Keskkonnakaitse kaitsejõududes (0)

Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Strateegilised keskkonnadokumendid:
Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon, „Keskkonnakaitse kaitsejõududes“, Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava,
Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus , planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit , keskkonnajuhtimine.
Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus
Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist:
Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480
Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha);
Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha).
Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid .
Olulise reostusega NA militaarobjektid:
* Tapa , Ämari, Raadi , Sauga , Paralepa lennuväli.
*Paldiski katlamaja ja Lõunasadam.
*Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas
*Husari õlijärv
* Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas
Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus , põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad.
Lahesõda 1991. aastal
üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte , 67 milj. tonni naftat süüdati põlema Kuveidi naftapuurtornides, Pärsia laht muutus paljudeks aastateks elutuks, õhku paiskus 2 milj. tonni tahma ja väävliühendeid. Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu.
Väeosade tegevuse mõju
kemikaalide ja lõhkeaine säilitamine ja transport, jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlemine, kütuste kasutamine ja hoidmine, välilaagrite ja õppuste korraldamine looduses.
Kasvava metsa lubatud kahjustuste astmed
täieliku kahjustuse ala – kaugtulirelvade sihtmärgialad, kuhu langevad suurtükimürsud ja miinid ning lõhkamispaik; metsa majandamine sellel alal pole otstarbekas; täieliku kahjustuse alal raiutakse kasvav mets ja edaspidi metsa majandamist ei toimu;
osalise kahjustuse ala – sihtmärkide paigaldamise ala, laskekohtade ja tulepositsioonide alaga käsirelvade jaoks, kus kasvav mets saab kuulidest ja kildudest osaliselt kahjustatud; siia kuulub ka lõhketööde teostamise koht, käsigranaadi heitmise koht, kuid metsa majandamine on sel alal siiski võimalik;
kahjustuseta ala – maa-ala osalise kahjustuse ala ja harjutusväljaku piiri vahel (laskeväljade teenindusalad ja õppeväljad), kus ei sooritata laskmisi lahingumoonaga.
Harjutuseks kasutatud maa-ala tuleb koristada
traadid , tähistuslindid kokku kerida, kasutamata küttepuud riita laduda või kaasa võtta; prügikotid metsast kaasa võtta, sest jäätmete metsa ladustamine ja matmine on keelatud; teekahjustused likvideerida; rajatud välikäimlad kinni ajada ja mätastega katta ; lõhkemata lõhkekehad üles otsida ja ettenähtud korras kahjustada;
Metsas keelatud: ilma loeta raiuda kasvavaid puid ja süüdata lõkkeid, jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata, lõigata okste kogumisel kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10cm , kaevata välikäimlat puude või veekogu vahetusse lähedusse, lüüa puudesse naelu, jätta maha traate, nööre või kahjustada puid muul viisil, ankurdada vintsi eelnevalt kaitsmata puutüve külge, jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmed ja praht , põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid, jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused, sõita maastikul istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel, hävitada vääriselupaiku ja nende moodustamise eelduseks olevaid võtmeelemente (vanad puud, põõsad, kiviaiad, allikad), tankida kütuseid või õlisid märgalade ja veekogude vahetus läheduses, rikkuda allikate ojade jm veekogude kaldaid.
Metsas lubatud: liikuda mööda olemasolevaid teid jalgsi, suuskadel või autoga , soomukitega aga selleks ettenähtud kohtades, mis fikseeritud harjutusväljaku kasutuseeskirjas, kaevata pärast kasutamist uuesti kinniaetavaid üksikvõitleja laskepesi, rajada kokkulepitud mahus ja kohtades laagripaiku, varuda ja kasutada kokkulepitud mahus oksi ja kasetohtu, korjata maast hagu, varuda metsa kõrvalsaadusi (seened, marjad , ravimtaimed) nende saagikust kahjulikult mõjutamata.
Vastutus:
Peamine keskkonnavastutus on üksuste ülematel, aga nende täitmise kohustus lasub nii kaitseväelastel kui ka kaitseväe personalil. Ülematel on kohustus tagada nii üksuste ohutus kui ka ülesande täitmise minimaalne risk. Ülemad, kes viibivad koos kaitseväelastega välisriigis, peavad tundma seal kehtivaid keskkonnakaitsenõudeid.