Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatia ja diktatuur 1920-1930 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel
 
 
DEMOKRAATIA
DIKTATUUR
Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle
Alaliigid: Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, ja esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse
Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle
Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleri-aegne Venemaa)
Demokraatia tunnused:
*Kehtib võimude lahususe põhimõte
*Rahva iseseisvus
*Mitme partei süsteem
*Riigivõim kuulub rahvale
 
 
*Mitu ideoloogiat
*Vaba ajakirjandus
* Juhikultus puudub
*Võim on rahvale lähedal
*Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu
*Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus
Diktatuuri tunnused:
*Võimude lahususe põhimõte puudub
*Rahvas ei ole iseseisev
*Ühe partei süsteem
*Riigivõim on koondunud ühe isiku ( diktaatori ) või väikese grupi kätte
*Üks ideoloogia
*Range kontroll ajakirjanduse üle
*Juhikultus
*Võim ei ole avalik ega kontrollitav
*Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu
*Trüki- ja sõnavabadus puudub
Riigid:
* Suurbritannia
*Prantsusmaa
*USA
Riigid:
*Venemaa
*Saksamaa
*Ungari
*Türgi
*Itaalia
*Kreeka
* Portugal
* Bulgaaria
* Hispaania
*Jugoslaavia
Hinnang demokraatiale:
+ Rahvas on iseseisev
+ Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused
+ Majanduslikult piiramatu
+ Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu.
+ Arenguvõimalus
+ Mitu ideoloogiat
- Demokraatia on äraostetav
- Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla
- Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed
- Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut
Hinnang diktatuurile:
+ Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla
+ Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused
+ Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale)
- Üks ideoloogia
- Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine
- Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis
Suund diktatuuridele
  • Demokraatia langes kriisi.
  • Oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule.
  • Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus.
  • Natsionalism ja fašism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teised rahvad , kommunistid .

  • Totalitaarne diktatuur
Võim on koondunud ühele isikule või rühmale. Kontrollitakse inimese
Demokraatia ja diktatuur 1920-1930 #1 Demokraatia ja diktatuur 1920-1930 #2 Demokraatia ja diktatuur 1920-1930 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor myjjk22 Õppematerjali autor
Siin on tabel, mis võrdleb diktatuuri demokraatiaga aastatel 1920-30.
On eraldi välja toodud Saksamaa ning Venemaa.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
xls

Demokraatia ja diktatuuri võrdlus

DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Demokraatia ja Diktatuur

DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale:

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Demokraatia ja diktatuur 1920-30. aastatel

Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks

Ühiskond
thumbnail
1
doc

Demokraatiad ja diktatuurid 1920-1930

Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kontrolltöö küsimused: ühiskond

Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik ­ valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia ­ valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne ­ valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne ­ valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus. Otsene demokraatia ­ rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia ­

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Nüüdisühiskond

Pluralism ­ huvide paljusus. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Tagatud on demokraatlikud vabadused. Kehtib võimude lahususe põhimõte. DEMOKRAATIA EELDUSED: Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi SIIRDERIIK/SIIRDEÜHISKOND ­ riik/ühiskond, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st demokraatia muutub diktatuuriks või vastupidi. Omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. JÄTKUSUUTLIK ARENG ­ areng, mis rahuldab praegu põlvkonnavajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. HEA VALITSEMINE: Legitiimne e. Õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti, valitsemine seadustega kooskõlas. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun