Põllumajandus 10 kl (1)

Riigi põllumaj.struktuur sõltub – looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus – põllumajanduslik maa(31%: rohumaa -21%; haritav maa-10%), metsamaa (27%), siseveekogud, liustikud (20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)-kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj – loodusl : kliima, mullad ,reljeef; majand : kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine – eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur( suurbritannia ). Loomakasvanduse paiknemine maailmas – vihmametsades puudub loomakasvatus , mäestikualadel kasvatatakse lambaid , savannides lihakarja, brasiilias sigu , põhja-ameerikas: suure järvistu piirk. piimakari (mahlakas söök,tarbija,tööjõud), suurel tasandikul lihakari(rantšod, kuiv kliima,hõredalt asustatud suured karjamaad ), lambakasvatus on levinud mäestikualadel ja kõrbetes. Seakasv-seal kus on teraviljakasv; linnukasv, piima ja lihakari-tarbija lähedus, hobusekasv-kuivadel, mägistel aladel, põhjapõdrad- polaaralad . Kiukultuur – puuvill ,lina, kanep .Mugulviljad – kartul ,bataat, maniokk ,jamss.Õlikultuur – sojauba,päevalill, raps , maapähkel. Mõnukultuur – kohv,tee,koka, kakao . Arengumaade toidumaj.nõrkuse põhj - traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv,asustustihedusest tingitud maapuudus, kohati halvad loodusolud. Maailmamere kalarikkamad piirkonnad – atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm labradori hoovus ); vaikse ookeani idaosa (külm peruu hoovus,jahe vesi on toitaineterikkam); india ookeani põhja ja kirdeosa(suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid). Suurimad kalapüüdjariigid – Hiina,peruu,jaapan,india,usa. Kalaõiguste müümine - kui riik ei taha,suuda tema ulatuses püüda,siis ta müüb selle teisele riigile( namiibia, angoola , argentiina,usa, kanada .) Ümarpuidutootjad – usa,kanada,venemaa. Paberpuidutootjad – usa,brasiilia,venemaa. Metsandus -metsamajandus : istutamine ,väetamine,röövikute tõrje, kuivendamine, sanitaarraie. Metsatööstus – raie, väljavedu, mehaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus. TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad – kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud – india, nigeeria, austraalia , india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus ,palmid, akaatsia ). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia . Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad , usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad - eesti, läti, leedu, prants , usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher , kask , pärn, tamm, lepp, haab , pihlakas . Parasvöötme okasmetsad – venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk , lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale – kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine , abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus . Venezuela põllumaj. – haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride( suhkruroog ,kohvi-ja kakaopuu , banaan, puuvillapõõsas,sisaliagaav,kookospalm) saagist saadakse istandustest. Toidukultuure(mais, riis , sorgo , kartul, maniokk, aeduba, köögivili) kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel(apelsinid, avokaadod, mangod), ning tubaka ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus( veised ,sead, lambad , hobused , kitsed , eeslid)on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel.