Referaat Masinaehitus (0)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
PAIDE MASINATEHAS
REFERAAT
Õppeaines: INFORMAATIKA
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: KMI 11/21
Juhendaja : H.Jokk
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Ajalugu 4
1.1 Tuletikuvabrik 4
1.2 Muutused Masinatehases 4
1.3 Vabriku sulgemine 6
1.4 Keskremonditöökoda 6
1.5 Esimene autogreider 7
1.6 Täiustatud autogreider D-512 7
1.7 “Talleksi” sünd 8
2. Tehase tänapäev 10
2.1. Tehase üldülevaade 10
2.2. Masinad 10
Joonis 6.Värviruum 14
2.3. Tootmine lumepuhuri korpuse näitel 15
2.4. Juhtimise struktuur 15
Kokkuvõte 17
Kasutatud kirjandus 18
18
www.pmt.ee 15.01.2006 18
http://www.pmt.ee/indexest.html 15.01.2006 18
http://www.pmt.ee/meeskondest.html 15.01.2006 18
http://www.pmt.ee/tehnoest.html 15.01.2006 18
http://www.pmt.ee/tehtudest.html 15.01.2006 18
Endise Paide Teedemasinate Tehase peakonstruktori Harry Lensmanni mälestused 14.02.2006 18
Rein Zeemanni mälestused 14.02.2006 18
Paide Masinatehase arhiiv 14.02.2006 18
Paide Masinatehase poolt väljastatud materjal 14.02.2006 18
Paide Masinatehase arendusjuhi Hannes Kukke informatsioon 18

Sissejuhatus

Oma töö teemaks valisin “Paide Masinatehas”. Valiku tegemisel lähtusin mõttest tutvuda tehasega ja saada teada kõike võimalikku asutuse tegevusest. Selle langetamisel ei tekkinud suurt kahtlustki, kuna olen huvitatud tehnikast ja mis olekski parim võimalus, kui uurida oma kodukoha masinatehast.
Kõige läbiviimiseks otsustasin läbida mitu etappi , nii küsitleda inimesi, kui otsida erisugust infot ja tutvuda kõigega, mis puudutab tehast. Paljud meist teavad Paide Masinatehast kui tehast, mis tegutseb kodulinnas, kuid enamus ei ole kursis lähedamalt sellega.
Töö käigus püstitasin enda jaoks nii mõnegi hüpoteesi ja probleemi.
Siiski põhiliseks küsimuseks seadsin fakti, et kuidas on muutunud tehas aastate jooksul. Nii positiivsest kui ka negatiivsest vaatevinklist vaadatuna. Samuti soovisin veel teada, kuidas on inimesed masinatehases oma tööga rahul ja sellega kaasnevate tingimustega.
Esimeses töö pooles püüan kajastada ajalugu, mis on leidnud aset pikkade aastate jooksul tehases ning seejärel sujuvalt edasi minna tänapäeva juurde. Annaksin mõlemas teemas ülevaate neist ja seisukoha, mida on inimesed tol ajal arvanud.
Töö koostamisel tegin veel fotosid tehase sisseseadest ja tootmisprotsessist ning vestlesin mitmete tööliste ja spetsialistidega. Siinkohal sooviksin tänada eriti Hannes Kukke ja Tiit Paglantit Paide Masintehasest ning kauaaegset asutuse töötajat Harry Lensmanni.

1. Ajalugu

1.1 Tuletikuvabrik

20-nda sajandi alguses, umbes aastatel 1904 -1905 hakati Paidesse esmakordselt rajama tuletikuvabrikut. See suur saavutus sai ainult võimalikuks tänu kohaliku ärimehe, Jaan Marguse initsiatiivil. Ta oli Eesti tuntud ärimees, kohaliku laenu-ja hoiuühingu ning krediidiühingu looja. Lisaks sellele oli Margus Vikraksaare elektrijaama asutaja, see oli jaam, mis varustas energiaga tervet Paidet ja veel sai tema algatusel aluse turbaühing aastal 1923. Kõige selle alustamiseks oli vaja hoonet ning seetõttu ehitatigi paekivist hoone, mille praegune aadress on Tööstuse tn. 7 . Hiljem aastateil 1967-1970 ehitati hoonele ka kapitaalselt uus teine korrus (H. Lensmann).
Tuletikkude tootmise algus selles vabrikus algas umbes 1906. aastal. Vabrikus töötas 30-40 inimest, nende seas võis leida nii lapsi, mehi ja naisi. 1914 aastal hakati tööle koguni kahe vahetusega, sest tikkude järgi nõudlus aina kasvas. Sel ajal töötas inimesi tehases juba 70-80 ning aastas valmis üle 20 miljoni tikutoosi. Tol perioodil olid tikud väga kõrgel tasemel, neid eksponeeriti näitustel ja saadeti igale poole välismaale. Hiljem leiti ka sõjajärgseil perioodil, remontimise käigus mõned toosid, millest mõned ka anti Järvamaa Muuseumile, kus ka praegu neid näha võib. Toodang oli väga kvaliteetne, isegi ületas sõjaaegseid tikke .

1.2 Muutused Masinatehases

1914. aastal algas aga esimene maailmasõda, sel ajal toodang vähenes palju, sest materjali, millest valmistati tikupea vajati ka sõjaväetööstus. Seetõttu vähendati tööliste arvu ja ka toodangut. 1912 aasta 8. juulil võeti kasutusele terve hoonete kompleks. Sinna kuulusid peahoone , katlamaja, saeveski , elektrijõujaam ja valmistoodangu ladu. Mõni aeg hiljem tekkis ka hoone, kus asusid hööveldamismasin, kreissaag , seinersaed ja kappsaed. Lisaks sellele oli ka veel ladu, kus hoiti parafiini, väävlit ja antimoni.
1917. aasta lõpus toimus ümberkorraldus, nimelt kogu vabriku tegevuse võttis üle Järvamaa TSIV TK. Direktor jäi samaks, uuesti valiti juhtima Jaan Margus. Nüüd saabusid ka tööliste suhtes ümberkorraldused. Hakati tööle kolme vahetusega, kuid sahtlimasina ja saeveski töölised jäid ikka töötama kahe vahetusega. Lisaks kehtestati vabrikus 8 tunnine tööpäev (H. Lensmann).
Järgmise aasta kevadel ühinesid G. Koppeli ja J. Marguse ettevõtted ja sama aasta alguses läks vabrik tagasi kodanlike võimude kätte. Sellepärast hakati asutust suuremeelselt laiendama, nii et 1923 aastal töötas 150 töölist, kuid siis tekkis ületootmine ning paljud töölised vallandati.
Uueks korralduseks oli valida tööliste vanem tuletikuvabrikus, esimeseks vanemaks sai A. Kandelin . See traditsioon kestis kaua ja vanemat pidi vahetama iga poole aasta tagant. Vanema eesmärgiks oli pidada sidet tööliste ja juhtkonna vahel ja kontrollida pidevalt tööliste seisu. Muudeti ka uut vabriku seisukorda, inimesi töötas juba 150 ning vahetati ka seadmeid paremate vastu.

1.3 Vabriku sulgemine

Vabadussõja lõpul suurenes toodang, aga varsti läks suur osa üle Eestis paiknevatest tuletikuvabrikutest Rootsi firmale . Nimelt aastal 1924 tegi Rootsi tikutrust Ameerika tütarühing “International Match Corporation” ettepaneku majanduskriisis olevale Eestile, mis seisnes selles, et firma saaks end sisse seada tikumonopoli. Alguses oldi sellele vastu ja lükati pakkumine tagasi, kuid siiski allutas Rootsi tikutrust lõpuks kogu Eesti tuletikutööstuse. Firma hakkas vabrikuid järk järgult sulgema ja nii ka sulges oma uksed Paide tuletikuvabrik.

1.4 Keskremonditöökoda

Pärast Teist Maailmasõda oli Paide suhteliselt vähe kannatada saanud. Tol ajal arenes majandus, asuti rajama tööstusettevõtteid ja ehitusorganisatsioone.
Aastal 1928 tabas hoonet suur löök, maja jäi tühjaks ning hakkas lagunema. Seejärel kaheksateist aastat hiljem (1945a.) rajati mahajäätud hoonesse ENSV Siseministeeriumi Maanteede Valitsusele alluv Keskremonditöökoda. 1946. aastal esimese uue hoonena ladu, seejärel montaažihoone. Selles hakati remontima ja parandama vanu, sõja üle käinud teedeehituse masinaid (T. Paglant).
Varsti hakkas tekkima uusi tootmiskorpusi ja muretseti uusi aparaate töö tegemiseks. Moskva , Leningradi , Tallinna ja teistest NSV Liidu kõrgkoolidest ja tehnikumidest tuli aegade jooksul aina rohkem noori sinna töötama. Nad olid spetsialiseerunud ja lisaks neile olid veel kutsekooli õpilased, kes samuti olid väljaõpet saanud. Töötajaskond oli aga paljurahvuseline, mis tõi kaasa mõningaid probleeme.

1.5 Esimene autogreider

Enne Teist Maailmasõda ei toodetud iseliikuvaid teehöövleid, mis kandsid nime autogreiderid (lisa 7), valmistati ainult järelveetavaid, mida kandis edasi traktor või mõni veoauto. 1946-ndal aastal sai teoks midagi erakordset Keskremonditöökojas. Nimelt hakati insener A.Volbergi juhtimisel tootma esimesi autogreidereid, mis said nimeks V-1 ( tuletatud : Volberg 1). Esimene masin valmis aastal 1947. Selle uhke tulemusega käidi isegi 1948-ndal Tallinnas 1. mail demonstratsioonil.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 680 18. juulist 1948 a. anti selle masina valmistajatele ( koosseisus : A. Volberg, A. Väliste, H. Pärn, A. Leek , A, Orojma, A. Issakar, A. Hotanen) Nõukogude Eesti I preemia uut tüüpi iseliikuva teehöövli konstrueerimise ja ehitamise eest.
Võrreldes tänapäevase tehnikaga oli see autogreider väga algeline masin. Valmistatud oli 1,5 tonnise veoauto GAZ-AA agregaatide baasil, kuid sellest hoolimata oli ta NSV Liidu esimene valmistatud autogreider. Hiljem võeti veel tootlusesse masinaid veoauto GAZ-51 agregaatide baasil, mis kandis nime autogreider E-6-3 ja traktori DT-54 agregaatide baasil, mida nimetati autogreider V-10. 1958-ndal aastal hakkas NSV Liidus kehtima riiklik standard autogreiderite kohta. Selleks ajaks oli NSV Liidus lastud käiku veel kaks autogreidereid valmistavat tehast, mis asusid Brjanskis ja Orjolis. Paides olev Keskremonditöökoda oli nimetatud ümber Paide Teedemasinate Tehaseks, kuid siiski rahvas armastas seda veel nimetada tikuvabrikuks veel paljudeks aastateks (H. Lensmann).

1.6 Täiustatud autogreider D-512

Üllatavalt moodustas sel ajal Paide tehase toodang umbes 20% üleliidulisest autogreiderite toodangust. Samal aastal asutati ka Paide Teedemasinate büroo, mille eesmärgiks oli uue, standardile vastava autogreideri väljatöötamine (lisa 7). Seni valmistatud masinad, ka Brjanski ja Orjoli tehaste omad ei vastanud nõuetele. Paides kokkupandud autogreider, mis vastas standardile, sai üleliidulise süsteemi järgi indeksi D-512, kus D tähendas teedemasinat ja 512 oli järjekorranumbriks.
Katsemasin valmis aastal 1961, tolleaegse masina võimsuseks oli 75 HJ ja massiks oli 9520 kg. Erinevus esimesest masinast oli see, et autogreideril oli hüdrauliline roolivõimendi, mis muutis sõidu lihtsamaks läbi kergema rooli. Sahaga oli võimalik teha täispööret ja masinal oli reversiga käigukast, mis võimaldas teha tööd nii edaspidi kui ka tagurpidi . Vahet võis märgata ka mootoris, kui vanal V-1 tüüpi masinaga sai päevas teha ainult mõned tunnid tööd, sest mootor kuumenes kergesti üle, kuid D-512 võis kaua järjest töötada isegi päev läbi. Autogreider läbis edukalt kõik riiklikud katsetused ja isegi ka aastal 1962 eksponeeriti seda NSV Liidu Rahvamajanduse saavutuste näitusel Moskvas. Seal saavutas ta suurt edu teiste tehaste autogreiderite ees, kuna masinal ei olnud tavalised kummid , vaid suured ja sügava mustriga rehvid , mis võimaldasid liikuda isegi läbi suurte maastikeaukude.

1.7 “Talleksi” sünd

Seeriatootmine algas 1963-ndal aastal. Aasta varem moodustati Eestis esimene firmaettevõte – tootmiskoondis “Talleks”. Selle ettevõtte koosseisu kuulusid: Tallinna Ekskavaatoritehas, mis moodustas peatehase ja lisaks ka endised tehased Paides, Viljandis ja Mõisakülas. Pearolli mängis “Talleksile” Tallinna Ekskavaatoritehas, millega tuli kaasa ka palju probleeme. Esiteks ei teatud, kuidas lõpetada uue tootmishoone ehitus ja kuidas saada väljaõpetatud töötajaid. Samuti tuli ka täita plaan, mis pidi alluma suurepärasele kvaliteedile. Ka Vasalemma tsehhist saadeti tihtipeale poolvigast toodangut, mida pidi kohapeal fikseerima , kuid juhtus ka nii, et enam ei saanud asja neist.
Paide Teedemasinate Tehas sai uueks nimeks Paide Masinatehas. Autogreidereid D-512 valmistati umbes 1500 tk. Masinate tootmine Paides lõpetati aastal 1966, kui “Talleks” sai ülesande tunduvalt suurendada drenaažiekskavaatorite tootmist. Brjanski ja Orjoli tehaste tootmisvõimsus oli selleks ajaks niivõrd suurenenud, et Paide tehase toodang moodustas vähem kui 10% autogreiderite üleliidulisest toodangust.
Paide tehase uueks toodanguks sai drenaažiekskavaatorite osade valmistamine (tööorganite raamid , hammasrattad ja paljud treimistöid nõudvad detailid).
Tootmiskoondise “Talleks” erastamisel ja üleminekul turumajandusele
Paide Masinatehase toodang muutus tundmatuseni ja omandas praeguse kuju.
(Lensmann 2001)

2. Tehase tänapäev

2.1. Tehase üldülevaade

AS Paide Masinatehas on valmistanud aegade jooksul erinevaid põllutöö- , teehooldus- ja maaparandusmasinaid ja nende osi. Alates 1993. aasta 30.septembrist on Paide Masinatehas 100% eesti kapitalil põhinev aktsiaselts.
Käesoleval ajal on Paide Masinatehas allhanke tellimusi täitev ettevõte.
Asutus valmistab erinevaid mustast- roostevabast terasest masinaehituslikke ja üldehituslikke keeviskonstruktsioone. Tehase toodangusse kuuluvad erinevad keti- ja hammasrattad, teljed võllid, kuni 40m³ konteinerid, mitmesugused kraap- ja lintkonveierid, mehhaanilised puulõhkujad ja lumekoristusmasinad
Paide Masinatehas paikneb 2,9 hektaril, millest 10 000 m² on tootmis- ja laopindu. Elektrienergia tarbimise koguvõimsus on 20 000 kW.
Kõik toodang põhineb töötajatel. Kokku kuulub tehasesse 115 töötajat, neist 95 on töölised ja juhtivasse töötajaskonda kuulub 20 inimest. Tavatöötajate hulka kuuluvad ametid nagu keevitaja, gaasilõikaja, giljotiinilõikaja, painutaja , treial, freesija, puurija, monteerija, haaveldaja ja värvija. Juhtivad töötajad on tootmisjuht, projektijuht , tsehhide juhataja, energeetik, müügimees ja varustaja.

2.2. Masinad

Paide Masinatehases on palju erinevaid masinaid ja igaüks nendest on mõeldud erinevat tööd tegema. Sealt võib leida nii tänapäeva uusimaid masinaid kui ka vanu nõukoguaegseid aparaate.
Lõikepinke on Masinatehases kahte liiki, üks neist on plasmalõikuspink ja teine gaasilõikuspink. Mõlemad lõikusvõimalused asuvad ühel ja samal pingil, pinki on võimalik asetada metallitükki mõõtudega 2,5 x 12m. Plasmalõikuse (joonis 1) korral toimub metalli lõikamine elektrivoolu abil. Suur toormetalli tükk pannakse pinki, kahe elektroodi vahele, mille vahel tekib suur pinge ja sellega on võimalik kuni 30mm lehtmetalli lõigata. Selle eeliseks on kasutada metalli hästi ratsionaalselt ning tulemus jääb plasmalõikusega küllaltki täiuslik.
Gaasilõikuse (joonis 1) erinevus plasmalõikusest on see, et lõikamine toimub gaasiga . Sellega on võimalik tükeldada paksemat, isegi 150mm lehtmetalli. Lõikamisel saab kasutada kahte gaasilõikepead, mis muudab töötamise palju kiiremaks.
Mõlema lõikuse kasutamise korral joonistatakse struktuurid arvutisse ning masin töötab iseseisvalt nende jooniste järgi, ilma, et töötaja peaks midagi tegema (H. Kukk).
Joonis 1. Gaasi- ja plasmalõikuspink
Peale lõikust, kui on vajalik metalli painutada, siis kasutatakse selleks painutuspinki (joonis 2). Selle abil saab metallitükk endale sobiva kuju. Masin on küllaltki võimas ja suudab painutada jõuga kuni 300t.
Võimalik on painutada sellega isegi 3600 /3200 mm lehtmetall (H. Kukk).
Joonis 2. Painutuspink
Lintsaag (joonis 3) on mõeldud ümara täisraua saagimiseks, sellega saab kuni 220mm läbimõõduga detaile saagida. Masinal on jahutusvedelikusüsteem, mis võimaldab teha tööd kiiremini jahutades tegevuse protsessi (H. Kukk).
Joonis 3. Lintsaag
Treipinke (joonis 4) võib leida masinatehases mitmeid erinevaid, nii modernseid kui ka vanaaegseid. Uued treipingid töötavad arvuti abil, inimesed vaid asetavad detaili sisse ja võtavad siis välja, kui on vajalikud tööd sellega tehtud. Tänapäevased pingid teevad viisteist korda kiiremini tööd kui vanad veneaegsed masinad. Nii nagu lintsael on ka kaasaegsel treipingil jahutussüsteem. Selle eesmärk on pritsida jahutusvedelikku töödeldava detaili ja treitera vahele (H. Kukk).
Joonis 4. Treipink
Freespinke (joonis 5) leidub tehases erisuguseid, neid mis on automaatika peal ja ka neid, mis töötavad käsitsi. Kaks neist on nüüdisaegsed ning ülejäänud pärinevad varasematest aegadest . Seade toimib arvuti abil jooniste järgi, vastavalt vahetab see ka terasid iseseisvalt. Samuti võib see aparaat asendada ka puurpinki, kuna on võimalik kasutada ka väga väikestes mõõtudes freesiterasid. Freesimist kasutatakse näiteks siis, kui on vaja metalli sisse teha süvendeid või puurida suurt auku. Ka sellel masinal toimib jahutusvedelikuga jahutussüsteem (H. Kukk).
Joonis 5. Freespink
Värvimine (joonis 6) toimub tehases suruõhukompressoriga, kõrgsurve pihustiga elektrostaatilises väljas.
Enne värvimist töödeldakse värvitava materjali pinnad ära, haaveldamise teel, mida teostab haavli- või liivaprits . Suure õhuga paisatakse väikesed metallitükid vastu töödeldavat pinda, jättes selle krobelise ja puhta struktuuriga. Seejärel viiakse metallitükk värviruumi ja pihustatakse värviga üle (H. Kukk).

Joonis 6.Värviruum

2.3. Tootmine lumepuhuri korpuse näitel

Tooraine tuleb Paide Masinatehasesse peamiselt Venemaalt läbi vahendajate. Kõigepealt lõigatakse lehtmetallist välja sobivad metallitükid plasma -või gaasilõikaja abil. Seejärel suundub materjal painutuspinki, kus antakse vajalik kuju detailile joonise järgi. Siis puuritakse augud kinnituskohtadesse. Peale seda keevitatakse vastavad tükid omavahel kokku, nii kuidas on vaja. Eelnevalt värvimisele tuleb töödelda eseme pinnad haaveldamise teel ning alles siis võib katta pinnad värviga. Seejärel monteeritakse tükid omavahel kokku poltide ja mutrite abil. Lõpuks turustatakse toodet üle maailma. (vt. lisa 2)
(H. Kukk)
Joonis 7. Lumepuhuri korpused

2.4. Juhtimise struktuur

Terve Paide Masinatehas on suur organisatsioon , mida on tarvis juhtida oskuslikult ja õigesti. Kõik töötajad peavad täitma on ülesandeid kohusetundega ja kõiki neid lõpule viima lähtudes tähtajast. Samas peab organisatsioon ise tagama kui iseseisva ettevõttena konkurentsivõime ja tulemuslikud ning liikuvas suunas mineva arengu. Selleks on kindlalt ära määratletud põhivastutusvaldkonnad.
Ettevõtte nõukogu ülesandeks on aktsionäride huvide eest seismine ja ettevõtte juhatuse tegevuse kontrollimine. Juhatuse peamiseks eesmärgiks ongi igapäevaselt juhtida tervet ettevõtet.
Tegevjuhi põhiliseks juhtmõtteks on strateegiline juhtimine, uute põhimõtete välja töötamine, ettevõtte esindamine ning organisatsioonile kasulike lepingute sõlmimine. Veel tuleb tegevjuhil majandada asutust tulemusrikkalt, lahendada küsimusi, mis tekivad igapäevaselt juhtimise juures, määrata töötajate kohustusi ja vastutusi, reklaami vahendamine ja tagasiside saamine tellijatelt. Personalipoliitika eest hoolitsemine ja kvaliteedi muutmist paremuse poole, teha kindlaid eesmärke, mida peaks tehas läbima. Läbi viia ülevaatusi tõestamaks kas töötajaskonna töö vastab kvaliteedinõuetele ning kollektiivi kaasahaaramine muutmaks töötulemusi aina täiuslikumaks.
Juhtkonna esindajaks kõigis kvaliteeti puudutavates küsimustes on kvaliteedijuht, kelle põhiülesandeks on kvaliteedisüsteemi väljatöötamine, organiseerida töötajaid, tagada töökorra hoidmine ja toimivus. Kvaliteedijuhi tööde hulka kuuluvad ka reklaami käsitlemine, korrigeerivate ja ennetavate tegevuste ning kvaliteedikontrolli organiseerimine .
Ettevõtte finantsmajanduslikku tegevust korraldab finants-raamatupidamisosakond. Selle osakonna tegevuste alla kuulub ka tooraine ja valmistoodangu lao haldamine .
Marketingiosakonna põhiülesanneteks on päringute ja tellimuste ohje, tootmise plaanimine ja toodangu müügi korraldamine.
Tootmisosakondade tegevuste hulka kuuluvad klientide tellimuste õigeaegne ja kvaliteetne täitmine võimalikult väikeste tootmiskuludega.
Peamehaanika osakonna tööks on tagada iga seadme korrasolek ja hooldus , hoonete remondi ja rekonstrueerimise organiseerimine ja jäätmekäitluse korraldamine ettevõttes.
Ekspedeerimisosakonna ülesandeks on tollidokumentide vormistamine ja toodangu ärasaatmise korraldamine.
Klientidega suhtleb ja igapäevast asjaajamist korraldab sekretär ( Kristal 2004).

Kokkuvõte

Uurida ja puurida sai masinatehast küllaltki palju ja omandada erinevaid teadmisi tehnika alalt. Kokku tuli ka puutuda igasuguste masinate ja aparaatidega, millega just igapäev kokku ei satu . Sai näha ja kuulda masinatehasest, kui asutusest , mis on eksisteerinud kaua aega tagasi ja kuni tänapäevani välja. Uurimust tehes sain tihti luua paralleele nii uue kui vana tehasega ning samas tuli välja palju erinevaid olukordi , mis esinesid vanal ajal, kuid mitte tänapäeval ja ka vastupidi.
Tööd lõpule viies olen jõudnud mitmele erinevale järeldusele. Küsimusele kuidas on tegelikult siis muutunud tehas aegade jooksul, saab kokkuvõtvalt ühe sõnaga öelda – tundmatuseni. Tõele otsa vaadates on kõigest, mis vana, nüüdseks uus saanud. Masinad, mis olid algsed ja inimese juhtimisel on tänapäevaks automaatika peale lülitatud ning asendatud modernsete seadmetega. Töölised, kes aegade tagused veel olid, on nüüdseks asendunud kvalifitseeritud ja spetsialiseeritud töötajatega. Isegi toodang on midagi muud, autogreiderite asemel toodetakse nüüd, vaid kaasaegsete masinate osi.
Muutused on küll peadpööritavad, kuid tehase hiilgus, kvaliteetsus ja usinus on püsima jäänud. Loodetavasti veel aastateks. Siiski inimesed mäletavad seda suursugust Paide Masinatehast, kes tootis esimesi autogreidereid ja praegugi kannab asutus uhkust selle üle. Tehas on üle elanud nii sõdasid, omanike vahetusi, tõusu ja mõõnu, kuid ka tänapäeval seisab kohal, kus asutus kõige esimesena tikuvabrikuna sündis.
Huvitav oli saada nii suurt ülevaadet ühest majast, ühest ajaloost, ühest töötavuse hiilgavast hingest ning tutvuda ühe hämmastava püsivusega.

Kasutatud kirjandus

• www.pmt.ee 15.01.2006

• http://www.pmt.ee/indexest.html 15.01.2006

• http://www.pmt.ee/meeskondest.html 15.01.2006

• http://www.pmt.ee/tehnoest.html 15.01.2006

• http://www.pmt.ee/tehtudest.html 15.01.2006

• Endise Paide Teedemasinate Tehase peakonstruktori Harry Lensmanni mälestused 14.02.2006

• Rein Zeemanni mälestused 14.02.2006

• Paide Masinatehase arhiiv 14.02.2006

• Paide Masinatehase poolt väljastatud materjal 14.02.2006

• Paide Masinatehase arendusjuhi Hannes Kukke informatsioon