1.2. PÕLLUMAJANDUSEST JA TOIDUTOOTMISEST SÜSTEEMSELT TOIDUTOOTMINE TOIDUKAUPADE VOOD MAAILMAS Kuidas jaotatakse põllumajandus tootmise eesmärgist lähtuvalt? Omatarbeline Kaubaline põllumajandus põllumajandus põllumajandussaaduste ja põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine oma loomade kasvatamine tarbeks. müügiks. · Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides.
o 10 000 a tagasi hakati kodustama loomi ja harima põlde o Sobivad taimed leiti läbi juhuse o Teravilju vahetati liha, villa ja nahkade Vastu o Tööloomad ja loomasõnniku kasutamine o Taime ja loomakasvatuse ühendamine andis võimaluse minna üle põlispõllundusele ja paiksele eluviisile o Tekkis ajapikku mõisasüsteem mõisnik, talupoeg kes haris maad , maksis maa eest maksu o Toiduainete nappus ja näljahädad Infoajastu põllumajandus o Kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud o Ühes paigas mitu talu o Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus on kõrge o Sordi-ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd ja veterinaarteenused o Mahepõllundus looduslikud väetised ja taimekaitse vahendid. Kõrgem hind ja tervislikum toodang 6.haritava maa osatähtsus eri regioonides 1. okeaania 2. põhja-ameerika 3.ida euroopa 7.näljahäda põhjused tootmise ülekülluse taustal o 19
ülekarjatramist ja karjamaid. UUTE PÕLLUMAADE RAJAMINE-looduslikukeskkonna hävimine, metsad raiutakse jne, abi:rajada vähem põlde 9.Põllumajanduse spetsialiseerumine. *soojem ja niiskem-taimekasvatus, *külmem, kuivem- loomakasvatus, *troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus, *niisked mägised alad- terrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus 10.Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus. VEGETATSIOONIPERIOOD-taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. EKSTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse põllumaa laiendamise võui kariloomade arvu suurendamise teel(arengumaades) INTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi(arenenud riikides) MAHEPÕLLUMAJANDUS-vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja
Terrasspõllud Vietnamis Üldilme Mägine Ebakorrapärase kujuga põllud Leidub nii suuri kui väiksed põlde Põllud on astmelised, treppehitus Palju külasid, ümbritsetud suures osas metsaga Hooned asuvad lähestikku Hõre teedevõrk Loomad ja taimed Loomadest kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid Taimedest kasvatatakse riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid II osa Intensiivne ning kaubaline põllumajandus, kuna riisi toodetakse väga suurtes kogustes, seega tõenäoliselt eksporditakse ka mujale. Põllud on ehitatud niiskuse säilitamiseks (kuna riis vajab väga palju niiskust), iga nö. astme peal püsib niiskus paremini kui mäe nõlval. Keskkonnaprobleemid: Puhta joogivee puudus, üleujutused, erosioon Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Vietnam http:// www.seljakotirandur.com/vietnami_ja_kambod%C5%BEa_reis http://en.wikipedia
- Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun), saaki aastas 1, kultuurtaimed: õunapuud. 5
Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt Joonis 4 Põllumajanduse mõju keskkonnale Maa alade kasutus on keskkonnale kahjutu, kuna ei hävita looduslikke liike. Inimtegevus on istutanud oliivipuid ning kasutab ära kliimavöötmest tingitud eelduseid (päikesevalgus ning soe kliima) Piirkond on vähese viljakusega valdavalt kesine taimestik Kasutatud kirjandus https:// et.wikipedia
Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu Loomadest kasvatatakse sigu Keskkonnaprobleemid Erosioon- seda kiirendab, põllumajandusega tegelemine nõlvadel, pinna niisutamine,
· RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT · PIKK TOOTMISPERIOOD INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE · SUUR TOOTMISPIND KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI · PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA PÕLLUMAAD SAADAKSE: METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT POLDRID (HOLLANDIS 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) INTENSIIVNE JA KAUBALINE · VÄIKE MAA-ALA · VÄHE TÖÖJÕUDU · VÄIKE KÄSITSITÖÖ MAHT · PALJU KAPITALI · PALJU TEHNIKAT · SUUR SAAGIKUS JA PRO-DUKTIIVSUS HA KOHTA · SAAK SUURENEB TÄNU SORDI- JA TÕUARETUSELE EKSTENSIIVNE JA OMATARBELINE: · SUUR MAA-ALA · PALJU TÖÖJÕUDU · SUUR KÄSITSITÖÖ MAHT · VÄHE KAPITALI · VÄHE TEHNIKAT · VÄIKE SAAGIKUS JA PRODUKTIIVSUS HA KOHTA SAAK SUURENEB PÕLDUDE PINDALA JA KARJA SUURENDAMISEL
PÕLLUMAJANDUS põllumajandusliku tootmise vormid Mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus Agraarajastu tootmisvormid talu mõis Industriaalajastu põllumajandus segatalu spetsialiseeritud suurtalu piimakarjatalu ekstensiivne teraviljatalu rantso istandus Infoajastu põllumajandus ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Põllumajandusliku tootmise vormid Enne industriaalset perioodi (Eestis enne 20. sajandit) talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, tegeleb tootmisega
Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu. Lähispolaarkliimas on vaid parimal juhul võimalik kasvatada kiirekasvulisi kultuure (nt redis, sibul). Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru.
Teraviljad Veised Mugulviljad Õlikultuurid Sead Suhkrukultuurid Lambad Mõnukultuurid Linnud Söödakultuurid Karusloomad Kiukultuurid Muud loomad Köögiviljad Puuviljad, marjad Siidiussikasvatus Mesindus + Metsandus +Kalakasvatus PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik Turumajanduslik e. naturaalmajanduslik e. kaubaline põllusaadusi Eesmärgiks on kasvatakse ja loomi toodangu müük peetakse ainult oma pere toitmiseks Toodangu maht kasvab aga tähtsus maailma- majanduses väheneb. (XX saj. töötas 50% inimesi) Maailmas hõivatud 1,1 mld inimest. Austraalia (+ Okeaania), Brasiilia, India, Hiina ja USA annavad poole maailma põllumajandus toodangust. Lõuna riikides osatähtsus suurem kui Põhja riikides. Põhja riikides osatähtsus mõni % SKT-st,
Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). ARENENUD RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6. EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse (kaubad kallid)
tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja põllumajanduse looduslikest teguritest (üleval). Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid
PÕLLUMAJANDUS põllumajandus eri kliimavöötmetes eeldused põllumajandusega tegelemiseks kliima temperatuur vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - man...
Põllud satelliidipiltidelt Kasvuhooned Istandused USA-s Suurbritannia Hispaania California ümbruses idaosas lõunaosas Karjamaad Niisutuspõllud Põllumajandusmaast savannis Kansases ik Hollandis Kuidas jaotatakse põllumajandus tootmise eesmärgist Omatarbeline lähtuvalt? Kaubaline põllumajandus põllumajandussaaduste ja loomade põllumajandus kasvatamine oma tarbeks. põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine müügiks. · Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides.
Põllud satelliidipiltidelt Kasvuhooned Istandused USA-s Suurbritannia Hispaania California ümbruses idaosas lõunaosas Karjamaad Niisutuspõllud Põllumajandusmaast savannis Kansases ik Hollandis Kuidas jaotatakse põllumajandus tootmise eesmärgist Omatarbeline lähtuvalt? Kaubaline põllumajandus põllumajandus põllumajandussaaduste ja põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine oma tarbeks. loomade kasvatamine müügiks. • Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides. • Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids
Riigi põllumaj.struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega
· Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu.
kasvuperiood on ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng. ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus – loe teksti ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. omatarbeline ja kaubaline põllumajandus – omatarbeline – suuremas osas kasvatatakse loomi ja taimekultuuri endale, müügiks läheb vähe. Kaubaline – suur osa saagist läheb müügiks, natuke jäetakse ka endale. põllumajanduse spetsialiseerumine, MIDA SOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (EKVATORIAALSES, LÄHISTROOPILISES, NIISKEMAS LÄHISEKVATORIAALSES KLIIMA-VÖÖTMES, MERELISES PARASVÖÖTMES). MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (PARASVÖÖTME
Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük. Agrokliimavöötmed Polaarkliima , lähispolaarkliima Parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne vööde Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik: Eelmisel tunnil sai räägitud, et nii loodusolud kui ka majanduslikud tegurid mõjutavad
veinitootja. Põhjenda lambaliha ja villa olulist kohta mõlema riigi ekspordis. Mõlemas riigis on suured karjamaad, kus lambaid kasvatada. Lambad on aastaringselt looduslikel karjamaadel. Nii Austraalias kui ka Argentiinas on kuiv kliima. Mõlemal riigil on soodne kasvatada lambaid, mis tõttu on ka lambaliha ja villa oluline koht ekspordis. 4. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. Oma otsusele tõmba joon alla. 3p Tõene /väär Infoajastu põllumajandus on kaubaline ja vähe spetsialiseerunud. Tõene /väär Euroopa põllumajandussaadused on maailmaturul konkurentsivõimelisemad kui USA ja Kanada põllumajandussaadused. Tõene /väär Euroopas on enamlevinud põllumajandusliku tootmise vormid rantsod ja ekstensiivsed teraviljatalud. 5. Millise loodusvööndi mullad on põlluharimiseks kõige paremad? 4p Loodusvöönd parasvööde. Mullad (nimetus) mustmuld. Selgita, miks
3. Milline on intensiivne põllumajanduse mõju keskkonnale? Kemikaalid kanduvad põldudelt kergesti veekogudesse, põhjustades eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks. Võib hävitada mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. Võib ohustada inimeste tervist 4. Kuidas põllumajanduslik maa jaguneb (2). Millises kliimavöötmes on enim põllumajanduslikke maid, iseloomusta vöödet? Elatus e. Naturaalmajanduslikuks (omatarbiline) Turumajanduslikuks (kaubaline) 5. Millega tegeleb põllumajanduspoliitika? Riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat 6. Loetle põllumajanduse mõju keskkonnale? Kuivendamine: Loodusliku ökosüsteemi muutus Niisutamine: muldade sooldumine Üleväetamine: põhjaveereostus, mulla viljakuse langus, hävineb mulla elustik Mürkkemikaalide kasutamine: sattuvad taimedesse, ebatervislik Monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus langeb 7. Mõisted:
tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. · Intensiivne põllumajandus-tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. · Ökoloogiline e. mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslike väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus · Omatarbeline ja kaubaline põllumajandus- omatarbelise põllumajanduse puhul toodetakse vaid enda tarbeks, kaubalise põllumajanduse puhul toodetakse müügiks. · Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine kitsamale põllumajandustootele nagu nt nisu või muud teraviljad · Rannikupüük- kala püütakse vaid rannalähedastel aladel. Kala töödeldakse rannakülades ja müüakse kohalikul turul. · Ookeanipüük- kaasaegse tehnikaga varustatud suured
laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkond peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed 6 Arenenud riikide põllumajandus 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6. EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse (kaubad kallid)
Maakera agrokliimavöötmed põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa 1 hõlmab peaaegu kogu maismaast 3 jaguneb: haritav maa looduslik rohumaa ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul varajane kartul ... Parasvööde
Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubaliste põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. Agrokliimavöötmed - milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooni pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi akt. Temp. Summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja pm tegelemine võimatu
Muldade erosioon kõrbestumine Ülekarjatamine-kõrbestumine Pinnase erosioon Kaatr 3 raamat lk. 26 Joon: maakera agroregioonid 5 Omatarbeline põllumajandus Kaubaline ja industrialiseerunud Toodetakse oma pere jaoks põllumajandus Traditsiooniline elatus e. naturaalmajandus Esmane eesmärk toodangu müük Kaubaline teraviljakasvatus (ekstensiivne)
haritav maa- Põld, istandus või aiand. ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus- EKSTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse põllumaa laiendamise võui kariloomade arvu suurendamise teel(arengumaades) INTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi(arenenud riikides) omatarbeline ja kaubanduslik põllumajandus - OMATARBELINE PM-kasvatatakse põllusaadusi omatarbeks, KAUBALINE PM- põllusaadused müügiks. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus-on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Ei kasutata igasugu väetiseid ja keemiat. Tootmine on ka kallim seetõttu ja see kaup, mida hiljem müüakse samuti. Kokkuvõtvalt on: Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid.
Vahemeremaad. Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hiliseagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). Arenenud riikide põllumajandus: 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4.turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5.mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6.EL-s piimatoodete kokkuost, iseturu kaitse (kaubad kallid)
palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga ja vili müüakse edasi Rantso- loomakasvatusmajand Istandus- taimekasvatusmajandus. Infoajastu põllumajandus: Õkoloogiline ehk mahepõllumajandus- kasutatakse looduslikke vahendeid ja taimekaitseväetiseid. Hästi on arenenud kõikvõimalikud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd jne. Põllumajandus on täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. 9. Võrdle ekstensiivset ja intensiivset põllumajandust (ekstensiivne teraviljatalu-istandus; rantsoloomavabrik) Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke
8. Toidukaupade kvaliteeti mõjutavad säilitamisel: * mikroorganismid - kaupade riknemise peamine põhjus (bakterid, pärmi- ja hallitusseened) * õhu koostis - õhus leiduvate keemiliste elementide mõju, tolm, jms; * õhuniiskuse mõju - mida kõrgem on õhu temperatuur, seda rohkem võib seal olla veeauru. Suure niiskusesisaldusega toiduained nõuavad ruumi niiskust 80 - 95%; * temperatuuri mõju - jälgida ettenähtud säilitustemperatuure; * valguse mõju; * ruumide ventilatsioon; * kaubaline naabrus; * fermentide toime; * kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.) * taara ja pakkematerjal. 9. Etüleeni tootvad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom maitseroheline, banaan, aprikoos salatid, kress, spinat, virsik, nektariin seller, porrulauk mango, melon kurk, porgand, papaia, avokaado, herned, kapsad,
Viies tase majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks KEENIAS Kapital põllumajanduse arenguks on olemas ning seda tänu põllumajandusele saadud kasumist Eelkõige pannakse majanduses rõhku turismi arendamisele, kuna see on suurim sissetulekuallikas, kuid ka teisel kohal olev põllumajandus on majanduspoliitikas väga olulisel kohal. Põllumajandusliku tootmise vormid KEENIAS Ülekaalus kaubaline põllumajandus Põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine müügiks. Ekstensiivne põllumajandus Levib kuiv kliima, hõre asustus, mägine, kuid kasutuskõlblikku maad palju Põllumajanduslikku maad on ligi 18% Suur kogutoodang saavutatakse väikeste tootmiskuludega Peamised põllukultuurid KEENIAS Keenia maastik võimaldab kasvatada troopilisi, lähistroopilisi ja parasvöötme kultuure Kasvatatakse näiteks lõikelilli, suhkrurooga, teravilju, kohvi ja teed
andmed võimaldama kindlaks nõude pikkust lähtuvalt maksetähtajast. Kui palju on maksetähtajas nõudeid, maksetähtaega kuni 30 päeva ületavad nõuded, maksetähtaega 30 kuni 60 päeva ületavad nõuded, maksetähtaega üle 60 päeva ületavad nõuded. Lisaks ostjatele võib ettevõttel olla teisigi deebitore nt. aktsionärid, töötajad, laenu saajad jt. nendega seonduv debitoorne võlgnevus kajastatakse bilansikirjel Muud lühiajalised nõuded. Debitoorne võlg liigitub järgmiselt: ·kaubaline debitoorne võlg tekib kaupade müügil ja teenuste osutamisel; ·mittekaubaline debitoorne võlg tekib mittekaubaliste tehingute (nt. avansi andmise) puhul töötajatele, arveldustes aktsionäridega jt. huvigruppidega, samuti ka dividendide, intresside jm viitlaekumisel. 4 Dokumenteerimine Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve.
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused
Odav toodang, nõuab suurt maaala. Levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas. Istandused: suured taimekasvatusmajandid. Toodab kohvi, suhkruroogu, puuvilju jms müügiks, tegeleb nende esmase töötlemisega. Rõhk agrotehnikal, mis tagab kõrge saagikuse. Odav tööjõud. Levinud eelkõige arengumaades. Infoajastu põllumajandus 2 Täielikult kaubaline, kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus kõrge. Hästi on arenenud äriteenused. Moodne suund on ökoloogiline ehk mahepõllundus, kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalam saagikus, kuid kõrgem hind, tervislikum toodang. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID · 19. saj. lõpul hakkasid Euroopa riigid järjest enam sõltuma sisseveetavatest toiduainetest.
Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Põllumajandus jaguneb kaheks. Elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline) kasvatatakse põllusaadusi / peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks Turumajanduslik (kaubaline) eesmärgiks toodangu müük. Nüüdisajal suur osa põllumajandusest spetsialiseerunud. Agrokliimavöötmed. Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliima kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu.
teenindusega. Ka põhjariikides tegeletakse palju põllumajandusega, kuid tööhõive põllumajanduses on väike, sest tänapäeva põllumajandus on mehhaniseeritud ega vaja palju töökäsi. Väikseima põllumajandusliku SKTga (alla 1%) riigid on Suurbritannia ja Jaapan. Ülejäänud Euroopa, Põhja-Ameerika, Austraalia SKT jääb 2-6% kanti. 4. Selgita kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevust. Kaubaline põllumajandus tegeleb ekspordiga. Müüb oma põllumajandussaadusi. Omatarbelise põllumajanduse korral toodetakse enese tarbeks ega kaubelda sellega. 5. Too näiteid riikide põllumajanduspoliitikast. Põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega. Näiteks on olemas ekspordi- ehk väljaveotoetus, see on riigi toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijale, et nad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised.
maaala. Levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas. Istandused: suured taimekasvatusmajandid. Toodab kohvi, suhkruroogu, puuvilju jms müügiks, tegeleb nende esmase töötlemisega. Rõhk agrotehnikal, mis tagab kõrge saagikuse. Odav tööjõud. Levinud eelkõige arengumaades. Infoajastu põllumajandus Täielikult kaubaline, kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus kõrge. Hästi on arenenud äriteenused. Moodne suund on ökoloogiline ehk mahepõllundus , kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalam saagikus, kuid kõrgem hind, tervislikum toodang. MAAILMA TOIDU- JA KESKKONNAPROBLEEMID · 19. saj
Valitsuse poliitika o toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. o tollipoliitika 8. Põllumajanduse jagunemine elatus- ehk naturaalmajanduslikuks ja turumajanduslikuks Elatud- ehk naturaalmajanduslik põllumajandus (omatarbeline): kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks. Turumajanduslik põllumajandus (kaubaline): esmane eesmärk on toodangu müük. 9. Haritava maa pindala piirkonniti, analüüs Kõige suurem on see Okeaanias (1,94 ha elaniku kohta), Põhja-Ameerikas (0,74 ha elaniku kohta), Ida-Euroopas (0,68 ha elaniku kohta). Kõige väiksem on Ida-Aasias (0,10), Kagu-Aasias 0,18) ja Lõuna-Aasias (0,19) 10. Millest sõltub erinevate kultuuride ja loomade kasvatamise võimalus erinevates maailma piirkondades? Vegetatsiooniperioodi pikkusest Sademetest
See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde
· Liha säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 80-90% Päikesevalgus: Päikesevalguse toimel lagunevad pigmendid ehk värvained Põhjustab ka toiduainete kuumenemist ja ülessulamist Uvkiirgus põhjustab rasvade lagunemist Hävivad tervistkahjustavad mikroobis Ventilatsioon: Vajalik aurude ja tolmu eemaldamiseks õhust Vajalik optimaalse temperatuuri säilitamiseks Vajalik optimaalse õhuniiskuse säilitamiseks Kaubaline naabrus: Ei tohi koos hoida kaupu, mis võivad ühepoolselt või vastastikku kutsuda esile ebasoovitavaid muutusi nende omadustes · Või ja heeringas · Puuvili ja jahu · Erinevad puu- ja köögiviljad (kurk-tomat) tomatid toodavad etüleeni, mis närtsitab kurgi. [õun, pirn, tomat ja luuviljalised toodavad etüleeni] ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD TOIDU SÄILITAMISTEMPERATUURID
seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. või kasutatakse ainult looduslikke väetisi ja Linnastumine- Linnarahvastiku taimekaitsevahendeid osatähtsuse suurenemine rahvastikus Omatarbeline põllumajandus- Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- kasvatakse põllusaadusi või peetakse loomi inimeste elamaasumine suurlinnade ainult oma pere toitmiseks lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks Kaubaline põllumajandus- põllusaadusi on inimeste ränne suurlinnadest välja kasvatatakse ning loomi peetakse Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, eesmärgiga oma toodangut müüa mille puhul ei suudeta tagada töö- ega Põllumajanduse spetsialiseerumine- elukohti, linna kiiresti kasvavale keskendumine mingi kindla põllusaaduse elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad või karilooma kasvatamisele
kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. Intensiivne põllumajandus on tavaliselt omane spetsialiseerunud põllumajandusettevõttele. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse enamasti looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Omatarbeline põllumajandus - kasvatatkse põllusaadusi või peetakse loomiu ome pere toitmiseks. Kaubaline põllumajandus - põllumajandus, kus saadusi toodetakse müügi jaoks. Põllumajanduse spetsialiseerumine keskendumine mingi kindla põllukultuuri või kariloomade kasvatamisele põllumajanduses ookeanipüük kalapüük suurte laevadega ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala töötlemine toimub laevas. Kalakasvatus kalade kasvatamine siseveekogudes, suudmetes või rannikuvetes. Ülepüük intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab kasvada.
TASASTEL ALADEL ON SOODUSTATUD TAIMEKASVATUS, MÄGISTEL LOOMA-KASVATUS. NIISKEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS TERAVILJA- JA TEHNILISTE KULTUURIDE KASVATUS (mais, nisu, päevalill, suhkrupeet) KUIVEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS LIHAVEISTE JA LAMBAKASVATUS. TIHEDA ASUSTUSEGA MERELISES PARASVÖÖTMES TEGELETAKSE ROHKEM KÖÖGIVILJADE, PIIMAKARJA, SEA- JA LINNU-KASVATUSEGA. PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik Turumajanduslik e. naturaalmajanduslik e. kaubaline EKSTENSIIVNE INTENSIIVNE põllusaadusi Eesmärgiks on kasvatakse ja loomi toodangu müük peetakse ainult oma pere toitmiseks Põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides XXI saj. algul (%) Põllumajanduse toodang VAHETU TOORAINE TARBIMINE TÖÖTLEMINE toiduaine-, tekstiili-, naha-, jalatsi-, farmaatsia jm tööstus TOIT alatoidetud 50% maakera
spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetele. Suur kapitalikulu ja saagikus, väike tööjõukulu tooteühiku kohta Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus- põllundus, kus kasutatakse enamasti looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Taime- või loomakasvatusega tegeldakse nii, et kahju põllumaale ja ümbritsevale loodusele on võimalikult väike Omatarbeline põllumajandus- kasvtatakse põllusaadusi või peetakse loomi valdavalt oma pere toitmiseks Kaubaline põllumajandus- põllumajandus, kus saadusi toodetakse müügiks Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine mingi kindla põllukultuuri või karilooma kasvatamisele põllumajanduses Rannikupüük- kalapüük rannikuäärsetel aladel väikeste paatide või kalalaevadega Ookeanipüük- kalapüük terve laevastikuga ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Rannikulkalapüüki ja kalade töötlemist toetav infrastruktuur. Enamus toodangust läheb ekspordiks
36. MIS MÕJUTAB TOIDUKAUPADE KVALITEETI SÄILITAMISEL? mikroorganismid - kaupade riknemise peamine põhjus (bakterid, pärmi- ja hallitusseened) õhu koostis - õhus leiduvate keemiliste elementide mõju, tolm, jms; õhuniiskuse mõju - mida kõrgem on õhu temperatuur, seda rohkem võib seal olla veeauru. Suure niiskusesisaldusega toiduained nõuavad ruumi niiskust 80 - 95%; temperatuuri mõju - jälgida ettenähtud säilitustemperatuure; valguse mõju; ruumide ventilatsioon; kaubaline naabrus; fermentide toime; kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.); taara ja pakkematerjal. Millised köögi- ja puuviljad on etüleeni tootvad ja millised on etüleeni suhtes tundlikud? Etüleeni tootvad: õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, melon, papaia, avokaado, passion, tomat. Etüleeni suhtes tundlikud: maitseroheline, salatid, kress, spinat,seller, porrulauk, kurk, porgand, herned, kapsad, kartul, banaan, hurmaa, kiivi. 37
Ekstensiivne põllumajandus- maad palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe kapitali, tööjõudu, väetist, toodang on maaühiku kohta väike Intensiivne põllumajandus- maad vähe, kasutatakse maaühiku kohta palju kapitali, tööjõudu, väetist, toodang maaühiku kohta on suur. Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslikke taimekaitsevahendeid ja väetisi kasutav põllundus. Omatarbeline põllumajandus- omatarbeks kasvatatakse vilju, loomi. Kaubaline põllumajandus- kasvatatakse vilju, loomi müügiks. Põllumajanduse spetsialiseerumine- ehk põllumajandusele keskendumine. Rannikupüük- kala püüti väga algeliste vahenditega ja peamiselt vaid rannalähedastel aladel. Kala töödeldi rannakülades ja müüd kohalikul turul. Praegug on see ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias. Ookeanipüük- kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates
Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu. Lähispolaarkliimas on vaid parimal juhul võimalik kasvatada kiirekasvulisi kultuure (nt redis, sibul). Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru.
põhiliselt seljataga teine suur ühiskondlik tööjaotus, käsitöö eraldumine põllundusest. Kõige tähtsamaks tootmisalaks on põllumajandust, milles domineerib karjakasvatus, kuid küllalt kõrgel tasemel on juba ka põlluharimine. Levinud on ka söe ja metallide kaevandamine, kästiöö on saavutanud kõrge spetsialiseerumise astme ja linnades käib elav kaubanduslik tegevus. Metallist tööriistad on peamiselt pronksis. Kuigi domineerib naturaalmajandus, on üsnagi laialt levinud ka kaubaline tootmine ja raha kasutamine hõbekangide näol. Hetiidi ühiskondlik-majanduslik kord, mida tutvustab meile Böghazköy arhiiv, on juba võrdlemisi arenenud orjanduslik kord. Selles suhteliselt arenenud orjanduslikus korras märkame väga tugevaid patriarhaalse orjanduse elemente, mis pole iseenesest kuigi üllatav. Niisiis jagunes Hetiidi impeeriumi elanikkond kaheks antagonistlikuks klassiks vabadeks ja orjadesk. Vabad omakorda
· õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid · mikroorganismide omavahelised suhted (konkurents) healoomulised suhted või konkureerivad 3. Kaupade kvaliteedi määramise meetodid. Ristsaastumine. Kaubaline naabrus. Kvaliteedi määramiseks teevad tootjad kas ise või lasevad teha pidevalt erinevaid teadusuuringuid. Kvaliteedi hindamisel on olulised sellised tegurid nagu toiteväärtus (kalorsus), bioloogiline väärtus, samuti sensomotoorsed omadused - kuju, välimus, värv, konsistents, maitse ja lõhn. Kvaliteedi hindamiseks kasutatakse kahte meetodit: 1. Sensomotoorne meetod · Kuulmine · Maitsmine · Haistmine · Kompimine 2. Laboratoorne
annaabi.ee 
