Ülesanded põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetetööstuse kohta. 1. Mille poolest erinevad ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus? Nad erinevad ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamise suhtes. Ekstensiivne põllumajandus iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ja intensiivset põllumajandust rohke ostutoodete ja tehnoloogiate kasutamine. Ekstensiivnesel põllumajandusel on suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta ning intensiivse põllumajanduse eesmärgiks on efektiivsuse suurendamine ja kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. 2
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD –
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 % tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 %
Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%)
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika:
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj.
riigid. Samas on ka Lõuna riike, kus põllumajanduse osatähtsus on väiksem kui kümnendik SKTst.(3-9%) Nt. LAV, Saudi - Araabia, Omaan, Jordaania, Egiptus, Lõuna-Ameerika riigid.. Neis riikides tegeletakse rohkem kas rikkalikust maavarast tingituna tööstusega või turismipotentsiaali tõttu teenindusega. Ka põhjariikides tegeletakse palju põllumajandusega, kuid tööhõive põllumajanduses on väike, sest tänapäeva põllumajandus on mehhaniseeritud ega vaja palju töökäsi. Väikseima põllumajandusliku SKTga (alla 1%) riigid on Suurbritannia ja Jaapan. Ülejäänud Euroopa, Põhja-Ameerika, Austraalia SKT jääb 2-6% kanti. 4. Selgita kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevust. Kaubaline põllumajandus tegeleb ekspordiga. Müüb oma põllumajandussaadusi. Omatarbelise põllumajanduse korral toodetakse enese tarbeks ega kaubelda sellega. 5. Too näiteid riikide põllumajanduspoliitikast.
Kõik kommentaarid