Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldkoosoleku protokoll (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Korteriühistu üldkoosoleku protokoll
KÜ Hekiäärne
ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL
KÜ Hekiäärne üldkoosolek (edaspidi Koosolek) toimus Keilas Pikk tn 58 Kultuurimaja saalis 25. oktoobril 2009
Koosolek algas kell: 14.00
Koosolek lõppes kell: 15.20
Koosoleku juhatajaks on: Tarvo Pruul
Koosolekul osalesid kõik 24 (kakskümmend neli) ühistu liiget.
Koosoleku juhatajaks valiti osavõtjate häälte lihtenamusega hr Tarvo Pruul.
Poolt – 20 häält, vastuhääli ei olnud, erapooletuid – 4 häält.
Koosoleku

Üldkoosoleku protokoll #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TriinJJ Õppematerjali autor
Korteriühistu üldkoosoleku protokoll

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
docx

Ühinguõigus seminarid

hageja sellele tuginenud pole. Tuleb tuvastada, kas on korraline või erakorraline koosolek ÄS § 292. Antud juhul korraline, kuna päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine ÄS § 291 lg 1. ÄS § 294 lg 3 etteteatamine. Kui on kahel viisil teatatud, siis tuleb kindlaks teha, milline on õiguslikul viisil tehtud. Kui AS-s on üle 50 aktsionäri, ei pea kõigile teadet saatma, kui ÄS § 294 lg 1 järgi avaldatakse üldkoosoleku toimumise teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. § 291 lg 1 ls 3 tuleb tõlgendada, et ajalehes avaldamine on nõuetekohane avaldamine. See, et midagi posti pandi ei oma enam õiguslikku tähendust. TsÜS § 69 lg 3 ees on ÄS § 294 lg 3 1 ls 2 erinorm, kuna mõistlik aeg puudub. Analüüsida tuleb ainult ajalehte. Kui ajalehes avaldati 22.05, siis aktsionärideni jõuab info 23.05 ja sellest alates tuleb lugeda 21 päeva, mis on 12.06.

Ühinguõigus
thumbnail
7
doc

Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ

kandest, kus A oli juhatuse liige. A oli osaühingu esindaja, tal oli õigus B-ga tehing sõlmida. ÄS § 34 lg 2 seoses välissuhtega. Kuidas saab lepingust vabaneda? VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt. ÄS § 253 § 253. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud

Ühinguõigus
thumbnail
16
doc

Eksami kaasused aines Ühinguõigus

! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!! 105 lg1 esimene lause. Aga 96 lg1 on see mida võib nõuda ja seal pole kirjas et väljaarvamist võib nõuda. 108-s pole konkurentsikeelust midagi rääägitud. Kas see konkurentsikeel on mõjuv põhjus või 96 välistab selle?

Ühinguõigus
thumbnail
74
doc

Ühinguõigus kaasused

Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 ­ volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 ­ kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes. OÜ juhatuse liikmeks olemisel ei ole määrav, millal teada saab, vaid see on tähtis, millal otsustatakse. Kanne ebaõige aga siiski otsusest

Majandus
thumbnail
37
doc

Ühinguõigus

Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 ­ volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 ­ kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes. OÜ juhatuse liikmeks olemisel ei ole määrav, millal teada saab, vaid see on tähtis, millal otsustatakse. Kanne ebaõige aga siiski otsusest

Õigus
thumbnail
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

eurot, või samas summas liikme lisavastutuse kohustuse. Tulundusühistu asutamine toimub asutamislepinguga, millega koos kinnitatakse ühingu põhikiri. Asutajaid peab olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga, nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus- ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek. Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse. Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel), kuid osade ja aktsiate omandamine. Samuti eeldab ühistu kõigi liikmete osalemist

Õigus alused
thumbnail
52
docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

... Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga (TsÜS § 25 lg 4) Juriidilise isiku teovõime Teovõime: Juriidilise isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid ... Selleks vajalik organite olemasolu, kes kujundavad juriidilise isiku tahte ... Juht- või esindusorgan: Juhatus ja nõukogu = seaduslik esindaja ... Muud organid: üldkoosolek · Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5) ... Tehing peab olema tehtud kehtiva esindusõiguse alusel (ei ole piiratud ühisesinduse kaudu); ... Tehing on tehtud juriidilise isiku nimel · Välised esindusõiguse piirangud Nt. ühine esindusõigus · Sisesuhtest tulenevad piirangud (mida registrisse ei kanta) Nt. ÄS § 317 lg 1 ­ nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine

Ühinguõigus
thumbnail
50
doc

Ühinguõigus

1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. (3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks. (4) Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest.

Õigus




Kommentaarid (1)

Kiara profiilipilt
Tips ...: Väga hea
14:52 20-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun