50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Priidu Adrijan
Õppematerjali autor
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib vahetada asukohta. Liiku
TÖÖSTUSHEITE SEADUS Tallinna Tehnikaülikool SEADUSE EESMÄRGID o Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. o Määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse. MÕISTED o Käitis on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses. o Käitaja on isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. MÕISTED o Saastamine on inimtegevusest tulenev
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimisp
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
Haldusõigus (OIAO.05.039) 2011 kevadsemester, AÜ Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid