Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid?
  • Mis iseloomustab Kreeta keraamikat?
  • Mille poolest erinevad Peloponnesose ps kindlustatud lossid kreeta lossidest?
  • Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab?
  • Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat .
    Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba.
  • Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid.
    Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad .
  • Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud.
    Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid . Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad . Taust oli heledam.
  • Mis iseloomustab Kreeta keraamikat?
    Selle arengus võib iseloomustada mitut etappi , kusjuures kõigelie on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Hästi loomulikult.
  • Mille poolest erinevad Peloponnesose ps kindlustatud lossid kreeta lossidest?
    Peloponnesos
    Kreeta
    Suured kindlustused ja müürid, sest end tuli kaitsta piiramise eest.
    Megaron - teistest olulisem ja pikem saal .
    Loss polnud ärikeskus
    Linnad on lossist kaugel,
    Puuduvad suured müürid, sest võideldi merel.
    Polnud olulisemaid ruume . Olid ka kauplemis ja äriruumid+ tööruumid.
    Linnad on lossi lähedal.
    Siseruumide paigutus korrapäratum.
  • Mükeene kultuur ( akropol , müürid ja väravad, hauakambris ja neis leiduvad varad )
    Mükeene Lõviväravad- koosneb kolmest suurest kivimärakast. Kupelhauad- ehitustehnika edenemine . Müürid on laotud hiiglaslikest kivimürakatest. Akropol on väga hästi kaitstud.
  • Selgita mõisted:
    Baas- joonia ja korintose samba alus
    Tüves- sammas
    Kannelüürid- vaod tüvisel
    Kapiteel- samba „pea“ ehk samba ülemine ots.
    Metoop - talastikul triglüüfide vahel reljeefne osa.
    Triglüüf- metoopide vahel vertikaalsed triibud
    Friis - riba, mis kaunistab hoone ülemist äärt.
    Stülobaad- ülemine aste, kus sammas asetseb.
  • Kreeka arhitektuuri kolm orderit
    Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range.
    Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem , kogumulje on kergem ja rikkalikum. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega.
    Korintose erineb jooniast ainult samakapiteeli poolest- alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged.
  • Kirjeldage Ateena akropoli ja selles leiduvaid ehitisi
    Parthenon - dooria stiilis, värviküllane, ehitati Athenale , kes oli Ateena linna kaitsejumal . Nike tempel- kahel küljel neli sammast, joonia stiilis, treppidest lõunas ja joonia stiilis ja athenale pühendatud
    Erechteion- ühendas mitut vanemat pühapaika s.t keeruka ülesehitusega. Joonia stiilis, kuid talastikku kannavad naiste kujud karüatiidid. Propüleed- paraadlik väravaehitis. Pidi ühendama all-linna arkopoli pühapaikadega. Dooria sambad ja järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhjapool Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogus.
  • Iseloomusta kreeka skulptuuri erinevatel ajajärkudel. Tooge näiteid
    Materjal- pronks, marmor , kürselefantiin
    Arhailine aeg- Kore (naine, riides , ilme rõõmus ja pidulik,) Korous(mees, paljas, egiptuse kunsti mõju.) vormid on üldistatud. Ülikute kujutlus ideaalsest sõjakangelasest ja sportlastest. Kujutamisviis peegeldab mehe ja naise rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietus, ehete ja soenguga.
    Klassikaline- suur muutus vabafiguurides, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Ilmekad igast küljest, kujutatud näod on tõsised ja rahulikud, kontrapost. Lihaspinge, looduslähedus ja väljenduse veenvus . PoLYKLEITOS “ odakandja “, Myron „ kettaheitja “,
    Hellenistlik- Skulp miimika dramaatiline, räägib tõsisest siseheitlusest. Liikumine ja võistlus. Palju kaldjooni ja nende lõikumisi, tugevad valgus-varju kontrastid. Liikuvus ja emots. Naised paljad + paksemad.
  • Kes oli Pheidias - tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin)
  • Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit
    Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus.
  • Millal ja millises järjekorras võeti Kreekas kasutusele erinevad vaasimaali stiilid
    8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva.
  • Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab?
    Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos , Hallikarnassos, Rhodos , Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega. Hiigelsuured mõõdud. Rahutu ja pingestatud meeleolu. Millised maailmaimed said valmis hellenistlikus kultuuris.
    Rhodose koloss - 37 km kõrge päikesejumal Heliose pronkskuju. Pharose tuletorn . Zeusi tempel Ateenas.
  • Kreeka kunst #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor allikaplika Õppematerjali autor
    Kreeka kunsti lühiülevaade

    Sarnased õppematerjalid

    Paeloliitikumi kunst - Vana - Kreeka arhitektuurini
    7
    doc

    Paeloliitikumi kunst - Vana - Kreeka arhitektuurini

    paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud ­ keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC'i allee.

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu 10-klass
    5
    doc

    Kunstiajalugu 10. klass

    Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad ­ kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti. · Losside seinad olid kivist, laed puust

    Kunstiajalugu
    Kreeka & Rooma kunst
    6
    odt

    Kreeka & Rooma kunst

    KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) ­ koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) ­ värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid ­ hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) ­ elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ­ ere värvirõõm ja dekoratiivsus ­ looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile ­ Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole

    Kunstiajalugu
    Vanaajakunst
    70
    docx

    Vanaajakunst

    Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

    Vanaaeg
    Egiptusest kuni varakristliku kunstini
    3
    doc

    Egiptusest kuni varakristliku kunstini

    Tempel koosneb kahest iseseisvast osast, mis asuvad eri kõrgustel. Kõrgemalasetseva, Athenale pühendatud, templi idaküljele lisandub kuue joonia sambaga portikus; esimest, vaheseinaga eraldatud ja madalamal asuval Poseidoni templil on samuti portikusega sissekäik. Templi üks originaalsemaid osi on väike karüatiididekoda lõunaküljel, kus sammaste asemel kannavad talastikku kuus naisfiguuri -- karüatiidi. Erechtieioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka arhitektuuris. Kreeka peripteer jäi ikka samaks, sõltumata sellest, millisest küljest sellele läheneti. Erechteion aga seevastu näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena. Ajaline järgnevus oli selles väikeses ehitises veel tugevamini tajutav kui vaates tervele Akropolile. Erechteionit tuleb vaadata võimalikult lähedalt, ainult siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornamentikat.

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu 10-klass
    9
    docx

    Kunstiajalugu 10. klass

    Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu ­ kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu ­ Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4

    Kunstiajalugu
    Vana-kreeka kokkuvõte
    3
    docx

    Vana-kreeka kokkuvõte

    tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki

    Ajalugu
    Kunstiajaloo I kursus
    14
    doc

    Kunstiajaloo I kursus

    Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised?

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun