Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kallaste keskkonnaseisundi analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Kallaste keskkonnaseisundi analüüs
Koostaja: Kristofer Seppel
Juhendaja : Merrit Shanskiy
Tartu 2015

Sisukord


Sissejuhatus 3
Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 4
Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 6
Looduskaitse 7
Kalapüük 8
Turism 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus


Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Kallaste linna keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks – metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks.
Kallaste linn on 819 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Tartu maakonnas , Peipsi järve ja Tartu– Mustvee maantee vahelisel umbes kahe kilomeetri pikkusel rannalõigul, naabriteks on Pala vald põhjas ning Alatskivi vald lõunas ja läänes.
Kallaste vapp Kallaste lipp

Ülevaade piirkonna hetkeseisundist


Kallaste linna pindala on 1,93 km2. 2015. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 819 inimest. Asustustihedus on ~573,1 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Kallaste linna rahvastiku arv väheneb iga aastaga. Inimesed lahkuvad tihedamalt asustatud aladesse paremaid töökohti otsima , samuti noored, kes lähevad haridust omandama sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. Viimase 5 aastaga on valla rahvaarv vähenenud ligikaudu 200 inimese võrra.
Kallaste linnas puuduvad suurettevõtted. Kallaste linnas on kaks suuremat ettevõtjat. Nendeks on toidupood A&O ning külaelanike poolt toidupood Ira Pood . Töötavate inimeste osakaal linnas on suhteliselt stabiilne, kuid küllalt madal, paljud töötavatest vallakodanikest on rakendust leidnud väljaspool linna. Kallaste on Peipsi kõrval asuv linn ja kõige suurem sissetulek on siiski kalapüügil. Esmajärjekorras on Kallaste linna arengukava järgi eesmärgiks seatud
1)korda teha Kallaste linna elamud ehk kortermajad
2) põhikoolivõrgu korrastamine
3) rahvakultuuri maja ehitamine
4)linna turvalisuse profiili koostamine jne.
Kallaste linnas on üks kool – Kallaste keskkool ja lasteaed – „Vikerkaar“
Peaaegu kogu elamufond Kallaste linnas kuulub eraomanikele. Kuid on ka 20 korterelamut, mis kuuluvad linnale. Valdav osa leibkondi on 2 liikmelised.
Kallaste linnast möödub vaid üks tee Tartu-Mustvee maantee. Kallaste-Tartu vahemaa on 47 km, Mustveele on 29 km. Arvestades linnade suurust ja kaugust võib tugevaimaks hinnata Mustvee mõju, sellest nõrgem, kuid siiski oluline on Tartu mõju. Külavahe teed on suuremajaolt heas korras, talveti hoitakse teed puhtana, selleks osutavad teenustöid isikud kellel on tööks olemas vastav tehnika. Lisaks headele teeoludele on kõikidele kooliõpilastel võimalus tasuta kasutada maakonna bussiliine, mis on valla poolt väga õilis tegu.
2012 aastal pandi Kallastele uus kanalisatsioonisüsteem, vahetati välja terve torusüsteem, tänu sellele on küla veesüsteem oluliselt paranenud, vee kvaliteet on palju puhtam.
Kallaste linnas puudub tsentraalne küttesüsteem ning kõik linna hooned kasutavad lokaalset küttesüsteemi. Kuigi varasemalt on Kallastel olnud keskkatlamaja, siis hetkeseisuga on selle tegutsemine lõppenud ning katlamaja ruumides tegutseb autoremonditöökoda. Lõiguti on säilinud osa kunagi kasutuses olnud maa-alustest küttetrassidest, kuid nende täpne seisukord on teadmata. Eelduslikult on säilinud küttetrassi osad olulises mahus amortiseerunud. Linna administratiivhooned (kool, tervisekeskus, lasteaed ja linnavalitsus) omavad lokaalseid vedelkütust (kütteõli) kasutavaid katlamaju, mistõttu on igatalvised küttearved väga suured. Samuti on lokaalsed katlamajad ehitatud enamustesse linna kortermajadesse, kuid erinevalt linna administratiivhoonetest kasutatakse kortermajade kütmisel peaasjalikult kivisütt ja puitu ning õli kasutavad katlamajad on vähemuses. Kivisöe ja puidu kasutamisega kaasneb talvisel ajal ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tugev õhureostus. Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse.

Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses


Kallaste linna rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, 1. jaanuar 2015
Valla rahvastikustatistika näitab, et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi.

Looduskaitse


Kallaste linnas asub Loode- Peipsi hoiuala . Loode‐Peipsi hoiuala (edaspidi hoiuala) pindalaga 1705,1 ha asub Ida‐Eestis järgmistes administratiivüksustes: Ida‐Virumaal ( maakonda jääb hoiualast 234,8 ha) Lohusuu vallas Kalmaküla, Ninasi ja Vilusi külades, Jõgevamaal (1237,6 ha) Kasepää vallas Kasepää, Kükita, Omedu Raja ja Tiheda külades, Mustvee linnas ning Pala vallas Kodavere, Ranna ja Sääritsa külades ning Tartumaal (232,7 ha) Alatskivi vallas Pusi ja Pärsikivi Külades ning Kallaste linnas. Kaitse-eesmärk on rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: viupart, suur-laukhani, rabahani, sõtkas, väikeluik, laululuik ja hallpõsk-pütt.

Kalapüük

Kallaste linna põhjaosas asub sadam, mis teenindab suuremalt jaolt kalapaate, kuna kalapüük on endiselt asula peamine tegevusala. Kallastelt lõunapoole piki Peipsi rannajoont jäävad vanad, juba 17. sajandi teises pooles tekkinud kalurikülad Rootsiküla, Nina, Riidma, Lahe, Kolkja, Sohvia, Kasepää ja Varnja.

Turism


Turistid käivad siin ennekõike imetlemas Kallaste paljandit ning otseloomulikult tulevad nad suveti nautima peipsi randa.Kuid paljud huvituvad ka kallaste kirkutest. Samuti korraldab Kallaste linn iga aasta kala-sibulalaata, mis toob iga aasta palju rahvast kohale. Ka on Kallaste linnal oma turismitalu , mis ootab alati huviga turiste endajuurde. Samuti toimub iga aastane Peipsirock üritus , kuhu on oodatud väga kirju seltskond .

Kokkuvõte


Kallaste linnas asub heal tasemel keskkool ning lasteaed, korralik teedevõrgustik ning omapärane loodus. Puuduseks on kehv töötasu , enamus ettevõtteid maksab oma töötajatele miinimum palka, mille tõttu inimesed lahkuvad Kallaste linnast. Linn on teinud inimeste heaolu nimel palju ehitanud uusi teid, samuti üürib oma elanikele odava hinna eest kortereid. Kui linna tekiks uusi ettevõtteid, mis maksaks inimestele suuremat töötasu, siis suudaks linn kodanike arvu suurendada. Looduskaitsega tegeletakse Kallaste linnas aktiivselt, kaitse all on korralik hoiuala. Kallaste linn on linn, kuhu soovitaks elama tulla inimestel, kes soovivad linnast maale tagasi kolida , või otsivad endale suvilat kaunisse paika.

Kasutatud kirjandus


http://www.stat.ee
https://www.riigiteataja.ee/akt/403092015001
http://www.kallaste.ee/
http://www.kylauudis.ee/category/tartumaa/kallaste-vald/
http://www.visitharju.ee/et/kallaste-turismitalu
http://www.tas.ee/wp-content/uploads/2014/04/Lisa2_TAS-piirkonna-hetkeolukorra-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Kallaste
Vasakule Paremale
Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #1 Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #2 Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #3 Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #4 Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #5 Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #6 Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #7 Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #8 Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #9 Kallaste keskkonnaseisundi analüüs #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Murlockz Õppematerjali autor
keskkonnaseisundi analüüs Kallastest

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs
10
docx

Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs

Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ­ metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab üle poole valla rahvastikust eh

Ökoloogia ja keskkonnakaitse



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun