Eesti tulevikuenergeetika (0)

Eesti tulevikuenergeetika
Pelletiküte
MIS ON PELLETID?
Pelletid (saepurugraanulid, puidugraanulid) on metsa ja puidutööstuses üle jäävast saepurust või saepuruks jahvatatud höövlilaastust suurel rõhul kokku pressitud väikesed silindrilised pulgad läbimõõduga 6–10 mm. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, millega kütmine on niisama puhas, mugav ja automatiseeritav kui õli- ja gaaskütte korral.
Pelleteid hakati tootma selleks, et mõistlikul moel ära kasutada saetööstuses tekkivaid jääke. Saepuru ennast ei ole majanduslikult otstarbekas põletada, sest väga mahuka ja kaalult kerge kütuse vedu kauge maa taha läheks liiga kalliks. Lahenduse pakkus saepuru pressimine pelletiteks – seitsmest kuupmeetrist saepurust saab kuupmeeter pelleteid, mis kaalub ligikaudu 650 kg.
Pelleteid on peamiselt kahte liiki – kvaliteetpelletid, mida maailmas tuntakse nime all Premium Pellets (läbimõõt 6 või 8 mm) ja tööstuspelletid (industrial pellets). Esimesi valmistatakse puhtast kvaliteetsest toormest, mistõttu nende purusus on suhteliselt väike, kütteväärtus suur ning põletamisel tekib vähe tuhka . Neid kasutatakse kodumajapidamistes ja väikeobjektidel, mille katlad nõuavad kvaliteetset kütust. Tööstuspelleteid, mis valmistatakse vähemkvaliteetsest saepurust ning mida kasutavad suured soojatootjad, nt asulate ja tööstusettevõtete katlamajad ning elektrijaamad , on kvaliteetpelletitest odavamad, ent väikekatlamajadele üldjuhul ei sobi.
Kogu maailmas toodetakse umbes 35–40 miljonit tonni pelleteid aastas. Nende peamised kasutajad on eramajapidamised, kohalike omavalitsuste katlamajad, ettevõtted ja elektrijaamad, kuigi neid saab kasutada igal pool, kus on vaja soojust toota. Eesti panus maailma kogutoodangusse on ligikaudu 400 000 tonni, mis teeb meist maailma suurima pelletitootja ühe elaniku kohta. Kui arvestada, et keskmine eramaja tarbib aastas 5–6 tonni pelleteid, siis on Eestis toodetavatega võimalik rahuldada kuni 80 000 eramu aastane küttevajadus. Pelletküte on moodne, täielikult automatiseeritud ning tänu ajakohastele kateldele eriti tõhus kütmisviis.
PELLETIKÜTE ERAMAJADELE
Eramaja pelletikatel on oma ehituse poolest üsna sarnane õlikatlaga. Ainus erinevus on põletis ning mahutis . Kõige levinum on katlamaja , mille pelletimahutit on vaja täita vaid 2–3 korda aastas. Pelletid tuuakse kohale spetsiaalse puhurautoga, millest neid saab mahutisse puhuda kuni 40meetri kauguselt. Kui ruumi on vähe, saab pelleteid osta ka 15–25-kilogrammistes kottides ning kasutada katlamajas väiksemat mahutit. Siis peab nad aga ise väiksesse mahutisse kallama . Tavaliselt kasutatakse umbes 300-liitrisi mahuteid, millesse mahub vähemalt nädalajagu kütust.
PELLETIKÜTE SUURTELE KATLAMAJADELE
Soojuse suurtootjate pelletitarbimine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Ainult pelleteid põletavate katlamajade koguvõimsus on Eestis praegu 20 MW. Üha rohkem kohalikke katlamaju ehitatakse ümber fossiilkütustelt pelletitele. See aitab soojatootmisel raha kokku hoida ning on kasulik ka keskkonnale. Tänu puhtusele sobivad pelletid ideaalselt linnakatlamajadele. Eestis pakuvad
pelletitootjad ka soojatootmisteenust – võtavad enesele soojatootja rolli ning fikseerivad sooja hinna kuni kümneks aastaks.
PELLETIKÜTUSE ENERGIASISALDUS JMS
kütteväärtus
4,7 - 4,9 kWh/kg
energiasisaldus
ca 3 MWh/m3
toormaterjal
saepuru
läbimõõt
6 -10 mm
pikkus
kuni 40 mm
mahukaal
600-700 kg/m3
1 tonn
ca 1,5 m3
kloriidid
kuni 0,03%
tuhk
Alla 0,8%
niiskus
kuni 8% - 10%
väävel
kuni 0,05%
KESKKONNA SAASTE

• Pelletiküte keskkonda ei saasta,kuna meie ümber kasvab pelletite valmistamiseks vajaminev tooraine – puit.
  
• Pelletite põletamisel on väga väike mõju õhusaastele,sest sellest tekkiva CO₂ hulk on sama suur kui muidu puu metsas lihtsalt niisama ära kõduneks.
  
• Pelletite ladustamine ja hoidmine keskkonda ei saasta.
  
• Tooraine on taastuv ja kasvab meie ümber.