2005. AASTA JAANUARITORM PÄRNUS (0)

2005. AASTA JAANUARITORM PÄRNUS
Referaat
Tartu 2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.MIDA MÕISTETAKSE JAANUARITORMI ALL? 4
1.1.Tormi põhjustavad tsüklonid 4
1.2.Veetaseme mõju tormile 5
2.TORMI TAGAJÄRJED 6
2.1.Pärnu kriisikomisjoni tegevus 7
2.2. Esinenud probleemid 8
KOKKUVÕTE 10
Jaanuaritrom oli üks neis õnnetustest, mis pani meid rohkem mõtlema nii endi, kui ka lähedaste elu kui ka vara peale. Kuna torm tekkis ootamatult siis ei oldud selleks piisavalt valmis ning ei osatud hinnata olukorra tõsidust. Seda nii kannatanute kui ka abipakkujate poolt. 10
Töö eesmärk sai täidetud. 10
KASUTATUD MATERJALID 11

SISSEJUHATUS

2005. aastal toimus Pärnus üleujutus, mida tuntakse jaanuaritorni nime all. Kuna jaanuaritorm tuli üpriski ootamatult kõigile siis keegi ei olnud selleks valmistunud.
Töö eesmärgiks oli välja uurida jaanuaritormi põhjustest ning teha ülevaade kahjustustest. Samuti uurisin päästekorralduse tegevust.

MIDA MÕISTETAKSE JAANUARITORMI ALL?

Tormiks peetakse hädaolukorda, kus tuule keskmine kiirus on alates 25m/s või tuulepuhangud alates 33m/s. Lisaks, kui sellest tulenevalt on ohustatud paljude inimeste elu, tervis, suur varaline kahju või keskonnakahju.
2005. aasta jaanuaritorm oli orkaani mõõtu torm, mida Põhjamerel nimetati Gudruniks, mis tekitas 7.-9. jaanuaril 2005 olulisi kahjustusi Läänemere erinevates regioonides. Kuna torm leidis aset jaanuaris, on seda hakatud kutsuma jaanuaritormiks. Jaanuaritorm tõi endaga kaasa ka massiivse uputuse, mil veetase tõusis 295 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli ja oli Pärnus rekordkõrgusega. Pärnu linnavalitsus kuulutas ranna rajooni, Raeküla ning Vana-Pärnu katastroofi piirkonnaks. Viimati oli sedavõrd tugev torm Pärnumaal aastal 1967, kuid siiski jäi toona olnud torm tugevuselt alla jaanuaritormile. 2005. aasta tormi ja üleujutuse 8.-9. jaanuaril põhjustas ka Põhja-Euroopat laastanud torm. Iirimaal tekkinud tsüklon Gudrun liikus üle Rootsi lõunaosa Läänemere poole ja tõi endaga kaasa orkaani tugevusega tuulepuhanguid.
Torm nimega Gudrun tõi endaga kaasa üleujutuse, mille all mõistame maismaa vee alla jäämist jõe, järve või mere veetaseme tõusu tagajärjel. See võib olla tingitud tormist, erakorralistest sademetest või vee äravoolu tõkestamisest ja inimeste rajatud voolutõkete ootamatust purunemisest.

Tormi põhjustavad tsüklonid

Eesti asub Läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. Sage madalja kõrgrõhkkondade vaheldumine muudab ilma heitlikuks, paisutades tuule tihti tormiks. Tormituuli on kõige rohkem talve alguskuudel novembrist jaanuarini. Läänekaarest saabunud ägedad madalrõhkkonnad on põhjustanud 83 % kogu aasta tormituultest
2005. aasta 7. jaanuaril tekkiski äge tsüklon Atlandi ookeani 50. laiuskraadidel soojas ja niiskes õhumassis, millele omakorda andsid lisaenergiat tavatult soojad veteväljad. Suure kontrastina suundus Gröönimaalt samal ajal lõuna poole külm kuiv arktiline õhk. 9. jaanuari hommikuks jõudis tormikeeris Põhjalahele ja ründas Balti riike, paisutades Eesti rannikuvetes tormised edelatuuleiilid kiiruseni 30-38 m/s. Tuule maksimaalne puhanguline kiirus oli Kihnus 38 m/s, Ruhnus 34 m/s ja Vilsandil 33 m/s. Õhurõhu kiire langus ja tugev tuul kergitasid merevee taseme Eesti läänerannikul erakordselt kõrgele . Pärnus registreeriti kõrgeimaks piiriks 275 cm üle keskmise taseme. Merevesi tungis Eesti lääneranniku mitmes kohas rannaäärsetesse majadesse, mistõttu evakueeriti umbes 1000 inimest. 9. jaanuari jooksul jätkas tsüklon teed üle Soome Laadoga järve poole. Ka Eesti mandriosas paisus tuul tormiks, ulatudes puhanguti kuni 29 m/s. Ulatuslike tormimurde tuli ette Lõuna-Eestis. Tuhandete elektrikatkestuste, ulatuslike metsamurdude ning üleujutuste tekitatud majanduslik kahju ulatus 700 miljoni kroonini.

Veetaseme mõju tormile

Kui lüüa kokku veetõusu põhjustavad erinevad komponendid (tuul- 100-120 sentimeetrit, õhurõhk - 40 sentimeetrit, murdlained - 30-60 sentimeetrit), suutnuks Gudrun veetaset Pärnu ümbruses tõsta 1,7-2,2 meetrit. Tegelikult mõõdeti aga 2,74 meetrit. Puuduval komponendil, mis põhjustas lõviosa pahandustest ning katastroofihõngulise olukorra kogu Lääne-Eestis, on banaalne selgitus . Gudrun saabus nimelt hetkel, mil Läänemere veetase oli tänu eelmistele tormidele väga kõrge - Pärnu kandis ligikaudu 70-80 sentimeetrit üle pikaajalise keskmise. Selles osas pole põhjust isegi rääkida prognoosist - võinuks lihtsalt internetist vaadata Pärnu sadamat tormieelsel nädalal. Aga ikkagi olid seekord taevased väed Eesti poolel. Tuul puhus Pärnu jaoks suhteliselt soodsast suunast . Kui tuul oleks ebasobival hetkel pööranud veidi rohkem lõuna poole, oleks Tahkuranna rahvas võibolla pääsenud natuke kergemalt, kuid Pärnus võinuks lisanduda veetõusule veel 30-40 sentimeetrit otseselt tuule arvelt ning 10-20 sentimeetrit kõrgemate ning veidi teisest suunast saabuvate lainete tõttu. Pärnus läks hästi ka selles mõttes, et Liivi lahe seišhide mõju veetasemele oli seekord üsna tagasihoidlik .

TORMI TAGAJÄRJED

Pärnu linnast ujutati üle umbes kaheksa km2 suurune ala. Veetase oli kõrge linnas ja jõe suudmes, Vallikääru ümbruses ja Kontserdimaja juures. Uputas Ringi tänaval, Tammsaare puiesteel, Mai rajoonis , Raekülas, Vana-Pärnus. Üleujutatud olid ka Sauga jõe kaldad.
Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ning Tahkuranna valla mereäärsetel aladel, Munalaiu ja Liu piirkonnas. Kihnu elanikud kogunesid saare kõrgemasse ossa , sest loode- ja põhjaosa olid vee all.
Kolm päeva pärast tormi kulminatsiooni, kui kohalikud omavalitsused olid jõudnud esialgsed tormikahjud kokku lugeda, võis aimu saada katastroofi ulatusest. Näiteks Suigu külalistemaja kaotas kolmandiku katusest. Halinga söökla katus osaliselt purustatud . Häädemeeste hooldekodul enamik katusest läinud, samuti tugevad kahjustused perearstikeskuse, lasteaia ja valla arvutiklassi katusel, pumbajaam rivist väljas, kilomeetrite kaupa teid läbimatud. Kaisma katlamaja elektrimootorid üle ujutatud.
Kihnus hävis sadam ja üle 1000 tihumeetri metsa. Kilingi -Nõmme haigla katus purustatud, tänavatel maha langenud laternapostid, gümnaasiumi ümber vedelemas purustatud akende killud . Paikusel kanalisatsioonisüsteem ummistunud, politseikooli ja kohaliku kooli võimla katus rikutud, kahjustada saanud kalmistu ja välivalgustusvõrk.
Pärnu linnas kannatada saanud suures ulatuses linnavara, sealhulgas Niidupargi ühiselamu, nelja kooli ja kahe lasteaia katus ning ühe kooli otsasein. Saugas kooli ja vallamaja katus läinud, Kilksamal teetruup minema uhutud.
Sindis kooli katlamaja korsten lõhutud. Surjus pumbajaam ja hooldekodu katlamaja purustatud. Võistes sadam rikutud, Tahkuranna lasteaia seinasoojustus hävinud. Võiste rahvamaja katus puruks, 30 hektarit metsa maha murtud , 250 meetrit valla teid minema uhutud. Talis hävinud koolipark. Toris suured kahjustused kalmistul.
Manijal sadam hävinud ja liinipaat Aul kadunud. Varbla rahvamajal katus ja soojustus mokas. Matsi sadama kai puruks, kümme kilomeetrit teid läinud, rahvamaja spordisaal nässus. Vändra alevi pargis murdunud puud ja kanalisatsioonis liigne sademevesi. Peale selle veel tuhanded kõikvõimalikke vee- ja tuulekahjustusi saanud majapidamised üle maakonna. Tormi tagajärjel uppusid mitmete inimeste keldrid ning kannatada sai ka tehnika. Mõningate inimeste hooned õnneks selle tagajärejel küll kannatada ei saanud, kuid piirdusid hoovide kahjustamistega. Seega kannatanuid oli mitmeid, kellel oli rohkem kahjustusi tekitatud, kellel vähem.
Kokku kannatas tormis 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. 11 inimesel tuvastati alajahtumine ning nad viidi haiglasse. Kahjuks tormi tagajärjel hukkus üks 93-aastane vanaproua, kes kukkus kodutrepilt õuel lainetavasse vette ja uppus.
Pärnu elanike abistamisel ja evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44- ning 34- liikmeline pioneerüksus Tapalt. Päästetöödel osales ka 100 kaitseliitlast. Jaanuaritormi tagajärgede likvideerimise katteks andis Eesti riik 264,5 miljonit krooni ning Euroopa Liidust laekus 20 miljonit krooni.

Pärnu kriisikomisjoni tegevus

Jaanuaritormi ajal loodi erakorraline kriisikomisjon, kuhu kuulusid Pärnu Maavalitsus , Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Päästeteenistus, Eesti Energia ja Lääne Politseiprefektuur. Nende ülesandeks oli abivajajaid aidata ning leida kiired lahendused kriisiolukorra parandamiseks. Kriisikomisjoni töö tulemusena moodustati evakueerimisrühmad, kelle ülesandeks oli inimeste suusõnaline teavitustöö ning abivajajate evakueerimine. Päästetöid teostasid inimesed päästeametist, piirivalvest, politseist ja Kaitseliidust, kasutati autosid, paate ja muud päästetehnikat.
Elanikkonda teavitati ohust nii raadio vahendusel kui otse majast majja käies . Pärnumaa kriisikomisjoni soovitus elanikele oli olla tähelepanelik toimuva suhtes ning mitte liikuda tänavatel autoga või jala. Kui oli elanikel võimalus püsida kodus siis soovitati neil mitte lahkuda hoonest, kui hoonele oht puudub. Kui aga oli vajadus majast evakueerida, paluti liikuda majast välja koos päästemeeskonnaga. Eriti pandi inimestele südamele, et majast väljumine on ohtlik, kuna vesi oli külm ja vette sattudes oli oht alajahtuda. Lisaks liikudes tänavatel oli ohufktoriteks maha langenud puud ja elektriliinid .
Pärnumaa kriisikomisjonil oli olukorrast ülevaade ja vahetati regulaarselt erinevate teenistuste vahel infot. Lisajõud saabusid järgneval päeval Tallinna päästekompaniist ja kiirabrigaadide arv suurendati neljalt kuuele. Vajadusel oli võimalus kaasata lisabrigaade mujalt Eestist.
Kriisikomisjoni esimehena töötanud Toomas Kivimägi on väitnud, et enne jaanuaritormi ei oldud sellises suurusjärgus tormiks korralikult ette valmistatud. Kriisiolukordi oldi modelleeritud vaid paberil, kuid see erines palju reaalsest olukorrast.

Esinenud probleemid

Üheks suurimaks probleemiks kujunes välja mitmete hoonete suures ulatuses kahjustumine . Eriti kannatasid need kodnikud, kelle kodud olid kindlustuseta ning pärast tormi polnud enam sooja kodu. Lisaks kindlustusele, toetas ja abistas kannatanuid Pärnu Linnavalitsus. Kuigi Linnavalitsus panustas päästetöödesse kui ka abistas inimesi materiaalselt, leidus ka selliseid kannatanuid, kelleni abi materiaalne abi ei jõudnud ning pidid ise toime tulema . Leian, et kuna tegelikult sellist situatsiooni ei ole varem olnud ning ka Linnavalitsus ja teised päästjad ei osanud sellise suurealalise sündmusega arvestada, tuli see neile ootamatult. Kindlasti oleks saanud abistada ja toimida sündmusel efektiivsemalt.
Teiseks suuremaks probleemiks osutus võrgukoormus. Kuna maha langenud puud häirisid osade liinide tööd, tegelesid selle kõrvaldamisega päästeteenistus ning kohaliku teemeistripunkti töötajad. Kuid kuna helistajaid oli nii palju siis oli võimatu ühendust saada nii häirekeskuse kui ka omakestega, kelle pärast oldi mures. Kuna mõnda aega viibisid elanikud nii ilma elektrita kui ka telefoni- ja internetiühenduseta, tekisid inimestele kohati paanika häired. Lisaks sellele ei saadud koheselt oma abivajadusest märku anda. Näiteks, nähti kuidas tuul rebis naabermajalt katuse, kuid sellest teavitada avariitelefonile oli võimatu, kuna liin oli ülekoormatud.

KOKKUVÕTE

Jaanuaritrom oli üks neis õnnetustest, mis pani meid rohkem mõtlema nii endi, kui ka lähedaste elu kui ka vara peale. Kuna torm tekkis ootamatult siis ei oldud selleks piisavalt valmis ning ei osatud hinnata olukorra tõsidust. Seda nii kannatanute kui ka abipakkujate poolt.

Töö eesmärk sai täidetud.

KASUTATUD MATERJALID

file:///C:/ Users /Kasutaja/Downloads/Tormist_pohjustatud_hadaolukorra_LP.pdf
file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Uleujutusest_pohjustatud_hadaolukorra_LP.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/2005._aasta_jaanuaritorm#P.C3.A4rnu_maakond
Soomere, T. (märts 2005. a.). Märatsev meri: kui vesi peale tungib. Horisont.
http://parnu.postimees.ee/3049985/2005-jaanuaritorm-gudrun-ei-lase-end-unustada
https://ilm.ee/index.php?41336