Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veekateldega kaugküttekatlamaja soojusskeemi arvutus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Overview

Лист1
Лист2

Sheet 1: Лист1


Talvine max Kõige külmema kuu keskmine Kütteperioodi keskmine Temperatuuri graafika murdepunktis Suvine temp
Välisõhu temp -26.00 -9.30 -3.70 3.00 8.00
1. Soojuse kulu kütteks ja ventilatsiooniks 52.34 32.47 25.81 17.83 0.00
Qkv=Qkvmax*(ta.sise-talvine õhu.)/(ta.sise-talv.maxõhk.)
Qkv=52,34*(18-(-9,3)/(18-(-26)=32,47 MW
Soojuse kulu soojusvee varustuseks 17.45 17.45 17.45 17.45 13.96
2. Katlamaja soojustootlikus 69.79 49.92 43.26 35.28 13.96
Qk=Qkv+Qsv
Qk=32,47+17,45=49,92 MW
Trossivee temp katlamajast väljumisel 150.00 105.00 90.00 70.00 70.00
Küttesüsteemist tagastava trossivee temp 70.00 55.00 50.00 42.50 0.00
3. Soojavee kulu tarbijale 75.77 75.77 75.77 75.77 60.62
GTSV=QSV*1000/(htsv´´-htoorvesi talv)
Gtsv=17,45*1000/(251,208-20,934)=75,77 kg/s
4. I astme soojavee soojusvaheti soojuskoormus 17.45 12.69 11.10 8.72 0.00
QIsv= Gtsv*Cp*(t´sv´´-∆T-toorv´)/1000
GIsv=75,76*4,187*(55-(10-5))/1000=12,688
5. II astme soojavee soojusvaheti soojuskoormus 0.00 4.76 6.35 8.73 13.96
QIIsv=QSV-QIsv
QIIsv=17,45-47,45=0
6. Võrguvee kulu kütteks 156.26 155.10 154.11 154.85 0.00
GkV=Qkv*1000/Cp(tsv`-tsv´´)
Gkv=32,47*1000/4,187(150-70)=156,26
7. Tagastuva trassivee temperatuur peale I astme soojusvee soojusvahetit 42.79 35.06 32.44 28.77 0.00
tsv´´= t´sv´´-(QIsv*1000)/(Gt*Cp*n)
tsv´´=70-(17,44*1000)/(156,3*4,187*0,98)=42,79
8. Võrguvee kulu soojaveevarustuses 0.00 22.74 37.89 75.78 47.63
Gtsv=QIIsv*1000/Cp(t´sv´-t´sv´´)
Gtsv=0*1000/4,187(150-70)=0
9. Summaarne võrguvee kulu 156.26 177.84 192.00 230.63 47.63
Gt=Gkv+Gtsv
Gk=156,26+0=156,26 kg/s
10. Vee temperatuur katlasse sisenemisel režiimil 70.00 93.00 100.60 106.60 102.00
Vee temperatuur katlast väljumisel režiimil 150.00 127.00 119.40 113.40 118.00
11a. Katlaid läbiva vee kulu režiimil 70 208.35 209.17 209.15 194.15 69.46
Gk2=Qk*1000/Cp(tk´2-70)
Gk2=69,79*1000/4,187(150-70)=208,35
11b. Katlaid läbiva vee kulu režiimil 150 208.35 209.17 209.15 194.15 69.46
Gk1=Qk*1000/Cp(tk´2-70)
Gk2=69,79*1000/4,187(150-70)=208,35
12. Reeringleva veekulu kateldes režiimis 70 52.89 79.49 90.34 94.59 41.21
Gkr2=Gk1*(70-tsv´´)/(tk´´-tsv´)
Gkr2=208,33*(70-42,79)/(150-42,79)=52,87
13. Reeringleva veekulu kateldes 150 52.89 105.49 121.26 124.65 40.49
Gkr1=Gk2*(tk´-ts´´v)/(150-tsv´´)
Gkr1=208,33*(70-42,79)/(150-42,79)=52,87
14. Reeringleva veekulu trassis režiimil 70 0.00 42.55 64.91 118.27 19.37
15. Reeringleva veekulu trassis režiimil 150 0.00 69.60 97.81 151.55 33.13
Cp= 4.187
η= 0.98
tk1°C = 70 93 100.6 106.6 102 tk1°C 150
tk2°C = 150 127 119.4 113.4 118 tk2°C 70

Sheet 2: Лист2


t=108°C
t=34,4°C
t=150°C
t=67°C
t=34°C
t=58°C
t=70°C
t=108°C
t=70°C
Veekateldega kaugküttekatlamaja soojusskeemi arvutus #1 Veekateldega kaugküttekatlamaja soojusskeemi arvutus #2 Veekateldega kaugküttekatlamaja soojusskeemi arvutus #3 Veekateldega kaugküttekatlamaja soojusskeemi arvutus #4 Veekateldega kaugküttekatlamaja soojusskeemi arvutus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ivawka Õppematerjali autor
kursuse töö, tabeli andmed ja skeem

Sarnased õppematerjalid

Soojusjõuseadmed
40
xlsx

Soojusjõuseadmed

Külmima Kütteperioodi Temp.graafiku Talvine MAX kuukeskmine keskmine murdepunktis -26 -9.3 -3.7 3 150 105 90 70 70 55 50 42.5 70 93 100.6 106.6 150 127 119.4 113.4 1 52.34 32.47 25.81 17.84 2 69.79 49.92 43.26 35.29 3 75.78 75.78 75.78 75.78 4 17.45 12.69 11.11 8.73 5 0.00 4.76 6.34 8.72 6 156.26 155.12 154.13 154.97 7 42.78 35.06 32.44 28.78 8 0.00 22.73 37.88 75.77

Soojusjõuseadmed
Füüsika 2009 kursuse töö vastused
2
pdf

Füüsika 2009 kursuse töö vastused

4.93·107 W 26. 0.15 s, 4.2·107 rad/s 60. 241 W 27. ­10 cm; 0.25 s 28. 8 m POTENTSIAALNE ENERGIA JA MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUS LAINED 61. 20.4 m 29. 1.31 m 62. a)7.67 m/s b)735 N 30. 1.2 m/s; 0.31 m 63. 78 J JÕUD TEMPERATUUR JA SOOJUS 31. 1.8 N 64. 6.7·105 J 65. 0.46 K 66. 66.0ºC 67. 4280 m ELEKTROSTAATIKA 68. Fe/Fg=3.1 1035 69. 0.019 N 70. -28 N 71. 9.0 N/C 72. E = -11i + 14 j N/C 73. 2.4·10-12 N; 1.2·10-12 J; 7.5·106 J/C 74. -900 V, 1900 V 75. 5.9·105 m/s 76. 1.1·108 m2 77. 0.00354 F, 35.4 C, 2.00 106 N/C MAGNETOSTAATIKA 78. - 4.8 10 -14 j 79. 6.0 T 80. a)42.4 N; b)60.0 N 81. FB/FE = v2/c2, samasuunalised 82. a)8.7·10-8 T b)4.3·10-8 T RELATIIVSUSTEOORIA 83. 15.6·10-6 s 84

Füüsika
Kokkade ristsõna
4
doc

Kokkade ristsõna

Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R 43. 4

Eesti keel
Infohankesüsteemide kodutöö
12
doc

Infohankesüsteemide kodutöö

Seda tööd kasutades hoiad sa kokku kõvasti aega paljude jooniste, valemite ja muude asjade sisestamisega. Samuti on antud enamike ülesannete täpne lahendus. Mõnedes kohtades tuleb aga ise vaeva näha, sest mina nägin ja ei kavatsegi kõigi eest tööd ära teha. Antud ülesanded on tehtud konkreetsete arvude ja andmetega, mis olid määratud sellel ajal mulle. Kui sul veab langevad mõned andmed kokku, võib-olla isegi kõik, kuid ÄRA OLE NII LAMMAS, ET EI KONTROLLI JA EI MUUDA MITTE MIDAGI NING KOPEERID KÕIK LIHTSALT ÜMBER!!! INDIVIDUAALNE ÜLESANNE 1 IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2010 a. sügissemester Üliõpilane: SINU NIMI Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed on AO ­ BO ja AO ­

Infohankesusteemid
Labor 13
7
xls

Labor 13

Kondensaatori laadumine U= 20 V I01 = 85 µA I02 = 120 µA Jrk Aeg I (µA) I/I0 ln (I/I0) nr (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 0 85 120 1,00 1,00 0,00 0,00 1 5 80 106 0,94 0,88 -0,06 -0,12 2 10 73 94 0,86 0,78 -0,15 -0,24 3 15 67 84 0,79 0,70 -0,24 -0,36 4 20 62 75 0,73 0,63 -0,32 -0,47 5 25 58 67 0,68 0,56 -0,38 -0,58 6 30 54 61

Füüsika ii
Shpora
6
pdf

Shpora

1. . . ­ , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . 7. ,

Elektroonika
Müramõõtmine
2
doc

Müramõõtmine

Auto/ehitise müra mõõtmine. 1)Töö eesmärk. Tutvuda müra mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2) Kasutatud vahendid: Auto mark Renault, väljalaske aasta 2005. Töö käik: 1. Mõõda taustmüra, (müra väljas) 2. Mõõda autojuhile mõjuv müra, andur kõrva juures suunatuna müraallika poole · autojuhi töökohal (A,C-filtriga autojuhi, remontijale mõjuv müra): · mootori kohal, auto summuti juures, · reisijatele mõjuv müra (autos salongis kui raadio on sisse lülitatud) Mõõdetud Mõõdetud müratase müratase A-filter C-filter Piir Riski A-filter C-filter Piir Riski norm tase norm tase Autojuhile

Ergonoomika
Eksam spikker
12
doc

Eksam spikker

1. - : . - , - ­ . . : . ( 1. - . ­ ) . , - 2. , . ( 7. 3. . . ), ( . .. . => , ) ­ : : . . · . , · . . . · 4. . ( . ) · . . / . .. · ­ , : . . . ­ -, , : 1. E : p q -. 1. - . ., : ; 2.

Micro_macro ökonoomika




Meedia

Kommentaarid (1)

ronaldkandla profiilipilt
Ronald Kändla: Oli abiks ikkka
17:12 17-12-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun