Ühele seisneb õnn rikkuses, teisele kuulsuses, kolmandale aga tõsises vaimses tegevuses. Arutleda selle üle, mis on hea elu või õnn, olevat Locke'i meelest sama rumal kui vaielda selle üle, mis maitseb paremini, kas õunad, ploomid või pähklid. (Mis vahet on õnnel ja heal elul? 2001). Aristoteles on välja toonud, et elu mõtte loob meie vaimne tegevus, kuna hästi elada tähendab elada oma loomusele vastavalt, millega ma olen igati nõus. See, milline just mina olen ja millised kategoorilised soovid mind juhivad loob mu elu mõtte, olgu see siis õnnelik elu või mõttetu. Aristoteles ütleb, sarnaselt Platoniga, et igal asjal ja elusolendil on oma ergon (teostamine). ( Sutrop, 2000). Kuigi õnn seisneb Aristotelese järgi kontemplatsioonis, vajab inimene heaks eluks veel mitmesuguseid hüvesid. ( Sutrop, 2000). Kuna Aristoteles samastas teostamise eesmärgiga nagu ma eelpool ka juba mainisin, siis tekibki küsimus, mis on üldse inimese eesmärk
kaalutlustest, mis oleksid nii universaalse iseloomuga, et neid peaksid tunnistama kõik arukad inimesed? Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv ütleb, · mida inimene peaks tegema, · kui ta soovib saavutada teatud sihti. Kategooriline imperatiiv · Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. · Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii. · Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. · Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. · Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit.
rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu. 7. Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas, neist saavad kamid. 8. Pühamud: templid (väga palju). Templites käiakse annetamas ja palvetamas. 9. Püha ese sintai (,,jumala ihu") selleks on peegel. Asub peidetuna templi sügavuses. 10. Eetika: puuduvad kategoorilised normid ja käsud. Inimene on oma põhiolemuselt hea. Eetika aluseks on tegelikult konfutsianistlik eetika: heaks peetakse seda, kui inimene on sõnakuulelik ja viisakas. Halb on isekus, viha, riid.
otsust kohtus kasutada. Kaitse ei ole kogukondlik ning on objektiivne, põhineb inimloomusel. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Kohustuse eetika lähtub Kantist praktilise mõistuse kriitika. Teoses arutleb autor, et meie tegudel on erinevad motiivid, nt auahnus, soov vms. Sellistel puhkudel ei saa me öelda, et tegemist oli eetilise teoga ning vaja on omakasupüüdmatut motiivi. Maksiimid - reeglid, mis on kehtestud puhta mõistuse poolt, ei tulene materiaalsest huvist. Kategoorilised imperatiivid - eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Juhtnöörid, kuidas peaks käituma, kui soovitakse käituda eetiliselt. Omane ainult ratsionaalsetele olenditele. See annab kõrgemat sorti rahulduse, milles seisneb inimese kõrgem väärikus. Vastuväited: liiga formaalne eetika. See kehtestab kriteeriumi, on raske mõista, mida inimene siis peaks ikkagi tegema. eiratakse praktilisi tagajärgi. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone.
meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu. Vastuväited: liiga formaalne. Kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteerium, mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on väga raske eristada, mida ma peaksin tegema
b õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2 Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a kohustavad b keelavad c õigustavad e. lubavad või volitavad 3 Subjektide ringi järgi a üldised - suunatud k6igile b spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4 Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a imperatiivsed e. kategoorilised b dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c soovitavad e. juhendavad Eriliigitused: a definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b era ja avaliku õiguse normid c õigusharude järgi 10.Juriidilised faktid on õigusnormis õigusliku tagajärje kõrval olevad teatud
selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 33–34) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus:
selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 3334) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus:
reeglile. Immanuel Kant (1724-1804) (põhimõtete järgi elamine, sisemine headus) o hüpoteetiline imperatiiv ("Kui tahad saada A, tee B!", Nt: Et saada terveks, võta rohtu!) o kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) Kanti moraalne ,,peab" (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. ) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. "Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin
vanem peab last ülal pidama) · Keelavad (nt. suitsetamine siseruumides) · Õigustavad e. lubavad (nt. õigus elule, õigus abielluda) II Territoriaalse kehtivuse järgi · Üleriigilised (nt. perekonnaseadus) · Lokaalsed õigusnormid (nt. maastikukaitsealad) · Kohalikud normid (nt. Pärnu linna parkimisseadus Narvas ei kehti III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi · Imperatiivsed e. kategoorilised (kõik perekonnaõiguse normid) · Dispositiivsed e. kokkuleppelised (lepingud, mida sõlmime(enamus)) · Suhteliselt määratletud (poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi · Regulatiivsed (määratletud õigused ja kohustused) · Kaitsvad õigusnormid (karistusõiguslikud normid) Õigusnormi struktuur · Hüpotees tingimused, õigusnormi kehtivuse kohta
-õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi Üleriigilised(seadused) Lokaalsed-teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad) Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutusekohustuslikkuse järgi -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid- sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus) -dispositiivsed e kokkuleppelised-valikuvõimalused(pooled otsustavad),(tehingud-kinnisvara müük) -suhteliselt määrtletud- poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemise järgi. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi -regulatiivsed-määratakse kindlaks isikute õigused ja kohustused(sünd-haigla tõend,ID kaart,abielu sõlmimine,kooli sisseastumine)
Esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud. S võtsid kogu vastutuse inimliku käitumise eest vägivalda tuleks aktsepteerida. Erootika, automaatkirjutus, unenägude kasutamine loomingus, maagiline käitumine ja esoteerilisus. Oluline oli kujutlusvõime vabastamine. Poeetilise kujutlusvõime jõud peab muutuma praktiliseks, unenäod teostuma käegakatsutavate objektidena. EI kategoorilised väited, tabud keeles ja inimkeha suhtes, õige ja vale kategooriline eristamine. 1919-1932 automatistm, kujunditeooria formuleerimine. 1930-ndad sihilik juhus ja must huumor. 1940-ndate II pool-1960-ndate lõpp (sürrealistide grupi lagunemine) varemloodu täiustamine. 1924. a sürrealismi manifest (A. Breton): sürrealism on puhas psüühiline automatism, mille abil väljendatakse kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muul viisil mõtte tegelikku funktsioneerimist
1) regulatiivsed – määravad õigused ja kohustused; 2) õigustkaitsvad – näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. 2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14
6.Õigus omandile -Peamised kohustused: 1.Vägivaldsusetus 2.Usaldusväärsus 3.Ausus 4.Õiglus 5.Enesekriitilisus 6.Täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv ütleb, et moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid ning valetamine või lubaduste murdmine ei ole iialgi õige, ükskõik millised oleksid asjaolud. Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii:Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu
* Tagajärg hea, halb, neutraalne. * Iseloom vooruslik, paheline, neutraalne. * Motiiv hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik. * Deontoloogilised eetikateooriad uurivad teo iseloomu. I. Kant (1724-1804), 10 käsku. * On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud. ,,Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad tahta, et sellest saaks üleilmne seadus." * Peab igal tingumusel kehtima. ,,Inimene on eesmärk iseenesest, inimene poe vahend eesnörgi saavutamiseks." * Vaba tahe eristab loomi inimestest. * Inimese väärtus, väärikus, on väärtus iseenesest. *Augino Thomas skolastik, samal arusaamal. ,,Inimesel on mõistusepärane toimimine, ainult neil saab olla moraal." I. Kant.
perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Õigusaktid: kirjalik dokument, kindlatele nõuetele vastav, parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: õigusnormid süsteemses kogumis, pädeva riigi organi poolt a) imperatiivsed ehk kategoorilised (kõik perekonnaõiguse kehtestatud. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, normid) b) dispositiivsed ehk kokkuleppelised pooled võivad mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele igal moel kokku leppida v.a. kui on keelatud. c) suhteliselt kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja määratletud. Kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel panevad kohustusi. või ühe poole ära nägemisel (nt
Iga õigusega kaasneb kohustus. . kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga Õigus on eetiline miinimum. Absoluutsed õigused: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile, õigus teada. Kohustused:-vägivaldusetus, usaldusväärus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas, et inimesel on mõistus Moraali metafüüsilised alused väljendab kat.imp. nii: - Toimi ainult vastaval selle maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus Kat.imp II vorm: Inimene olgu eesmärk iseeneses. - Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese/kellegi teise isiksus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit.
Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme. Catavalt regulatsiooni viisile võib õigusnorme liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks.
hüve koguhulka kogusummana mitte keskmist hüve indiviidi kohta 44. Deontoloogilise eetika eripära on see, et ta on objektiivne ja absolutistlik. Teo loomusest sõltuvalt ilmneb, mis on hea, mis halb ja see kehtib kõigile ja alati. Ei ole prima facie printsiipe. 45. Enim seostatakse deontoloogilist eetikat Immanuel Kantiga. 46. HI-käsk, mida teha soovi rahuldamiseks KI- käsk teha midagi sõltumatult soovist. Kanti kohaselt on kõik moraalsed kohustused kategoorilised imperatiivid. KI Ivormel- Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus!KI II vormel-Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. KI III vormel-Iga mõistusega olend võib käsitleda ennast universaalse seaduse andjana 47
nende põhjuseks on mitme vitamiini samaaegne defitsiit. VITAMIINIPREPARAATIDE KASUTAMINE Kõigepealt kaks üsna levinud ja vastandlikku arusaama. Esiteks, vitamiinpreparaatide kasutamine on alati ja igati õigustatud nii profülaktilisest kui ka ravi aspektist mistahes häirete korral (töövõime langus, väsimus, lihaste valud jne.). Teiseks, vitamiinide kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mõlemad kategoorilised arusaamad on tegelikult väga ühekülgsed ja näivusutavad. Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada nüüdisajaks korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Kommentaarid. Esiteks, seda põhireeglit 8 tuleks alati arvestada
perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. printsiip. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus. a) imperatiivsed ehk kategoorilised ehk ainut nii peabki tegema (kõik perekonnaõiguse normid) b) dispositiivsed ehk Õigusaktid: kirjalik dokument, kindlatele nõuetele vastav, kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a. kui õigusnormid süsteemses kogumis, pädeva riigi organi poolt on keelatud. c) suhteliselt määratletud. Kuuluvad rakendamisele kehtestatud. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, kas poolte kokkuleppel või ühe poole ära nägemisel (nt
teise isikus alati eesmärgina, kujul "kui ma tahan X, siis ma pean tegema Y". mitte kunagi pelgalt vahendina!" Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. 25 26 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default
seejuures aga ei jaatata ega eitata midagi selle klassi ülejäänud elementide kohta. Vähemalt mõned S (aga võib-olla ka kõik) on (ei ole) P. o Üldotsustus- mingi klassi kõigi esemete kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse midagi. Kõik S on P. NT: Kõik filosoofid on targad Kvantiteedi ja kvaliteedi järgi liigitatakse kategoorilised otsustused järgmiselt: A-üldjaatav otsus. Kõik inimesed on surelikud I-osajaatav otsus. Mõned mehed on tugevad E-üldeitav otsus. Mitte ükski loom ei räägi O-osaeitav otsus. Mõned sõjamehed ei ole mehised Alluvussuhetes on otsused ülevalt alla (A – I) ja (E – O). Kui üldotsus on tõene, on tõene ka osaotsustus, kuid mitte vastupidi. Vasturääkivussuhetes on diagonaalsed otsustused (A – O) ja (E – I). Üks otsustus on kindlasti tõene ja üks kindlasti väär
eeldus: iga x on y.2. progekeel(Kurtz,Kemeny). UNTIL LoopCount GREATER eeldus: mõni z on x.järeldus: mõni z on y. 1965 Moores law(integrated circuits double iga Aristotelese "kategoorilised väited"Iga b on a;Mitte THAN N aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas ükski b pole a;Mõni b on a;Mõni b ei ole a. MULTIPLY Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud DEC)
eeldus: iga x on y.2. eeldus: mõni z on lahutas, korrutas, jagas. 1980 – esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), 5.sumto,modula2 x.järeldus: mõni z on y. Aristotelese “kategoorilised väited”Iga b on a;Mitte ükski b QDOS Modula-2 pole a;Mõni b on a;Mõni b ei ole a. Süllogism on 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, ei ehitatud. PROCEDURE sumto(n:INTEGER): väitlus, kus mingitest etteantud väidetest
vitamiinide sisaldust. 3.1 Vitamiinipreparaatide kasutamine Kõigepealt kaks üsna levinud ja vastandlikku arusaama. Esiteks, vitamiinpreparaatide kasutamine on alati ja igati õigustatud nii profülaktilisest kui ka ravi aspektist mistahes häirete korral (töövõime langus, väsimus, lihaste valud jne.). Teiseks, vitamiinide kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mõlemad kategoorilised arusaamad on tegelikult väga ühekülgsed ja näivusutavad. Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada nüüdisajaks korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Esiteks, seda põhireeglit tuleks alati arvestada.
tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on abstraktne reegel s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste alusel. Õigusnormide liigid: · Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi (kohustused, keelavad, õigustavad ehk lubavad) · Territoriaalse kehtivuse järgi (üleriigilised, lokaalsed kehtestatakse riigi poolt, nt maastikukaitsealad, kohalikud paadimaks?) · Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi (imeratiivsed ehk kategoorilised, dispositiivsed e kokkuleppelised, suhteliselt määratletud.) · Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi (regulatiivsed, kaitsvad) Õigusnormi struktuur Õigusnormi struktuuri all mõistetakse õigusnormi sisemist ehitust, seda moodustavate koostisosade teatud omavahelist seost ja tingitust. Kui (hüpotees)............. , siis (dispositsioon)............, vastasel juhul (sanktsioon) .................. Hüpotees on karistusseadustiku üldosa
seaduseks! · Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi paljalt vahendina. Hüpoteetiline imperatiiv On tingimuslik: "peab" kehtib, kui on vastav soov. Tuleb vaid valida õiged vahendid soovi realiseerimiseks. Ütleb, mida tuleb teha, kui meil on mingi soov: selleks, et saada X pead tegema Y! Kanti moraalne "peab" Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust: nõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised sa pead tegema seda ja punkt! Moraalne "peab" ei ole seotud sooviga saada õnnelikuks. See pole ka kohustuslik sellepärast, et nii on tak teha või see on kuidagi kasulik. Moraalne "peab" on kategooriliselt siduv. See pole siduv mitte sellepärast, et nad midagi soovivad. See on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. Kanti järgi tähendab olla moraalne toimija, et inimene juhib oma tegevust "universaalsete seaduste" valgusel
Kant siinkohal toetub, on järgmine: 1. Kvantiteedi järgi 2. Kvaliteedi järgi Üldised: kõik S on P Jaatavad: S on P Erilised: mõned S on P Eitavad: S ei ole P Üksikud: üks S on P Lõputud: S on mitte-P 3. Suhte järgi 4. Modaalsuse järgi Kategoorilised: S on P Problemaatilised: on võimalik, et S on P Hüpoteetilised: kui S on P, siis Q on R Assertoorilised: on fakt, et S on P Disjunktiivsed: S on kas P või Q või … Z Apodiktilised: on paratamatu, et S on P 2 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020.
ta tegutseb ka elektrijaamade kaitsejumalana Veel on tuntud jõukuse jumal DAIKOKU 6. Palvetamine Palvetatakse nii pühamutes kui kodus. Palvetamise mõte jumalad annavad palvetajale õnne ja edu maises elus. Edu äris, turvalist liiklemist, head saaki, tervist, abieluõnne, abi abielu partneri valimises, abi valimistel. Patukahetsust ei tunta 7. Eetika Eetika aluseks on konfutsionistlik eetika. Puuduvad kategoorilised normid ja käsud. Inimene on oma põhiolemuselt hea. Hea ja kuri on suhteline. Halb: isekus, viha, riid Hea: sõbralik, viisakas Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas. Nendest saavad kamid. Jumalate riiulid, kus pühad esemed jakamide kujud. Pühasid on palju ja need on vägagi populaarsed. Usuline tagapõhi tänapäeval teisejärguline. Pühamud – templid, toriid ŠINTAI- püha ese – peegel Pühamuid on 3 liiki 1) kohalikud – kohaliku kami tempel – väga palju
Loogika vihik 2003 vasturääkivast otsustusest, ühes ja samas suhtes ühel ja samal ajal, võib kehtiv olla ainult üks. Reegel tähendab, et üheaegselt ei saa kehtivad olla mingi otsustus ja selle eitus, ehk formaliseerituna: (B &B). Seega, ei ole üheaegselt kehtivad järgmised kategoorilised otsustused: Antud S on P (A) ja Antud S ei ole P (E); Ükski S ei ole P (E) ja Kõik S on P (A); Kõik S on P (A) ja Mõni S ei ole P (O); Ükski S ei ole P (E) ja Mõni S on P (I). Käesolevas tekstis esineb esmakordselt otsustuse vorm "Antud S on P" ja "Antud S ei ole P", milles otsustuse subjekt on täismahus ja tähistab üksikut (konkreetset, ainukordset, individuaalset). Teatavasti loogika reeglid ja
b) õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a) kohustavad b) keelavad c) õigustavad e. lubavad või volitavad 3) Subjektide ringi järgi a) üldised - suunatud k6igile b) spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a) imperatiivsed e. kategoorilised b) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c) soovitavad e. juhendavad · Eriliigitused: a) definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b) era ja avaliku õiguse normid c) õigusharude järgi 23. Õigusakti mõiste ja õiguse allikad:
sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi, mille järgi ma kavatsen toimida. · See on metareegel, mille abil saab välja töötada konreetseid moraalireegleid. · Kategooriline imperatiiv kui moraali meetod. Hüpoteetilised sõltuvad meie soovidest ja kategoorilised ei sõltu millestki, meil pole kohustust neid täita. Kategoorilisel imperatiivil on kaks vormelit: toimi ainult vastavalt maksiimile, mille kohta saad soovida, et see oleks universaalse seadus. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi? Mitte tagajärjed ei määra teo õigsust ja väärtust, vaid teatud jooned teos eneses, teo motiiv, alus. Eesmärk ei õigusta kunagi abinõu. Sisemine väärtus on tegudel, mitte tagajärgedel.
- Süntaktiline – planeeritavate lausungite grammatika - Morfoloogiline – morgeem kui väikseima tähendusega ühik planeeritavates lausungites. - Fonoloogiline tasand: madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega (pabari pikarkook) Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tsandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon ja neil on oma kategoorilised reeglid. Lisaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon. WEAVER mudel ehk kõne produtseerimise tasemed: - Sõnum - Funktsionaalne töötlus – valitakse välja öeldatavate lausete piirjooned, leksikaalne valik ja funktsioonide määramine - Propositsioonide töötlemine – välja öeldavale lausele antakse struktuur – sõnad järjekorda, lõpud - Fonoloogiline kodeerimine – fonoloogilise struktuuri paika panemine. Info lausete
Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Esita selle kolm vormelit. Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, et midagi tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks:,,Selleks, et saada A, tee x!" Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: ,,Tee x!" Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovist. Kanti kategooriline imperatiiv (esimene vormel): ,,Toimi alati sellise maksiimi kohselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Ta täpsustab: sa pead toimima ,,nii, nagu sinu tegutsemise maksiim saaks sinu tahte läbi universaalseks loodusseaduseks," mis on analoogiline füüsika seadustega.
riskifaktorite hulgas.“) Kirjeldav statistika tegeleb valimi resümeerimisega, järeldava statistika ülesanne on üldistuste tegemine üldkogumi kohta. Üldkogum (populatsioon) on teatud nähtuste (objektide, isikute) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida (näiteks üliõpilased Eestis) Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses Mõõteskaalad: Kategoorilised muutujad o Binaarne skaala – kahene skaala (binaarkood: 0;1) o Nominaalne skaala – eristab andmeid, kuid ei anna suunda ega väärtust (nt sugu, kodulinn, rass jms) o Ordinaalne ehk järjestusskaala – eristab andmeid ja annab suuna, kuid mitte vahemike (nt haridustase või subjektiivne rahulolu) Pidevad muutujad o Intervallskaala – eristab andmeid, annab suuna ja vahe nende suuruste vahel,
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigiorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Esita selle kolm vormelit. Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, et midagi tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks:„Selleks, et saada A, tee x!“ Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist – ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: „Tee x!“ Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovist. Kanti kategooriline imperatiiv (esimene vormel): „Toimi alati sellise maksiimi kohselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus.“ Ta täpsustab: sa pead toimima „nii, nagu sinu tegutsemise maksiim saaks sinu tahte läbi universaalseks loodusseaduseks,“ mis on analoogiline füüsika seadustega.
ÜLESANDEID: 3.1. Viige väited normaalkujule, leidke terminite mahud: Mitte kõik tema vastused ei olnud valed. Inimesed on surelikud. Osa inimesi on töötud. Kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. Keegi pole patuta. Ainult ausad on lugupeetavad. Ainult sõbrad võivad reeta. Kõigil siinviibijail ei ole sinised silmad. 13_fl_i-v Ühemateeria kategoorilised väited on ühe ja sama subjektiga ning ühe ja sama predikaadiga väited. Nende vaheliste seoste mõistmiseks võttis Michael Psellos XI saj. kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): kontraarsus Kõik S on P (A) (E) Mitte ükski S pole P subordinatsioon subordinatsioon
· "Selleks, et saada A, tee x !" · "Kui tahad kaalust alla võtta, mine trenni!" · HI on tingimuslik. Ei ole universaliseeritav, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv (KI) · KI käsib midagi teha sõltumata sellest, mida soovitakse. · "Tee x !" "Räägi alati tõtt!" · Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovidest. KI I vormel: · Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus! · Maksiim tegevuse aluseks olev reegel. · Universaliseerimistest : kas saan vastuoluvabalt tahta, et kõik toimiks selle maksiimi järgi? Ratsionaalsus ja moraal · Ratsionaalne isik on oma otsustes järjekindel , s
o Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik; ütleb mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks; need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad o Kategooriline imperatiiv katse testida, kas subjektiivsed maksiimid (käitumisprintsiibid) sobivad moraaliseaduseks; · Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust · Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt · Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees. · Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. · Inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. · Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. · Inimene on eesmärk.
2) MULTINOMINAALNE LOGISTILINE REGRESSIOON Üldjoontes jälgib see regressioonianalüüsi liik logistilise regressiooni loogikat; kui binaarse logistilise regressiooni puhul sai ennustada dihhotoomset väärtust (nt 0 ja 1), siis multinominaalne logistiline regressioon võimaldab ennustada kategooriat rohkem kui kahe grupi puhul. Käskluserida: Analyze Regression Multinominal Logistic Muutujate valikul lähevad Factor alla kõik kategoorilised, Covariates alla kõik pidevad tunnused. Statistics alt valige lisaks Goodness of fit. Tulemused: a) Goodness of fit tabel (vt all) näitab Pearsoni chi-ruut statistikut: kui see on suur, siis ei ole ennustusmudel hea, ning kui mudel on statistiliselt oluline (p < .05), näitab see, et mudel ei sobi ennustama. b) Model Fitting Information ütleb, kas prediktorite lisamine ennustab statistiliselt paremini ennustatavat muutujat.
ARISTOTELES : Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Aristotelese "kategoorilised väited": Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. STOIKUD : LAUSEARVUTUS Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust.
4)territoriaalse kehtivuse järgi- üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
2. -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) 3. -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi 1. Üleriigilised(seadused) 2. Lokaalsed-teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad) 3. Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi 1. -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid- sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus) a)neid ei saa kokkuleppeliselt muuta.(valgusfoori tuled)Perekonnaõigus ja asjaõigusnormid on imperatiivsed. 7 2. -dispositiivsed e kokkuleppelised-valikuvõimalused(pooled otsustavad),(tehingud-kinnisvara müük)
õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: kohustavad keelavad õigustavad e lubava, volitavad Subjektide ringi järgi: üldised, norm on adresseritud üldsubjektile spetsiaalsed, norm on adresseritud vaid teatud subjektide ringile. Etekirjutuse kohustuslikkuse järgi: imperatiivsed e kategoorilised dispositiivsed, jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti. soovitavad (juhendavad selgitavad) Eriliigitused: definitsiooninormid e legaaldefinitsioonid delegatsiooninormid e volitavad era- ja avaliku õiguse normid normid õigusharude järgi. 24
4)territoriaalse kehtivuse järgi- üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia, kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia. Sotsiolingvistika erine traditsioonilisest lingvistikast: TUNNUS TRADITSIOONILINE LINGVISTIKA SOTSIOLINGVISTIKA ÜHTSUS ühtne varieeruv, pole ühtne REEGLID kategoorilised reeglid variaablusreeglid VARIEERUMINE vaba struktureeritud INFORMANT teadlane kõneleja KUJU kiri kõne LÄHTEPUNKT teooria empiirika HARUD süntaks, morfoloogia, fonoloogia, psühholingvistika, eksperimentaalne foneetika
kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev. Loogika olemus – klassikalisest kreekakeelsest sõnast logos, algtähendusega sõna ehk mida räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise alustest. Kreeka loogikud: Permenides (5 saj e.m.a) – kasutas pikki loogilisi põhjendusi Zenon Eleast (5 saj e.m.a.) – apooriad/paradoksid Sofistid: Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428 – 347 e.m.a.) ARISTOTELES: Väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt. Aristotelese „kategoorilised väited“: Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
keskorganite õigusaktides - Lokaalsed normid – nad kehtestatakse samuti riigi keskorganite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks - Kohalikud normid – kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil Ettekirjutuse iseloomu järgi - Imperatiivsed e. määratletud e. kategoorilised normid – kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel (nt. avaliku õiguse normid) - Suhteliselt määratletud normid – ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel
annaabi.ee 
