Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koolielu vanasti (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Koolielu vanasti minu ema ajal
 
Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979.                                                                            Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid , seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada , rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja  ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis polnud kohustuslik. Seal õpetati igasuguseid erinevaid tantsusamme. Kooli ajal oli ka mõnes koolis internaat, kus lapsed said ööbida, kes oli kaugemalt . Minu ema koolis olid spordivõistlused nii tema koolis kui teistes koolides, kes võistluseid korraldasid. Ema koolis toimusid ka klassiõhtud, kes midagi kaasa võttis, osad küpsetasid ise kooke kaasa. 
Koolielu vanasti #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tõnis pärimets Õppematerjali autor
see on minu ema koolielu vanasti.
Lühikirjand

Sarnased õppematerjalid

Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest
5
doc

Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest.

Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi lasteaia rühmakaaslane, kell

Ajalugu
Koolielu tänapäeval ja vanasti
8
doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

Puhtust nõutakse, kuid sellest ei räägita kogu aeg. Kui kellegi jalad haiseksid, siis õpetaja ütleks küll: "Vahetage sokid ära!" Ka soengu kohta ei ole tänapäeval koolis selliseid nõudmisi. Juuksed võivad olla lahti, kuid kodunduse tunnis peaksid nad olema kinni. Poistel võivad olla pikad juuksed, mis minu vanaema ja ema kooliajal oleks olnud täiesti lubamatu. Tänapäeva koolis ei tohi tunnis rääkida asju, mis ei puuduta tundi. Nõnda oli ka vanasti. Mõnikord saadetakse segamise eest ukse taha, et õpilane ei saaks tundi segada, enamasti aga noomitakse. Tunnis ei tohi ringi käia, kui pole vaja. Kindlasti ei tohi kellegile teisele liiga teha. Mõnikord, kui keegi saab eriti jubeda koerustükiga hakkama, kutsutakse selle lapse vanemad kooli. Seda aga pole eriti juhtunud, kuna keegi ei riski koerustükke teha, kartes noomimist. Noomimine pole ju hea. Vahetunnis mängitakse tagaajamist, vahetatakse kleepse, räägitakse juttu, tehakse nalja

essee konkurss
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

ühiskonnas põhilised tegijad. Enamik neist on saadud kasvatusega rahul ja toob eeliseks just enesedistsipliini ja austuse endast vanemate inimeste vastu. Ka olevat kaasa saadud tööharjumus, mis on väga vajalik edaspidise elu ülesehitamiseks. On meeldiv tõdeda, et siinsete inimeste võime säilitada positiivseid kogemusi ületab kaugelt ka muidu negatiivse alatooniga sündmused. Tollele ajale omase distsipliini ületähtsustamisele viitab ka see, et kui tänapäeval reguleerivad koolielu Vabariigi Valitsuse poolt välja antud seadused (igal koolil on õigus neid kohandada endale sobivateks), mis teevad seda küllaltki üldsõnaliselt, siis nõukogude ajal kehtestas õpilaste käitumisreeglid lausa haridusminister oma käskkirjaga. "Õpilase käitumisreeglid" Septembris 1973 pidi I-IV klassi õpilane kinni pidama alljärgnevatest Eesti haridusministri käskkirjaga 11. augustil 1961 kinnitatud käitumisreeglitest. 4. Õpilane õpib hoolsasti

Ajalugu
Uurimistöö - riietus koolis
14
doc

Uurimistöö - riietus koolis

Võru Kesklinna gümnaasium Riietus koolis Uurimistöö Koostaja: Marja Kangur Juhendajad: Eevi Tarro Tiiu Ojala -2011- Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Peatükk 1.............................................................................................................................4 Peatükk 2.........................................................................................................................5-7 Peatükk 3.............................................................................................................................8 Peatükk 4.............................................................................................................................9 4.1. ....................................................

Uurimistöö
Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Minu kooliajal on kõige rohkem huviringe koolis olnud. Vanaema ajal ei ole koolis olnud vormiriietust, isa ajal on olnud kohustuslik koolivorm (nii pidulik kui ka igapäevane) ja praegu on jälle vaba riietus. Vanaema on nimetanud ka seda, et riiete pärast tekkis koolis pingeid. Suur erinevus on ka see, kuidas hinded välja pannakse. Tänapäeva koolides on kasutusel e- kool, isegi natukene aega tagasi polnud. E-kooli pannakse kõik hinded, puudumised, kodutööd ja märkused, aga vanasti läksid need kõik päevikutesse, kuhu pidi õpilane ise koduse töö kirjutama. Sinna kirjutas õpetaja ka märkuse. Vanaema Erna on pidanud olude sunnil koolipõlves palju kordi elukohta vahetama, sest pidi elama seal, kus isa sai leiba teenida; hiljem on ta korterit vahetanud, et muuta elu mugavamaks. Vanaisa töökoha tõttu on see võimalik olnud. Kõigil ei olnud see kaugeltki võimalik, et nad oleks korterist korterisse kolinud. Minu pere on kaks korda kolinud.

Uurimustöö
Küüditamine
11
wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ­ algas Teine maailmasõda . 18.

Ajalugu
Olav Ehala elulugu
19
doc

Olav Ehala elulugu

Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................

Muusika
Haridus Eesti kultuuris
18
docx

Haridus Eesti kultuuris

1790. aastatel koolide arv vähenes taas. 1788. a. tabas Eesti­ ja Liivimaad halbade ilmade tõttu paariaastane viljaikaldus, järgnesid nälg ja haigused. Pärast Paul I troonile tulekult ei nõutud rüütelkonnalt koolide ülalpidamist. 1799. ja 1800. aastal järgnes uus ikaldus, hulk koole jäeti seisma, talurahva laste õpetamise põhivormiks kujunes taas koduõpetus. 8. Kool ja haridusprobleemid seoses talurahvaseadustega 19.saj. I poolel Sajandi esimese poole koolielu arengut ajendasid mitmed tegurid. Nii pastoritel kui aadlil kujunes kaks suhtumist haridusse. Üks osa toetas lugemisoskuse levitamist selleks, et kindlamalt allutada talurahvas luteri usu kirikule ja õigustada Balti erikorda. Teine osa, mõjutatuna ratsionalistide ideedest, pooldas talurahvale hariduse andmist, et selle kaudu aidata kaasa rahva elujärje parandamisele. Viimaste ideede levikus on tähelepandav osa taasavatud Tartu ülikoolil ja selle esimesel rektoril G. F. Parrotil.

Haridus eesti kultuuris




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun