Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pollumajandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
PÕLLUMAJANDUS
põllumajandusliku tootmise 
vormid
 
 
Mõisteid
 põllumajanduslik maa
  haritav  maa
 looduslik rohumaa
  omatarbeline  põllumajandus
 kaubaline põllumajandus
 
 
Agraarajastu   tootmisvormid
 talu
 mõis
 
 
Industriaalajastu põllumajandus
 segatalu
 spetsialiseeritud  suurtalu
 piimakarjatalu
 ekstensiivne teraviljatalu
 rantšo
  istandus
 
 
Infoajastu põllumajandus
 ökoloogiline ehk mahepõllumajandus
 
 
Põllumajandusliku 
tootmise vormid
 
 
Enne industriaalset perioodi
(Eestis enne 20. sajandit)
 talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, 
tegeleb tootmisega
 mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili,  kartul , vill 
jne.) ning müüb selle turul
 
 
Industriaalsed tootmisvormid
 talu - mõisalt võetakse maa ( maareform . Eestis 
1919), talu toodab ja töötleb
 suurtalu - tekivad talude li tumisel (osad 
väiksemad  talud  lähevad  pankrotti ), rohkem 
maad, saab kasutada tehnikat, kasutab 
palgatööjõudu;  kolhoos , sovhoos
 spetsialiseeritud talud - toodavad ainult piima, 
vilja, marju-puuvilju, mune-linnuliha, liha vms
 
 
  latifundiumid  (ekstensiivsed teraviljatalud) - 
suure pindalaga, kuivem  stepp  ning  preeria
töölised palgatakse ainult kündmise, külvamise, 
viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, 
hektarisaak madal
 
 
 rantšo - latifundiumitega samades piirkondades, 
suur pindala,  lambad , lihaveised, täiskasvanud 
loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina, 
USA,  Austraalia ; kauboi
 
 
  istandused  - lähistroopikas ja sellest ekvaatori 
poole jäävates kliimades, kasvatatakse 
Euroopas mitte kasvavaid kultuure -  suhkruroog
kohv,  banaan , tee,  kakao , heveapuu; kasutavad 
võimalikult odavat tööjõudu -  orjad
palgatöölised (Indiast, Hiinast); kui tööjõud 
kallineb, satuvad kri si; käsitsitöö !
 
 
 uusistandused - kujunevad istandustest, kui need 
oma töö mehaniseerivad ja enam käsitsitööd 
palju ei kasuta; uusistandused töötlevad oma 
toodangu
 loomavabrikud (sh linnuvabrikud) - asuvad suurte 
linnade lähedal, tegelevad liha ja munade 
tootmisega farmides, sööt tuuakse sisse 
maadest , kus ta on väga odav, liha vi akse 
lihakombinaatidesse
 
 

Document Outline

  • PÕLLUMAJANDUS
  • Mõisteid
  • Agraarajastu tootmisvormid
  • Industriaalajastu põllumajandus
  • Infoajastu põllumajandus
  • Põllumajandusliku tootmise vormid
  • Enne industriaalset perioodi
  • Industriaalsed tootmisvormid
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Pollumajandus #1 Pollumajandus #2 Pollumajandus #3 Pollumajandus #4 Pollumajandus #5 Pollumajandus #6 Pollumajandus #7 Pollumajandus #8 Pollumajandus #9 Pollumajandus #10 Pollumajandus #11 Pollumajandus #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor allar12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Konpekt geograafia eksamiks
14
doc

Konpekt geograafia eksamiks

1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 %

Geograafia
Geograafia esmasektor
4
doc

Geograafia esmasektor

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikes

Geograafia
Geograafia materialid
29
doc

Geograafia materialid

Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär

Geograafia
Geograafia riigieksami materjal
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun