Teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös (5)

Essee
Teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös
Tänapäevane vaba infolevi võimalused ja interneti kasutamise vahendid on teinud õppematerjalide avaldamise igale arvutikasutajale lihtsaks ja kättesaadavamaks. Õppematerjalid teadus- ja õppetöös on seotud autoriõiguste seadusega. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui õppematerjalil pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud tekste , pilte, jne., siis peab ta eelnevalt autorilt luba küsima. Enamasti aga puudub see luba. Paraku ei olda teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja kus nad võivad teiste autorite teoseid vabalt ilma nõusolekuta kasutada. Seega, mis on teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös?
Autoriõigust reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, seega kuuluvad siia ka kõik õppematerjalid, internetileheküljed ja arvutiprogrammid. Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma.
Õppematerjalide seisukohalt on oluline autoriõiguse seaduse § 19, mis käsitleb teose vaba kasutamist teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel.
Teose vaba kasutamine on esmajoones mõeldud avalik-õiguslikele üldhariduskoolidele ja kõrgkoolidele. Tuleb kindlasti meeles pidada, et seaduses on erandid nimetatud eraldi sätetes ja punktides, kusjuures igas punktis on nimetatud rida tingimusi. Kas või ühe tingimuse täitmata jätmine välistab õiguse teost autori nõusolekuta kasutada. Seega seadusega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina ja tehtud koopiate kasutamine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel, paljundamine motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Teose tsiteerimisel, kasutamisel illustreeriva materjalina või reprodutseerimisel tuleb ära märkida autori nimi, teose pealkiri ja avaldamise allikas.
Probleemseks muutub illustratsiooni sisaldava õppematerjali või reprodutsiooni avaldamine internetis, sest siis on keeruline tagada, et materjali kasutatakse vaid hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Kooli õppetöö jaoks ei tohi ka ilma loata edastada näiteks muusikat, filme või TV-sarju internetis. Video- või DVD-filmi esitamine õppetegevuses eeldab eraldi luba. Ostetud, laenatud või renditud salvestisi, nagu helisalvestisi, audiokassette või video- ja DVD filme ei tohi kopeerida õppekasutuseks.
Kopeerimise ja muutmise lubamine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning lihtsaim viis seda teha on avaldada oma materjal koos sobiva avatud sisulitsentsiga. Näiteks Creative Commons litsentsiga kaasneb Share ( jagamise ) õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida, levitada ja edasi anda. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate CC litsentsidega õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada , panna kokku teiste sobiva litsentsiga teostega jne.
Creative Commons on USAs asuv mittetulundusühing, mille eesmärk on suurendada ühiskonnas loovust ning lihtsustada teoste levitamist ja kasutamist. MTÜ pakub tasuta litsentse, et autorid saaksid võimalikult kasutajasõbralikult teostada oma autoriõigusi. Litsentsilepinguga annab üks isik teisele isikule õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. Autorileping on autori ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks.
Koos avatud sisulitsentside kasutuselevõtuga on aina enam populaarsust võitnud avatud õppematerjalide kasutamine. Avatud õppematerjalide tunnused: materjal on internetis avalikult kättesaadav; materjal on avaldatud avatud sisulitsentsiga, mis võimaldab kasutajatel seda oma vajadustele vastavalt kohandada; materjal kasutab avatud dokumendiformaati, mis on teiste kasutajate jaoks toimetatav; materjal on toimetatav kasutades vaba tarkvara . Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud. Avatud sisulitsentsiga teosele lisatatkse litsentsi nimetus, ikoon, URL.
Digitaalsed õppematerjalid ja e-õpe ei ole enam ammu ainult mingi eriline lähenemine, vaid oluline osa igapäevasest õppimisest ja õpetamisest. Digitaalseid õppematerjale kasutatakse nii veebi teel toimuvas õppes kui ka traditsioonilises klassiruumis läbiviidavas. Sellega seoses toodetakse järjest rohkem ka digitaalseid õppematerjale. Need sisaldavad näiteks pedagoogilisi, tehnilisi, autoriõiguslikke, potentsiaalsete kasutusvõimaluste kohta käivaid andmeid õpiobjektide kohta. Kui õpetajal või õppejõul on vaja luua uue tunni materjale, siis ei peaks tal olema vaja suurtest materjalikogumikest, näiteks mitmesajaleheküljelistest õpikutest, võtta välja vaid üksikuid konkreetsetele õpieesmärkidele vastavad osi ning seejärel neid jälle ühtseks materjaliks kombineerida. Selle asemel võiksid õppematerjalide loojad luua suhteliselt väikseid õppe-eesmärgilisi komponente, mida saaks kasutada korduvalt paljudes erinevates õpikontekstides. Lisaks peaks need komponendid olema digitaalsed ning interneti teel edastatavad ning seeläbi kättesaadavad ja kasutatavad samaaegselt paljude inimeste poolt.
Selliseid taaskasutatavaid õppematerjale tuntakse õpiobjektidena.
Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õpiobjekt või õppematerjal ise paikneb sel juhul kas mõnes repositooriumis või avalikult internetis. Metaandmete sirvimine on enamasti kõigile avalik ning seetõttu on repositooriumid kujunenud päris populaarseteks.
Terve rida uusi repositooriume ja referatooriume on keskendunud just avatud õppematerjalide vahendamisele. Samuti hakkab viimasel ajal kaduma piir õppematerjalide loomise vahendite ja repositooriumide vahel, sest tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad õppematerjale luua otse veebikeskkonnas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areneb maailmas kiiresti ning see avaldab lisaks töökeskkonnale ja suhtlemisele mõju ka haridusele.
Infoallikaid on palju ja teosed on kergesti kättesaadavad ning inimesed oskavad neid võimalusi hästi ära kasutada.
Autoriõiguse seadusega on au­to­ril õigus ise ot­sus­ta­da oma teo­se ole­vi­ku ja tu­le­vi­ku üle, aval­da­mi­se üle  in­ter­ne­tis või siis sel­le ka­te­goo­ri­li­ne kee­la­mi­ne, väl­ja ar­va­tud va­ba ka­su­ta­mi­se juh­tu­mid.
Viited

http://www.autor.ee/est/vasak/Teosevabakasuta/kautamineoppeto

Sutt, E. Õpiobjektide repositooriumid – levik, omadused ja vajadus nende järele, 2009 - http://www.e-ope.ee/images/50000902/eneli_mag.pdf

Väljataga, T. Õpiobjektid, metaandmed , repositooriumid. Kaugkoolituse tehnloogia, 2007 - http://www.slideshare.net/terje1/piobjektid-metaandmed-repositooriumid

Lorents , M. Repositeeriumi juhend, 2009 - http://www.eope.ee/images/50001073/Repositooriumi_juhend_uus.pdf

Autoriõiguse seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246706

Metsar, S. Autoriõigusega kaasnevad õigused. Tallinna Ülikool

Autoriõiguse seadus,Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Autori%C3%B5iguse_seadus

Põldoja, H. Avatud sisulitsentsid, 2010 - http://lemill.net/content/webpages/avatud-sisulitsentsid

Sammas. TÜ teaduse infoleht , nr16, 2003

Kikkas, Kaido . Vabad litsentsid e-õppes, Slaidid, 2007.