Nõukogudeaeg (0)

nouka
1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati.
Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks.
1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega.
1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks.
Arhitektuur
Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga . Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam .
Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja keskväljak.
Pühajärve restoran on üks nõukogudeperioodil (1960) ehitatud funktsionalistlike hooneid .
1950. aastate alguses on maanteede kaunistamise ajajärk, rajati maanteede äärde suurejoonelisi puhkealasid, mis paiknesid enamasti teede ristumiskohtadel. Sinna püstitati suurejoonelisi puhkealasid, mis olid enamasti ideoloogilise kallakuga. Puhkealade juurde kuulusid lisaks skulptuuride ka bussiootepaviljonid ja pingid . Näiteks istutati veel erinevaid puid ja tehti allesid, nt Paplialle Mõniste vallas.
Detents
Kolhoosi ajal oli väga massiivne soo kuivendamine, kuhu tehti põllud.
Mehhaniseerimise arenguga käis kaasas maade massiivistamine. Väljaparandamise nime all likvideeriti terveid külasid. Endisi talukohti põllumassiivil võib tuvastada viljapuude või üksikute õuepuude järgi.
Samas hakkas toimuma ka põllumajandusmaade metsastumine. Esimesed põllud võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid.
Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega.
Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid.
1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem , mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad.
Talude tühjenemine

• Küüditamine mõjutas kaudselt , küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid.
  
• Noored lahkusid ja vanainimese surma järel jäi talukoht tühjaks.
  

Talukohti metsas tähistavad vundamendid , keldrid,kaevuaugud, metsistunud ilutaimed .
Uuendused
1960.aastatel uued ehituskonstruktsioonid ja vormid, millega kaasnes tööstuslik-modernistlik kultuur, tüüplahendused ja suur ehituskiirus.
Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal.
1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike elumajad. Tootmishoonetes ja elamuehituses kasutati enamasti tüüpprojekte. Nt sangaste mõisakomplekti on ehitatud kolhoosielamud.
Hummulis on põllumassiivil põllumaad lähedal ning iseloomulik on katlamaja korsten . Pealegi Laatre on hea näide. Laatre keskusehoonetesse on ka koondatud mitmeid asustusi kokku. Nt kauplus ja söökla .
Individuaal
Kolhoosnike individuaalmajapidamised säilitasid avatud kõlvikud ka seal, kus see suurtootmise korral ära ei tasunud. Kolhooside asutamise järel piirangud individuaalmajapidamisele väga ranged , hiljem leevendati neid.
1975. aastal 23% põllumajandustoodangust isiklikest majapidamistest.
Individuaalmajapidamistes kasutati kolhoosi ressursse (tehnika, väetised , jõusööt).
Suvilad
1950. aastate lõpust lubati suvilate ehitamist. Rajati suvila - ja aianduskooperatiive, mis kujunesid sageli täiendavateks elatusallikateks.
Keelatud oli suvilate kujundamine elamuteks - alguses ei tohtinud neisse rajada küttekoldeid , ette antud maksimaalne suurus.
Militaarpärand
Eestis nii piirivalve kui ka kitsamas mõistes militaarrajatised. Eriti tihedasti rannavööndis, sest seal nii piirivalve kui ka kaitserajatised . Lisaks sellele oli veel ka vilaski raketibaas. Vanad lennuväljad.