on lossi lähedal. Linnad on lossist kaugel, Siseruumide paigutus korrapäratum. 6. Mükeene kultuur (akropol, müürid ja väravad, hauakambris ja neis leiduvad varad) Mükeene Lõviväravad- koosneb kolmest suurest kivimärakast. Kupelhauad- ehitustehnika edenemine. Müürid on laotud
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu-
·Peab tagama tõese ja nõutele vastava teabe, müüdava kauba või teenuse kohta. ·Peab tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse. ·Peab omama kaubasaate dokumenti ning esitama selle järelvalvet teostava isiku nõudmisel. ·Peab omama kauba müügiks registreeringut, turukaubanduses müügi piletit ning kui on eritingimus kauba müügiga siis on registreeringus vastav lisa märge. ·Peab tähistama tegevuskoha ärinimega ja teabega kauplemis aja kohta. Hulgikaubanduse korral ei ole kauplemisaja märkimine kohustuslik. Kaupleja ei tohi: ·ei tohi ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki. ·Ei tohi mõjutada klienti teise kaupluse halvustamisega. ·Ei tohi müüja kaupa mille käitlemine on seadusega keelatud. ·Ei tohi võtta müügile kaupa isikult kellel ei ole õigust selle kauba käitlemiseks. Müüjale esitatavad nõuded. ·Peab omama erialaseid teadmisi. ·Peab tundma müüdavat kaupa või teenust.
Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurema turvalisus ja paremad kauplemis võimalused. Liivlaste alistamine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõõgavendade ordu juhrimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda pool võita osa liivlasi ja nende vanema Kaupoga. Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206.-1207. aastal. Pärast seda toimus ulatuslik ristimine ja liivlaste aladele ehitati kiriku ja seati ametisse preestrid. Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord
vägevaid ehitisi rõhutamaks Rooma, kui impeerimiumikeskuse, vägevust. Taolisteks ehitisteks võib pidada näiteks triumfikaari, mida püstitati keisrite ja nende saavutuste ülistamiseks. Ka Rooma vaieldamatult kõige kuulsamal ehitisel Kolloseumil - oli tegelikkuses suur poliitiline tähendus. Olulisel kohal olid tsiviilkeskused, milleks kujunesid turuplatsid ehk foorumid. Foorum polnud roomlastele ainult kauplemis-ala, vaid ka oluline kogunemis- ja suhtluspaik. Omaette artikli Rooma ehituskunstis moodustavad templid. Templid kui usukeskused mängisid olulist rolli kogu riigi ja rahva jaoks, sest olid ühenduspaigaks jumalate ja inimeste vahel. Üks Rooma tähtsamaid templeid oli kahtlemata Pantheoni - kõigi jumalate tempel. Rooma arhitektuur on jätnud kustumatu jälje kogu inimkonna ajalukku, olles kajastunud erinevate sajandite jooksul erinevates hilisemates kunstistiilides.
- tuleb aidata nõrgemaid - hiljem nimetatakse kommunismiks - sotsiaaldemokraadid ja kommunistid Liberalism: Majanduslik liberalism: - isikuvabadus - rikkuse allikaks on töö, mitte raha - pooldavad uuendusi - soodsad tingimused ettevõtetele - madalad maksud ja toetused - riigikaitse ja korrahoid riigis - kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed Industriaalühiskond - 18.-19. sajand - elatakse linnades - klassid: - kapitalistid ehk kodanlus - töölised ehk proletariaadid - peremudeli muutus ( vähem lapsi, mitu põlvkonda ei ela enam koos, inimesed muutuvad anonüümseks ) - linnas on rohkem võimalusi, aga inimesed tunnevad end üksikuna - TEHNIKA ARENG - vabrikutootmine
1920 püüti seda õhutada poolas, eestis, saksamaal kuid need katsed ebaõnnestusid. Maailmarevolutsioon tõusis uuesti päevakorrale 1930. aastate lõpus 5.Mis oli NEP ja miks kasutati? NEP on uus majanduspoliitika. Sellega kaotati vana Venemaa majanduspoliitika. 6.Millised muudatused toimusid majanduses seoses Stalini Võimuletulekuga? Kaotati riigile toiduandmise kohustus, asendati kindlaks määratud maksudega. Maksude tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turul müüa. Taastati kauplemis ja ettevõtete tegutsemis vabadus. Enamik majandusvaldkondi oli riigi käes kuid lubati ka erasektoreid. 7.Iseloomusta nõukogude ühiskonda 1930. aastatel? Lühikese ajaga kasvas Venemaa ümber tööstusriigiks. Kolhoseerimine sundis paljusid talupoegi linna tööle minema. Tuli range plaanimajandus. Enamik 1917 aasta riigipöörde korraldajaid hukati. Loodi vangilaagrite süsteem GULAG, kus 1940 vangistati 1.7m inimest. Stalin muutis
Aasias ja Aafrikas toimub kiiremas tempos linnstumine kuigi % jääb alla 50ne.Edaspidi arenenud riikide linnastumine pidurdub,kuid arengumaades jätkub kasv. Linnade ajalooline areng Esimesed linnad tekkisid 5-6 tuhat aastat tagasi. Lõuna-ja Ida-Aasias ning Põhja-Aafrikas(õp lk 54) 1) Tekkisid kaubavahetuse arenguga. 2) Toimus ühiskonnakihistumine e.valitseva klassi ja riikide teke.Kaitse-,kauplemis-ja valitsemikeskusteks. Umbes 5% elasid linnades inimestest. Linnastumise protsessi muutused algasid industriaalühiskonna kujunemisega 15.saj.Ind.üh-s linnastumine jagunes 2ks perioodiks. 1.kiire linnastumine 2. 20saj I periood. Kuna hakkas toimuma demogr.plahvatus ning linnades Uusi linnu märkimisväärselt juurde ei teki, jätkuvalt arenes tööstus, siis liikus palju inimesi maalt linna
Otsekui tuli, saanud õhku, hakkab rõõmsalt praksuma. Isegi tüdrukud ja naised on nüüd väledad sisse ja välja hüppama, igaüks midagi kandes. Üks tarkpea oli põe põlema süütanud, siis olid kõik valmis poodi päästma. Mõne aja pärast tuli kohale politsei koos sõjaväega, vargad võeti kinni ja viidi minema. Sellest tööst sai Ekke kindlasti juurde tarkust, et mitte inimestele anda laenu. Kindlasti suurenes ka tema kauplemis ja ärioskus. Pärast selliseid sündmusi lahkub Ekke sealt külast. Jalutab jalgsi maha kümneid kilomeetreid, kuni jõuab lõpuks ühe hüti ette. Hüti ees seisis hulganisti rahvast, kes ei olnud pärit mitte rikkas perekonnast. Rahvas ootas ühte head kõnelejat ning palusid selleks olla Ekke Mooril. Seda Ekke Moor ka tegi. Rahvas oli temast jällegi vaimustuses ja paluti teda järgmisel päeval jälle jutustama. Kuulajad jätsin vaikselt Ekkele sinna igasugu asju ja sööki
demokraatide võimul oleku ajal (lõpetati suhtlemine riikidega, kes tunnustasid SDV-d). 9) Uus idapoliitika- SLVs sotsiaaldemokraatliku partei võimul olemise ajal kasutusele võetud poliitika, millest lähtuti suhete parandamisega SDV ja teiste idariikidega. 10) Sotsiaalne turumajandus Saksamaal- SLVs kasutusele võetud majanduspoliitika, mille loojaks oli Ludwig Erhard ja mille põhimõtted olid: · Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda.
Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile [2]. Aktsiisid – tarbimismaks teatud kaupadele (alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile). Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus [2]. 1.2. Kohalikud maksud Müügimaks – maks, mida maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas [3]. Paadimaks – maks, mida maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite omanikud [3]. Reklaamimaks – maks, mida maksavad füüsilised ja juriidilised isikud
Riigi põhilised ekspordipartnerid on Austraalia 22.4%, USA 11.3%, Jaapan 11.2%, Hiina 9.7%, Saksamaa 5.2% (2004). See on draamatiline muutus pärast 1965. aastat kui Inglismaa sai Uus-Meremaa ekspordist üle poole. Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis baaseerus tugevale sõprussuhtele Inglismaaga. Aastal 1973 ühines Inglismaa Euroopa Liiduga ning hakkas kinni pidama oma kauplemis poliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majandusliku kriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.
Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on: oskused (kutseoskus), kapital (raha või vara), tööjõud (ise ja /või palgatööjõud), tooraine (vm ressursid). Keskmise ehitusettevõtte profiil Ehitus on kõige suurem tootev sektor, kus luuakse ligi kümme protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Ehituses töötab ligikaudu sama suur osa kõigist töötajatest. Kõik me tarbime iga päev ehituse tooteid, olgu need siis meie elu-, töö-, kauplemis- või puhkekohaga seotud hooned või elektrit, vett, transporti, informatsiooni meieni toovad rajatised. Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus erilist rolli mängiv ekspordisektor. Kogu maailmas moodustab ehitussektori eksport umbes kümme protsenti. Ka ei ole Eestil erilisi ehitustehnoloogiaid, mis annaksid raja taga konkurentsieelise. Eestis on registreeritud ca 5400 üldehitusega tegelevat ettevõtet, arvestatavale
· Viidi loomi, piima, villam vilja ja muud. 7) Kes olid targad ehk nõiad? · Inimesed, kes ennustasid tulevikku ja ravisid maarohtudega ja loitsudega. · Ristiusumõjud (millal, kes tulid levitama, mis sõnad on sealt tulnud) Muistne vabadusvõitlus · 1208-1227 13.sajand Eestlased kaotasid oma vabaduse. Põhjused: *Ristiusu levitamine algselt tuldi sõbralikuna, hiljem tule ja mõõgaga. *Saada maad *Uusi kauplemis võimalusi *Ristiusu keskused (Riia 1201 asustamis aasta, Lüübeck) *Piiskop Albert, Kaupo liivlaste juht. 1208- tungisid ristisõdijad Ugandisse, 1210- (sakslastega) Ümera lahing (võistsid eestlased), 1211- Viljandi piiramine, 21. Sept 1217- Madisepäeva lahing (eestlased kaotasid, Lembitu), 1217 Otepää lahing, Eesti- Vene Eesti võitis, 1219 (taanlastega,Valdemar II , eestlased kaotasid ) Tallinna all, 1220-
tipus. Kõige kehvem näitaja on investorite kaitse, selles tabelis jääme 74. kohale. Esile tasub tuua veel bürokraatia mõõdikut, kus tõusime 14. kohale, ja börsi käekäiku hindavat näitajat, kus kerkisime 13. kohale. Vilets on Eesti tase ka finantsvabaduse poolest – selles tabelis jäime 63. kohale. Edetabeli koostamisel hindas Forbes 144 riiki 11 näitaja põhjal: omandiõigus, innovatsioon, maksud, tehnoloogia, korruptsioon, isiku-, kauplemis- ja finantsvabadus, bürokraatia, investorite kaitse ja börsi käekäik. Igal kategoorial oli võrdne kaal. 1. Taani 11. Hongkong 20 parimat riiki äri ajamiseks: 2. Uus-Meremaa 12. Šveits 3. Norra 13. Island 4. Iirimaa 14. Austraalia 5
15 Lõbustusmaks (KoMS §14) 16 Lõbustusmaks (www.stud.sisekaitse.ee) 17 Tuleks kehtestada lõbustusmaks, ’’Prügikasti-lapsed’’ kõlbab Amerikasse, Tavakodanik elust-olust, Ärgem ajagem kahte võimumees tülli!, Aidakem politseid! www.arvamus.postimees.ee) 8 6. Tallinnas kehtivad kohalikud maksud Müügimaks Müügimaks jõustus Tallinnas 1.jaanuaril.2010.a. Müügimaksu maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksu maksab tegevuskohajärgselt kaupleja kaubandustegevuse seaduse (RT I 2004, 12, 78) mõistes, kes on registreeritud majandustegevuse registris ja tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas.18 Reklaamimaks Reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil
(teaduspõhisus, süsteemsus). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus ,,raudne puur" . Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne- Vaba turg, kapitalistlik tootmine; kapitalistlik spekuleerimine ja finantseerimine. Poliitiline- Röövellikud poliitilised kasumid; Turukasum jõu ja võimu kaudu; Kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega. Traditsiooniline kaubanduslik- Traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud. Domineerimistüübid: legaalne, karismaatiline, patrimonaalne. Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga;
USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Richard Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist. 1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad PRAHA KEVADE 1968 Tsehhoslovakkias hakkasid pihta tohutud reformid. 1960date lõpus alustas uus kommunistlik valitsus, mis alustas liberaliseerimist. Rahva seas populaarne Aleksander Dubcek, hakkas ülesehitama inimlikku kommunistlikku riigikorda. Taotles sõna, kauplemis ja tsensuurivabadust. NSVL(Breznev) kartis selle ülekandumist teistesse riikidesse ning tungiti Prahasse sisse ning Dubcek pandi vangi(mitte ei tapetud ära). Bresnevi doktriin: Kui kuskil maailmas on kommunism hädas, siis tuleb NSVL appi. Takistati väljaastumist VLO'st. Kehtis 1968 89. PINGELÕDVENDUS e DETENTE 1970-aastate algus Rahunemisperiood, mil midagi erilist ei toimunud. Tundus, et külm sõda saab läbi. 1. paranesid SDV ja SLV(võimule tolid sotsiaaldemokraadid) suhted
Kelle huve esindas: kodandlus eeskätt Huvid: üksikisiku huvid olid mängus vms Muutused läbikaalutud (roformid) Idividualism : üksik isiku huvid on alati tähtsamad kui riigi või kollektiivi omad Parlanetarism: kodanikel on valimisõigus Võimaluste võrdsus- see kui kõrgele inimene ühiskondlikult tõuseb, see ooleneb inimesest endast. Antiklerikalism- igausugu seost kiriku ja riigi vahel eitati. Eitati kiriku sekkumist ühiskondliku ellu. Kauplemis ja tootmisvabadus, mis põhineb eraomandil, aga siin ei nähtud ette, et kodumaist turgu peaks kaitsma. 3. sotsialism Peamine eesmärk: sotsiaalse võrdsuse ja õiguse tagamine. Vahendid eesmärgi saavutamsieks: kaks võimalust: üksosa arvas, et seda on võimalik saavutada läbi revolutsiooni (kommunistid arvasid nii) teine osa arvas, et on võimalik läbi reformide seda saavutada (sotsiaaldemograadid) Kelle huve esindas: töölisklassi Huvid: ühiskonnahuvid
kultuur: ressursid kui rööpad,kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism,puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö,
kultuur: ressursid kui rööpad, kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kapitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitiline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism, puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö,
süsteemsus)). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid – 1) Ratsionaalne kapitalism (vaba turg, kapitalistlik tootmine, kapitalistlik spekuleerimine ja finantseering 2) Poliitiline kapitalism (röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitilise võimuga) 3) Traditsiooniline kaubanduslik (traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud). Domineerimistüübid - Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos – Sidus varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid (uskumuste ja väärtuste süsteem). Vara kogumine ja re(investeerimine) koos askeetliku eluviisiga. Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märg jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Kirjandus: Swedberg, R
20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee riigis likvideeriti surve- ja keelumajandus peaprintsiibid: tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus valitsus mõjutas majandust krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega Tulemuseks ülikiire majanduskasv(Saksamaa majandusime) poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus, töötustoodangult esikohal Euroopas. 1950 Peale turumajanduse abi vajasid ühiskonna nõrgemad ja vaesemad, SEST sotsiaalse turumajandus tähendab heaolu kõigile parandati vastuvõetud seadustega sõjas
20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee → riigis likvideeriti surve- ja keelumajandus → peaprintsiibid: tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus → valitsus mõjutas majandust krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega Tulemuseks ülikiire majanduskasv(Saksamaa majandusime) → poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus, töötustoodangult esikohal Euroopas. 1950 Peale turumajanduse → abi vajasid ühiskonna nõrgemad ja vaesemad, SEST sotsiaalse turumajandus tähendab heaolu kõigile → parandati vastuvõetud seadustega sõjas
jooksul, mis järel viimane vaatab kõik pakkumised üle ja kuulutab välja ostu (müügi), kasutatakse suurte tehingute korral, kui hinna tuletamiseks kulub palju tööd, hind määratakse kas pakkumise kõrgeim( ostmise) või madalaim (müümisel) või kõrgemaist / madalaimast hinnast järgmine hind. Individuaalsed läbirääkimised hind on ostja ja müüa vaheliste läbirääkimiste objektiks. Lõpptulemuseks kujunenud hinnad sõltuvad infost, poolte kauplemis- oskusest, positsiooni tugevusest turul. Hinnad on vähem efektiivsed, kuna kajastavad halvemini turutasakaalu hinda, aja ja energia kulu on suur. Eelisteks on mugavus ja füüsiline efektiivsus, aeg on vabalt valitav, pole vaja füüsilist kontakti piisab sidevahenditest. Administreeritud hinnakujundus tekib situatsioonis, kus müüja teeb enne ostu-müüki teatavaks hinna mis pole läbirääkimiste objektiks. Hinna teatavaks teinud firma
vägivaldselt, kui muidu ei antud. 2)üldine töökohustus 3)enamik tööstusettevõtteid riigistati 4)raha ei olnud käibel, palka ei makstud. 5)laupu jaotati elanikkonnale tasuta ja võrdselt 6)lühikest aega olid tasuta teenused (teater) Uusmajanduspoliitika NEP 1921-27 eesmärk: Venemaa majandus vajas muutust, kauplemine taastada 1)Kaotati toidu riigile andmise kohustus, see asendati maksuga 2)maksu tasumisel võis talupoeg vilja ülejäägi turule viia - kauplemine 3)taastati kauplemis- ja ettevõtlusvabadus, aga riik kontrollis samal ajal majandust 4)ettevõtted jäid ikkagi riigile 5)raha tuli uuesti käibele Pilet 15 Plaanimajandus NSVL's Plaanimajandus 1927-91 eesmärk: maailmarevolutsioon ja NSVL juhtivaks tööstusriigiks 1)majandust suunati riigi poolt, majandus allutati riigile eraettevõtlus kadus 2)toimus plaani järgi (igale valdkonnale kohustuslik plaan) 3)toimus suur indrustaliseerimine(tööstus) 4)loodi palju suuri ettevõtteid
· Kohaliku maksude maksuhalduriks on valla- või linnavalitsus või määruses nimetatud muu ametiasutus, kes korraldab maksude kogumist. · Volikogu ning Maksu- ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, milla alusel müügimaksu kogub MTA kohalik asutus. · Piirnevad omavalitsused võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse samade maksude kogumine ühele omavalitsusele. MÜÜGIMAKS Müügimaksu maksavad haldusterritooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilised isikud, ettevõtjad ja juriidilised isikud. Maksavad ainult majandusregistrisse kantud isikud. Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt antud territooriumil müüdud kaupade maksumus müügihinnas. Maksustatakse maksumaksja poolt müügihind ja müügihind on käibemaksuseaduses sätestatud maksustatava käibe maksustatav väärtus ilma müügimaksuta. (maksustatav käive, mis kantakse käibemaksudeklaratsiooni)
mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. Riigi põhilised ekspordipartnerid on Austraalia 22.4%, USA 11.3%, Jaapan 11.2%, Hiina 9.7%, Saksamaa 5.2% (2004). See on draamatiline muutus pärast 1965. aastat kui Inglismaa sai Uus-Meremaa ekspordist üle poole. Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis baaseerus tugevale sõprussuhtele Inglismaaga. Aastal 1973 ühines Inglismaa Euroopa Liiduga ning hakkas kinni pidama oma kauplemis poliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majandusliku kriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.[4] 6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö
Kapitalismi põhitüübid Ratsionaalne kapitalism kasumiorientatsioon, riigi roll tagapplaanil, stabiilne õiguskeskkond (vaba turg, kapitalistlik tootmine ja kapitalislik spekuleerimine, finantseerimine) Poliitiline kapitalism (praegu?) röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism (praegu?) traditsioonilised kauplemis- ja rahalisedvahetustehingud Peamised domineerimistüübid Legaalne bürokraatia põhimõtted, asluseks kuulekus seadusele ja reeglitele, mitte kellelegi isikuliselt, maksud, võimaldab ennustatavust, eeltingimus ratsionaalsele kapitalismile Karimaatiline - lojaalsus liidri erakorralistel isikuomadustel, irratsionaalne otsustamine, järgijad, juhi staatuse, määrab iga liikme isiklik lojaalsus, vastandub süstemaatilisele majanduslikule tegevusele
. Omavalitsuslike ülesannete rahastamist reguleerivate seaduste oluline muutmine eeldab mõistliku pikkusega vacatio legist. KOV finantseerimisallikad, mis moodustavad kohaliku eelarve tulu, on nende majandusliku sisu järgi: 1) maksud.- täitmisele rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale kas maksuseadusega või volikogu määrusega seaduse alusel, selles, et saaks, et riik või KOv saaks täita aõ ülesandeid või saaks tulu. Kohalikud maksud: müügimaks- kauplemis ja tegevusloaga ettevõtjad ja jurid või kaupleja, kes on reg. majandustegevuse registries, paadimaks- , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks 2) kaupade ja teenuste müük, sh lõivud 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük 4) tulud varadelt 5) toetused, sh välisabi 6) muud tulud, sh trahvid KOVil on iseseisev eelarve- 1) kõikehaaravuse põhimõte: eelarve koosneb terve eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest
üksikisiku huvid (nt perekond, suguvõsa või kogu riik) traditsionalism ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, tavad, kristlikud väärtused ja nendele tuleb pöörata suurt tähelepanu, ei tasu traditsioone hüljata aristokratism on olemas väikesearvuline liit, kes valitseb, ja teistel polegi asja valitsemisse (see oli igasuguse võrdsuse vastu) klerikalism kiriku ja riigi liit, nad peaksid tegutsema ühiselt pooldas eraomandusel põhinevat kauplemis ja tootmisvabadust (nähti ette oma turu kaitse, kaitsetollidega) LIBERALISM individualism üksikisik on alati olulisem kui kollektiiv reformism vanadest traditsioonidest ei tasu kinni hoidma, ühiskonda tuleb reformida, aga samad peavad need reformid olema läbikaalutud parlamentarism valitsemine on kodanike poolt valitud parlamendi käes,
inimeste rühma käes, parlamentaism (rahva ühiskond; plaanimajandus; rahumeelsed, tähtsad sotsiaalsed vahed seast saadikud), kirik ja veenmine ja isiklik näide inimeste vahel), kiriku ja riik lahus · marksism/kommunism ühiskond pidi riigi liit (kirik ja riik ei ole (antiklerikalism), olema eraomandita, klassideta, tähtsal kohal lahutatud), kauplemis- ja päritolul polnud tähtsust tööinimesed; proletariaadi diktatuur oma tootmisvabadus (põhineb (see kui kaugele keegi korra kindlustamiseks, ei teki demokraatiat, eraomandil, oma jõuab, oleneb temast ülistati vägivalda, propageeriti harimata turukaitsetollimaks) endast), vabakaubandus rahvakihtide valitsemist; rahvuste eitamine;
linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. lisandunud olid veel miljonid Ida- Euroopast põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem. Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee, s.t. et riigis likvideeriti igasugune surve-ja keelumajandus ning peaprintsiipideks said tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus. Valitsus mõjutas majandust eeskätt krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega. Tulemuseks oli ülikiire majanduskasv. 1950. a. lõpetati SLV-s toiduainete jaotamine kaartide alusel - varem kui Suurbritannias, poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus. 1959. a. tõusis SLV tööstustoodangult esikohale Euroopas. Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool. Abi vajasid ka ühiskonna nõrgemad ja vaesemad
eest. Liberalism Nõuti sõna-, usu-, koosoleku- ning ühinemisvabadust. Inimestele pidid olematagatud põhi- ehk kõik inimõigused. Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Riigi ülesandeks oli vaid olla karm ja õiglane vahekohtunik, kes jälgiks, et kõigist nendest põhimõtetest kinni peetaks ja et ühe inimese teguvabadus ei hakkaks piirama teise inimese õigusi ega huvisid. Majanduslikult peeti ideaaliks eraomandustel põhinevat tootmis-, ettevõtmis-, kauplemis-, ja konkurentsivabadust. Riigikorralduses pooldati konstitutsioonset monarhiat või ka vabariiki. Sotsialism Ühesugune valimisõigus kõigile, inimese õigused ja vabadused ei tohi varjutada suuremate inimrühmade huvisid. Kõik tootmisvahendid riigi omad ja allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrolli alla. Eraldi ühiskonnakihte ei ole. Võrdsus kõigi inimeste vahel.
-) Traditsioonid ja rahvuslikud väärtused hoidsid ühiskonda koos. -) Kollektiiv on olulisem kui üksikisik ja just kollektiiv hoolitseb üksiku inimese heaolu eest (nt. perekond, suguvõsa, rahvas) -) Aristokraatia olemas on väikese arvuline eliit, kes valitseb. Ühiskonnas puudub võrdsus ning erinevad sotsiaalsed vahed ühiskonnas on normaalsed. -) Kiriku ja riigi liit kirik aitas traditsioone tagada ning moraali tõsta. -) Eraomand, tootmis ja kauplemis vabadus, oma kodumaise kapitali kaitse (tollimaksud). * Liberalism: -) Peaeesmärk on vabameelsus ning inim- ja kodanikuõiguste ja vabaduste tagamine. -) Vahendid on valdavalt rahumeelsed reformid, kuid vahel ka revolutsioonide kaudu. -) Ühiskonnakiht, kelle huve esinab: kodanlus ning liberaalselt meelestatud haritlaskond. -) Reformid ühiskonda tuleb muuta ja traditsioonidest ei pea kinni pidama, kuigi muutused peavad olema läbimõeldud.
Milliseid valdkondi rahastatakse KOV eelarvest? KOV ülessanne on kogukonna elu juhtimine, kohaliku omavalitsuse funktsioonid on oma iseloomult kogukondlikud funktsioonid. Kohaliku omavalitsuse vastutusvaldkonnad: haridus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused, jäätmemajandus, planeerimistegevus jm 55. Nimetage kohalikud maksud (vähemalt 5 maksu), nende maksude sisu (maksuobjekt). Müügimaks - maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas Paadimaks - maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite omanikud Reklaami- ja kuulutustemaks - ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt
linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. Lisandunud olid veel miljonid Ida-Euroopst põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem. Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee, s.t. et riigis likvideeriti igasugune surve-ja keelumajandus ning peaprintsiipideks said tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus. Valitsus mõjutas majandust eeskätt krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega. Tulemuseks oli ülikiire majanduskasv. 1950. a. lõpetati SLV-s toiduainete jaotamine kaartide alusel - varem kui Suurbritannias, poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus. 1959. a. tõusis SLV tööstustoodangult esikohale Euroopas ja teisele kohale maailmas, kui NSV Liit välja arvata. Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool
Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on: oskused (kutseoskus), kapital (raha või vara), tööjõud (ise ja /või palgatööjõud), tooraine (vm ressursid). Keskmise ehitusettevõtte profiil Ehitus on kõige suurem tootev sektor, kus luuakse ligi kümme protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Ehituses töötab ligikaudu sama suur osa kõigist töötajatest. Kõik me tarbime iga päev ehituse tooteid, olgu need siis meie elu-, töö-, kauplemis- või puhkekohaga seotud hooned või elektrit, vett, transporti, informatsiooni meieni toovad rajatised. Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus erilist rolli mängiv ekspordisektor. Kogu maailmas moodustab ehitussektori eksport umbes kümme protsenti. Ka ei ole Eestil erilisi ehitustehnoloogiaid, mis annaksid raja taga konkurentsieelise. Eestis on registreeritud ca 5400 üldehitusega tegelevat ettevõtet,
FIE registreerimisel annab maksuamet välja sellekohase tõendi § Äriregistris registreerimine Äriregistrisse kandmine on üldreeglina vabatahtlik, s.t. toimub FIE nõudmisel avalduse alusel. Kohustus registreerida end FIE-na Äriregistris tekib isikul juhul, kui ta on käibemaksukohuslasena registreeritud maksuametis (maj. aasta realiseerimise netokäive üle 250 000 krooni) § Tegutsemisloa (kauplemis- või teenindusloa) taotlemine tegevuskohajärgsest kohalikust oma-valitsusest. Tegevusluba (litsents) on nõutav juhul, kui FIE soovib tegutseda riiklikku tegevuslitsentsi nõudval tegevusalal (reisijatevedu, turvateenused jne). tegevusloa väljastab ministeerium, kellele on antud õigus vastavaid litsentse väljastada. 12 4. Ettevõtte rajamine 4
. Kui toode muutub standardiseerituks ja tuntuks (küpsus), on järjest vähem põhjust toota teda riigis, mille suhteliseks eeliseks on kõrgtehnoloogia. Toote valmistamine hakkab "emigreeruma" teistesse riikidesse, mis on kerge vaevaga võimelised rakendama nüüd juba standardset tehnoloogiat. 17. Väike riik rahvusvahelises kaubanduses: eksport ja import, nende hindade kujunemine. Kaubandus(kauplemis)tingimused (terms of trade). · Eksport- Eksport väikeses avatud riigis on vahe kogustes, mida pakutakse ja nõutakse kodusel turul maailmaturu hindades. · Import- Import väikeses avatud riigis on vahe nõudmise ja pakkumise vahel sisemaal maailmaturu hinna juures. · Ei mõjuta maailmaturu hinda. · Väike riik saab ühineda rahvusvahelise kaubandusega maailmaturu hinna juures ja võib vahel endale saada kogu võimaliku kasu kaubandusest. 18
Eluviis ja asustus Mesoliitikumis muutus elanikkond paiksemaks: • suuremad ja püsivamad asulad • osa võis olla aasta ringi kasutusel (lisanduvad spetsifiilise tegevusega seonduvad laagripaigad) • Oskuste kasv, mh kindlaid andmeid puidust paatide kohta ca 10 000 eKr • Kogukondade suurenemine • Kogukonnasisenekihistumine ja tööjaotus Lisaks üldistele suundumustele määras kohaliku asustusmustri • Veekogude lähedus • Kauplemis- või kogunemis-koha olemasolu • Maastikutingimused Sisemaakogukonnad reeglina liikuvamad Neoliitikum Gordon Childe’i keskne tees: “neoliitilisest revolutsioonist”: neoliitikumi algust märgib üleminek põllumajandusele Välja toodud mitmeid põhjusi: • Rahvastikukasv • Mugavus Neoliitikumile iseloomulik veel • Kivilihvimine • Puurimine: varreauguga kirved nn Ida-Euroopa neoliitikum: alguspunkt keraamika kasutusele-võtt (Eestis ca 4900 eKr)
Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana pühapaiga lähedale Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester, kes pidas jumalateenistusi ning õpetas Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13. saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed Sellega seoses tekkisid juba vallutuste käigus Liivimaale esimesed linnad Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud Eesti ala kirikliku administratsiooni, s.t piiskopkondade ja piiskopi juures tegutsevate
Äriregistris registreerimine: Äriregistrisse kandmine on üldreeglina vabatahtlik, s.t. toimub FIE nõudmisel avalduse alusel. Kohustus registreerida end FIEna Äriregistris tekib isikul juhul, kui ta on käibemaksukohuslasena registreeritud maksuametis (maj. aasta realiseerimise netokäive üle 250 000 krooni) Tegutsemisloa (kauplemis või teenindusloa) taotlemine tegevuskohajärgsest kohalikust omavalitsusest Tegevusluba (litsents) on nõutav juhul, kui FIE soovib tegutseda riiklikku tegevuslitsentsi nõudval tegevusalal (reisijatevedu, turvateenused jne). tegevusloa väljastab ministeerium, kellele on antud õigus vastavaid litsentse väljastada. Ärinimi
püsimajäämise keeruliseks. Suhted Bütsantsiga olid kord sõjakad kord sõbralikud. Bütsantsi korraldati mitmeid sõjaretki sest need tõotasid alati head saaki. 860 aastal said russid lüüa ja sõlmiti esimene rahu kahe riigi vahel. Aastal 907 kui oleg oli vallutanud Kiievi suundus ta Konstantinoopoli peale tohutu väega ja rüüstas ja piiras seda. Lõpuks sõlmiti rahu millega Kiievile hakati maksma iga aastast lunaraha ja vene kaupmehd said Konstantinoopolis soodsad kauplemis tingimused nt 6 kuud tasuta süüa juua jne. Formaalne leping sõlmiti 911 millega vene kaupmehed said õigusi juurdegi. Kui oleg sureb saab võimule seni liiga noor olnud Rjuriku poeg Igor. Igoril tuli kohe tegeleda riiki ähvardava ohuga e Peteneegidega(türgi rändhõimude liit) kellega esimene kokkupõrge 915. Kuid Igoril õnnestus nedega peagi liitlassuhted sõlmida ja ta suundus Dnepri suudme suunas et allutada Krimmis ja Musta mere ääres olevad Bütsantsi alad.
ja 17100) ja majandustegevuselt üllatavalt sarnased. Mõlemas on ülekaalus toiduainetetööstus (tänu lihakombinaadile Rakveres tugevam), metsatööstus ja õmblustööstus (Viljandis tugevam). Viljandisse on siginenud ka väikesi masinaehituse alltöövõtjaid, metallkonstruktioone valmistav Viljandi Metall aga on Eesti kohta juba päris suur ettevõte. Alevid ( Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Koeru, Suure-Jaani, Karksi-Nuia jt.) on peamiselt ümbruskonna kauplemis- ja teeninduskohad. Vahel on neis mingi väiksem tööstusettevõte. Näiteks Järva-Jaani suurim ettevõte on 85 töötajaga E-Piima tööstus ja endise kutsekooli ruumides läks käiku 80 töötajaga mööblivabrik. Kuna aleveid on kohati väga tihedasti, ei jätku neile maaelanikkonda, keda teenindada ja osa neist (Ambla, Mustla) on juba hääbunud. Teised hakkavad ümber kujunema väikesteks tööstuslinnadeks. Näiteks on Kadrina, tänu
annaabi.ee 
