Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest, peamiselt Peruu ja Boliivia vahel asuva kõrgmäestikujärve Titicaca ümbrusest. Arvatakse et kartul avastati 9 sajandil. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskpaiku. Päris hoogsalt hakkas kartul siin levima alles sadakond aastat pärast siiajõudmist. Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt
KARTUL REILI LAASMÄE KATI MOSES Päritolu: o 8000 aasat tagasi Lõuna-Ameerikast o Euroopasse viisid kartuli 1570. aasta paiku koju naasvad Hispaania konkistadoorid. o Esimene teadaolev retsept pärineb 1581. aasta Saksamaalt ja sarnaneb tänapäeva traditsioonilise kartulipannkoogi retseptiga. o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune (Anti,Ants,Red Lady,Romera,Secura,Campina,Flavia) • Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul
Kartul Ranno Vaarikmäe Andres Talts Eesti Maaülikool Kartuli ajalugu Pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast Peetakse vanimaks kultuurtaimeks maailmas Indiaani hõimud kasvatasid seda rohkem kui 4000 a. tagasi. Euroopasse jõudis kartul 16. sajandil. Eestisse jõudis kartul 18.sajandi alguses. Kartuli toitainete sisaldus Kartuli kasvatamine Seeme Oluline on valida võimalikult kvaliteetne seeme ja selle ettevalmistamine istutamiseks. Mulla ettevalmistamine Seemne istutamiseks peab pinnas olema piisava niiskusega, soe ja sõmer. Seemne istutamine Emamugula alla peab jääma pehme sõmer muld. Õige vao moodustamine (optimaalselt lai, trapetsikujuline, mitte liiga kõrge ja
Karl Parts Sten Jõgi 11B Kartul Mis see on ? Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. Kasvatamine Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 78° C. Mugulate kasvuks on ideaalsed temperatuurid 1518° C, pealsete kasvuks aga 1921° C Taim on valgusnõudlik ja kasvab kõige paremini parasniiskes,poorses ja huumusrikkas mullas, mille pH on vahemikus 56. Liigset niiskust talub taim halvasti. Toodang 2009. aastal toodeti maailmas 329,5 miljonit tonni kartuleid ning kartulipõldude kogupindala oli 18,3 miljonit hektarit.
Argentina (464,9 tuhat tonni), Hiina (446,7), Holland (312,2), Belgia (231,8), USA (169,2), LAV (165,7), Hispaania (155,7), Itaalia (136,1) ja Tšiili (133,3). Suurimad importijad olid aga Venemaa (382,0), Holland (176,5), Saksamaa (160,8), Brasiilia (139,8), Suurbritannia (138,3), Prantsusmaa (131,8), Itaalia (125,8), Mehhiko (87,5) ja Indoneesia (86,7). 5 2 KARTUL Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. 2.1 Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. Arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kultiveeritud Tšiili lõunaosas juba 14 000[1] ja Titicaca järve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat[2]. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa. Hispaaniast levis kartul ka
inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna
- Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata. Soola lisatakse toidule hiljem. KARTULITOIDUD JA LISANDID 1. Keedetud kartul 2. Praetud kartul 3. Friteeritud kartul 4. Pariisi kartul 5. Grillitud kartul 6. Hautatud kartul 7. Kartuliõled 8. Kartulikotletid 9. Kartulipuder, püree, tamp 10. Kauboikartul 11. Ürdikartul 12. Kartulivorm 13. Kartulipannkoogid 14. Täidetud kartulid
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Pariisi kartul, sealiha-juustušnitsel koos valge kastmega portsjoni kaal 0.300 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 5 sea fälisfilee kg 0.063 0.060 0.126 0.120 5.46 €
uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamiseks põllukultuuriks ning igapäevaseks toiduks. Kartuleid küpsetati koos koorega tuhas ja panniga ahjus, keedeti koorega ja kooritult, kasutati nii suppide keetmisel kui putrude valmistamisel, leibade ja saiade küpsetamisel ning iseseisvate toitudena. Lõuna-Eesti ja Peipsimaa Keedeti ohtrasti tatratanguputru. Mida keedeti piimaga ja pudrule on pandud ikka võisilm ka.
autosse autodesse NIMETAV Sanatoorium Sanatooriumid Süda Südamed OMASTAV Sanatooriumi Sanatooriumide Südame Südamete OSASTAV Sanatooriumit Sanatooriumeid Südant Südade SISSEÜTLEV Sanatooriumisse Sanatooriumitesse Südamesse Südametesse NIMETAV Tare Tared Kartul Kartulid OMASTAV Tare Tarede Kartuli Kartulite OSASTAV Taret Taresid Kartulit Kartuleid SISSEÜTLEV Taresse Taredesse Kartulisse Kartuitesse NIMETAV Raudne Raudsed lihtne lihtsad
Kartul Ander Asur Tanel Säde Sisukord • Ajalugu ja levik • Sordid • Kasvatamine • Haigused ja kahjurputukad • Kasutamine • Toiteväärtus ja keemiline koostis • Huvitavad faktid Ajalugu ja levik • Lõuna-Ameerika Andide kõrgmäesik • 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis • Vesi • ...
) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood.
(modifitseeritud) tärklisevorme on palju. Tärklise kvaliteet · Tärklise kvaliteet sõltub tärkliseterade suurusest.Suured tärkliseterad on kergesti väljapestavad,aga väikseid terasid on halb väljapesta ja seetõttu tärklise kvaliteet ka langeb. Maitseomadused · Tärklisel otsest maitset ei ole.Ta on lõhnatu ja valge,kuid igapäevaselt tunneme me teda süües paljudes toiduainetes,sest ta annab sideainet ja põhiosa süsivesikutest. · Nt kartul, leib-sai, makaronid, banaanid on põhilised söögid kust võib leida tärkliseosakesi. Säilitamine · Tärkliseid tuleb säilitada kuivas kohas et niiskus ei pääseks sisse pakendisse. Tärklis · 1)Looduslik tärklis-eraldatakse toorainest tema looduslikul kujul. · 2)Modifitseeritud tärklis-mõjutatud erinevate protsessidega,ei ole nii puhtakujuline kui looduslik.Siia gruppi kuulub ka asendatud tärklis.
Kartuli-kiduuss Eliise Hendrikson 8b klass Kartuli-kiduuss kollane kartuli-kiduuss kahvatu kartuli-kiduuss ümarussid kuulub ohtlike taimekahjustajate nimekirja avastamisel rakendatakse kohustuslikud tõrjeabinõud peremeestaimed on enamasti maavitsalised, põhiliselt kartul,tomat ja baklažaan põhjustab suuri saagikadusid Emased ja isased Isased on ussikujulised silmaga nähtamatud, ca 1200μm pikkused Emased on ümarad läbimõõduga ca 450μm mooniseemnesuurused tsüstid paksenenud kestaga siseorganid on degenereerunud, sisaldades sadu mune Tunnused kahjustusele viitavad kidurakasvulised alad põllul mugulate arvu ja suuruse märgatav vähenemine tsüstid vabanevad
Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul on ka suur süsivesikute allikas ning seetõttu võiksid kartuli tarbimist piirata inimesed, kes soovivad kaalu langetada. Kartulikoores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitmed neist on suurtes kogustes toksilised. Kartulikoores on glükoaloididest esindatud solaniin.
niiske kliime tõi kaasa viljaikaldusi. Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt nakkushaigustesse suremine. Viimased katkuepideemiad laastasid Inglismaad 1665. aastal. Eesti ala Põhjasõja ajal 1710.-1711. aastal. Katkust saadi jagu, kuna hügieenitingimused paranesid ja inimesed hakkasid ennast rohkem pesema. Perekonnal oli kaks vormi: tuumikpere, mis koosnes emast, isast ja lastest. Ja suurpere, kus ühe katuse all elasid vanavanemad ja nende täisealised lapsed oma lastega. Kartul jõudis Uuest Maailmast Euroopasse juba 16. sajandil. Levis uskumus, et valgete mugulate söömine põhjustab pidalitõbe. Arvati, et see taim sobib vaid loomadele. 17. sajandi sõjad ja näljahädad tõid esile kartuli varjatud eelised. Linna keskklassi hulka võib lugeda sellised õppinud ametimehed: arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond.
mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse;
Toiduainete säilitamine kvaliteediomadusi muutmata on ühiskonnas alati probleem olnud Teema on aktuaalne kuna tänapäeval kasutatakse järjest vähem värskeid tooraineid ning rohkem eeltöödelduid Töö eesmärk Teadvustada inimestele sulfideeritud kartulite säilimisomaduste muutumist Juhtida tähelepanu nende tarbimisega seotud ohtudele Hüpotees Hüpoteesiks püstitati: õigel määral E223 (naatriummetabisulfit) kasutamisel ei rikne kartul õhuhapniku, valguse ja muude mõjurite toimel ega mõjuta negatiivselt maitseomadusi E223 kasutusala Karastusjookides, kuivatatud puuviljades, viljalihaga jookides, veinides, siidrites, salatites Omadustelt on tegemist antioksüdandist säilitusainega. Sünteetiliselt valmistatud anorgaaniline aine Mitmed kõrvalmõjud, kokkupuutes nahaga põletushaavad Eeltöötluse vajalikkus Kartulite eeltöötlus on vajalik pikemas või lühemas perspektiivis nende
MUGUL- JA KÖÖGIVILJAD Koostasid:......... Juhendaja:........... Mugul on taime varre või juure maapealne või maaalune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. KARTUL (Solanum tuberosum) Päritolumaaks on LõunaAmeerika Euroopasse toodi 16.sajand, Eestisse aga 18.sajand Kõige paremini kasvab jahedas parasvöötmes Kasvuks on vaja 1521 kraadi Niiskus ja valgusnõudlik, vajab huumusrikkast ja spoorset mulda Kartuli suurimad tootjad aastal 2009 Hiina India Venemaa Ukraina USA KAS TEADSID? 2kg kartulist saab pool liitrit viina KARTULITAIMED JAMSS (Dioscorea) Kasvab põhiliselt LääneAafrikas ja UusGuineas Perekonda kuulub 250 liiki Kasvatatakse lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavöötmes Vajab rohkesti niiskust ja kasvamiseks temperatuuri 2530 kraadi ja sademeid 1500mm...
kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli levikut naeris), teraviljatoidud, liha (eriti põhjapõdra, põdra ja metslinnuliha), kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Maitsestamisel on põhiliselt kasutatud soola, kuna varasematel aegadel olid teised maitseained raskesti kättesaadavad või kasutatavad ainult suvekuudel. Veel on levinud tilli, aedpeterselli ja sibulapealsete ning köömnete kasutamine. Eelmistest harvem tarvitatakse küüslauku ja sinepit.
26. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kartulit peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tiilis ja Peruus. Palju metsikuid kartulivorme, mida Tsiilis söödi juba 13 000 aastat tagasi, esineb ka Mehhikos ja Kesk-Ameerikas (ei saa lugeda kultuurkartuli esivanemateks). Kartuli kultuuristamine ulatub üle 7000 aasta tagusesse aega (Boliivias ja Peruus Titicaca järve piirkonnas). Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli: - pika kasvuajaga, - varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades: - dekoratiiv- ja - ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul 17. sajandi algul Tiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse.
Teema on aktuaalne kuna tänapäeva ühiskonnas kasutatakse järjest vähem värskeid tooraineid ning rohkem eeltöödelduid. Poolfabrikaatide valmistamisel lisatud lisaained kartulitele ei põhjusta muutusi ainult kartulite omadustele vaid ka negatiivset mõju tarbijate tervisele. Töö eesmärgiks on teadvustada inimestele sulfideeritud kartulite säilimisomaduste muutumist ja nende tarbimisel seotud ohtudele. Hüpotees: õigel määral E223 (naatriummetabisulfit) kasutamisel ei rikne kartul õhuhapniku, valguse ja muude mõjurite toimel ega mõjuta negatiivselt maitseomadusi. Töö on üles ehitatud andes infot kartulite eeltöötluse vajalikkusest, kartuli koostisest ja säilumist mõjutavatest teguritest, E223 kasutusalast ning praktilisest katsest, kus võrreldakse kartuli organoleptiliste omaduste muutumist E223 toimel. Valisin teema, sest tunnen huvi eesti põhitoiduaine kartuli käsitlusest inimeste toidulaual. Ka
Alkoholid, aldehüüdid ja ketoonid Tallinna Tehnikaülikool Alkoholid · On orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH). · Alkohole leidub looduses üldiselt vähe, aga kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Etanoolist e. etüülalkoholist valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. Alkoholid · Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Alkoholid · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid · Alkoholidest kõige toksiline on metanool. ...
Köögi ja puuviljad Köögi ja puuvilju tuleks süüavärskelt, kuna paljud toitained paiknevad koore all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse k...
Kristin Sõber 10.e Alkoholid Etanool, metanool Ülesanne 5 Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Etanooli toodetakse suhkrut või tärklist sisaldava biomassi fermenteerimise ja destilleerimise teel. Teiste sõnadega - metsa- ja põllumajandussaadustest nagu teravili ja kartul. Etanooli toodetakse biomassi...
Teada on, et Solanum tuberosum pärineb Lõuna-Ameerikast. Teistesse maailmajagudesse hakkas levima hispaanlaste vallutusretkede ajal inkade riiki 16 sajandil. Euroopasse tõid Andidest kartuliseemneid meremehed 16 sajandi keskel, mis levis peamiselt Hispaanias. Esmalt kasvatati dekoratiiv- ja ravimtaimena. 16 sajandi lõpul ja 17 sajandi algul levis Peruu ja Tđiili aladelt, eelkõige Chiloe saarelt pärit kartul kiirelt Iiri- ja Inglismaale. Sealt edasi Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse (www.talukartul.ee). Eestisse jõudis kartul aastail 1740-1760. Kuni 1800.a. kasvatati kartulit vähesel määral mõisa aedades. Ajavahemikul 1840-1850 hakati kartulit kasvatama põldudel. Laienemine toimus kasvatuses aastatel 1850-1870. Maailma kartulipinnast üle kolmandiku paikneb Euroopas. Suuremad kartulikasvatajad on Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ( Kartulikasvatus, J.Jõudu, Tartu).
Hambapasta(Venemaa) 4. Tualettpaber(Eesti) 5. Seep(Leedu) 6. Sampoon(Venemaa) 7. Kosmeetilised vatipadjad (Poola) 8. Tonizeeriv näovesi saialille ja aaloe ekstraktidega(Leedu) 2.Millised nendest olid Eesti päritolu (Eestis toodetud)? Olid Eesti päritolu: Maasika Jogurtimaius Sulatatud juust krevettidiga Kapsas Porgand Kartul Kana Sibul Pelmeenid Hambahari Tualettpaber Pelmeenid+hapukoor Barbarissimaitseline karameell 3.Milline uuringupäeval tarbitud kaup/toode oli kõige kaugemalt pärit? Pirnid(Prantsusmaa) olid kõige kaugemalt pärit 4.Kas te viskasite uuringupäeval toitu ära (reaalselt prügikasti) ja miks?
Mõisamajanduses muutusid mõisinike kulutused suuremaks, kuna ehitati suuri ja uhkeid häärbere, parke ja kanti kallimaid riided jne..Mõisamajanduses otseselt mingeid muutusid ei olnud.Raha hangiti võttes võlgu, suurendati mõisapõlde talupõldude arvelt ja tõsteti talupoegade koormisi.Majanduses hakati otsima uusi võimalusi maa parandamiseks, milleks olid siis mitmeväljasüsteem ja uued põllukultuurid. Mõisamajapidamistest jõdsid uuendused ka talumajapidamistesse näiteks jõudis kartul ka talupoja põllule ja laual.Viina hakati tegema hoopis kartulist, mis oli viljast odavam. Talupojad, kellel ei olnud maad töötasid palgatöölistena mõisates, taludes ja vabrikutes ning tegelesid ka kaubanduse või käsitööga, teenides sellega elatist.Tooraine ja suurel määral tööjõud toodi sisse ja valmistoodang välja. Ligikaudu pool põllumaast kuulus mõisatel, 80% talumaadest I maailmasõja alguseks oli päriseks ostetud
Toidukaupade uurimus (Köögi-, puuviljad ja pähklid) Mirjam Heinsaar Brigita Piller Kerli Süda Maria Mironova Kust on pärit toidukaubad, mida sina või sinu pere iga päev tarbib? Enamik tarbivatest igapäeva kaupadest on kodumaine, näiteks leib, sai, kartul, piim, vorst, liha jne Välisriikidest on pärit mitmed puu- ja köögiviljad, näiteks banaan (Equador), õun (Poola, Belgia), tomat ja kurk (Hispaania) jne. Hooajaliselt saame ka isekasvatatud puu- ja köögivilju Maitseaineid imporditakse samuti välisriikidest, näiteks suhkur Taanist, sool Rootsist jne Igapäevaselt tarbitud kohv on pärit Columbiast ning tee Inglismaalt Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu?
Söögi valmistas perenaine. Mõnel pool hoitu toiduainete panipaiku- aitu, keldrit, sahvrit- lukus. Ilma perenaise teadmata sealt midagi võtta ei võinud. Panipaiga võtmed usaldati ka teenijate kätte, kuid siis hoiti toidul hoolega silma peal. Selline kokkuhoidmine teenijate arvelt, raskendas sulase või teenijatüdruku leidmist, kuna kuuldused halvast toitlustamisest levisid väga kiirelt. Peamised toiduained- rukkijahu, tangud, odra- ja nisujahu, herned, kartul, löss, soolaliha- olid omast majapidamisest. Väljaspoolt osteti silku. Leib 19. sajandil tehti leiba pikerguses puunõus- mõhes. Sellel käis kaas peale. Leivanõu seisis kas rehetoas või sahvris. Mõhes hoiti juuretsis. Leiva tegemiseks võeti leiget vett, see segati juuretisele, kallati jahu peale ja löödi suure puulusikaga segamini. Peale raputati paks kiht jahu, pandi kaas peale ja kaeti paksu riidetükiga. See tõsteti ahju või truubi äärde sooja kätte hapnema
Aastas sajab keskmiselt 550 800 mm ning keskmiseks suhteliseks õhuniiskuseks on 8083%. Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel paiknevas vööndis. Vegetatsiooniperiood kestab Eestis 180195 päeva ning külmavaba perioodi on 110190 päeva. Saagi kogus aastas oleneb sellest, millega on tegemist ning mis liiki taimega, puuga (õunapuud). Tavaliselt saame saaki 1 kord aastas. Näiteks kui on kartul, siis saame me seda ainult üks kord aastas korjata, aga kui on tegemist vaarikaga siis ei saa me loota iga-aastast stabiilset saaki, ning ebasoodne talvitumine võib viia saagi miinimumini, või pole kasvuks sobivaid temperatuure. Niiet me ei saa kindlalt öelda, mitu saaki me aastas saame. Eestis tehakse maaparandusi, kuna sademete aasta maht ületab oluliselt aurumise. Kasutusel olevast põllumajandusmaast on kuivendatud 420 000 ha ehk ligi pool, metsamaal
Viljavaheldus Nimetus Sobivad Mittesobivad Kapsas Kartul Kaalikas Porgand Maasikas Raps Kaalikas Porrulauk Kartul Sibul Kurk Seller Salat Kapsas Redis Redis Pipar Peet Peet Kapsas Kartul Hernes Teraviljad Porgand Uba Ristik Oder Mais Nisu Kartul
KARTULIST KARTULISPIRAALIDEK S PÕLLUL Külvatakse kartul Mugulad hakkavad idanema kui temperatuur ületab 7°-8°C Väetatakse Rohitakse põldu et ei kasvaks umbrohtu Kartul hakkab kasvama Kartul saab valmis Kartul korjatakse ära TÖÖTLEMINE Pestakse Toimetatakse valmistajatele Tehakse spiraalimasina abil spiraalseks Kastetakse keevasse õlisse Maitsestatakse Antakse kliendile
Kahekäiguline menüü kooliõpilastele. I käik Pearoog. Keedetud kartul, kaste, ananassi-porgandi salat, piim, mahl. II käik Järelroog. Karamellkissell moosiga. *** I käik Pearoog. Frikadelli supp. II käik Järelroog. Mannavaht piimaga. *** I käik Pearoog. Makaronid vorstiga, mahl, piim. II käik. Järelroog. Puuvili (õun, pirn) *** I käik Pearoog. Pilaff, piim, mahl. II käik. Järelroog. Kohuke, puuvili. Kolmekäiguline menüü firma külalistele. I käik Eelroog Soojad võileivad. II käik Pearoog.
NIVA V vesi, piim) (peet, kapsas, sibul, porgand, piim (kartul, kõrvits, keefir (kanaliha, porgand, kartul, rõõsk koor, piim, kaalikas, herned) BA tomatipasta, veiseliha, õli) MEN äädikas) ÜÜ TEISIPÄEV Apelsini- Hakkliha- Päikesesalat, vesi Singi-porruvorm TÄIS kodujuustu salat, köögiviljahautis, (porgand, mais, toortatrast, mahl
Referaat Mugulviljad Aivo Puusild Pm1b Olustvere 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Kartul , Bataat , Maapirn 3.Mugulviljad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mugulviljadest . Selle referaadi teema valisin ,sest see tundus huvitav. 1 Kartul Kartul sisaldab 12 - 25% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku, 1,7% mineraalaineid, ja 71- 84% vett, 10-30g C-vitamiini 100g kohta. Kartulid jagunevad keemilise koostise, saagikuse ja valmimise kiiruse alusel sortidesse. Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbel jagunevad kartulisordid: ·toidukartul, ·tööstus- ja ·universaalseks kartuliks. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini see keetmisel laguneb. Kvaliteedi alusel jaotatakse
Mitme Külmata sügav Istutuss Sugukond aastane opt.idan. luvus Mullad Muld pH Eelviljad us keem KAPSAD suure Liblikõielised, huumusesisald Kartul, 40- usega liivsavi- heintaimed, 50x20- Peakapsad Ristõieline 2 +18-+20 -8 või saviliiv 6,0-7,5 teravili 30 30x40;4 kergemad Ei sobi 0x40;60
· Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega
1.2. TOITUMISELE ESITATUD NÕUDED · Lapse toit peab olema tasakaalustatud. · Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning paar oodet. Neile tuleb pakkuda toitu päevakavaga kindlaksmääratud ajal, kusjuures söögikordade vaheaeg ei tohiks olla pikem kui 3,54 tundi. Söömiseks tuleb lapsele planeerida aega vähemalt 30 minutit. · Laste puhul peavad 27% toidukogusest moodustama piimatooted, 20% köögivili, 17% teraviljatooted, 13% puuviljad ja marjad, 10% kartul ja 9% liha-kala-muna. Kõige lõpus on suhkur ja maiustused ning lisatavad toidurasvad 2%-ga. · Toiduenergiast lähtuvalt on tarbimise pilt sootuks teistsugune. Esikohal on teraviljatooted 34%-ga, järgnevad piimatooted ja liha-kala-munad 16%, lisatavad toidurasvad 13%, puuvili ja kartul 10%, suhkur ja maiustused 8% ning köögivili 3%. · Hommikusöök on päeva olulisim toidukord see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Vahepalad olgu
Porgandikapsa toorsalat (porgand,kapsas,äädikas,suhkur) Kodune seljanka 1.Pese sealiha külma veega ära ja pane potti koos veega keema. 2.Keedusingilt koori kile ja tükelda viiludeks. 3.Konservkurk tükelda viiludeks ja pane eraldi potti hautuma. 4.Korja puljongilt vahtu. 5.Koori viinerilt kile ja tükelda rattasteks. 6.Korja puljongilt vahtu. 7.Pese ja koori kartul ning tükelda kuupikuteks. 8.Koori sibul ja hakki ribateks. 9.pane sibul kuumale pannile ja passeri koos tomatipastaga. 10.Koori ja pese porgand ning tee neljaks. 11.Koori sibul ja tee neljaks. 12.Sibul ja porgand rösti pliidiraua peal. 13.Kui puljongilt enam vahtu ei tule ,lisa röstitud sibul, porgand,tera pipar ja loorberi lehed. 14.Kui konservkurk on pehmeks haudunud kurna vesi ära. 15.Kui sealiha on pehme kurna puljong ära. 16.Pane puljongisse kartul. 17.Tükelda sealiha kuubikuteks. 18
Enne idanema panemist on vaja seemne hulgast välja sorteerida haiged ja ebakorrapärased mugulad. Seemnekartul tuleb panna 1-2 kihiliselt kastidesse ja hoida valges ruumis 3-4 nädalat +10 - +13° juures, sest valges ja jahedas kasvavad elujõulised idud, pimedas venivad idud välja. Liiga kuivas ruumis idud kärbuvad, liiga niiskes aga kasvavad juured ja arenevad haigused. KARTULIPANEK. Kartulivaod peaks olema haritud vähemalt 25 cm sügavuselt. Kartul tahab kergemat õhurikast mulda. Mulla temperatuur peaks olema vähemalt +8°. Varajasel kartulil võiks ajada vaod ette, eelsoojenema. Ka idanenud mugulad võiks tõsta üheks ööpäevaks umbes 20-25° juurde sooja. Ainult et kontrast mulla soojuse vahel ja mugulate soojuse vahel ei tohiks olla väga suur, et kartul ei satuks stressi. Varase kartuli võiks kiirema saagi saamiseks katta kateelooriga. Parimaks mahapaneku ajaks loetakse aega, mil toomingas õitseb
Ungari köök Ungari Ungari • Pindala: 93 030 km² • Rahvaarv: 9 879 000 (2014) Toiduained • 1. korrus: nisu, mais, kartul, pastatooted, riis. • 2. korrus: paprikas, kurk, tomat, viinamarjad, õun, pirn, sidrun. • 3. korrus: liha ja lihasaadused ( siga, lammas, küülik, veis), kalad ( koha, haug), karpkalad, hanemaksapasteet, juustud, hapupiim, muna, vahukoor, võikreem. • 4. korrus: toidurasvad, pähklid. Maitseained • pipar • punapipar (värske, jahvatatud) • tüümian • muskaat • safran • majoraan • basiilik • ingver Rahvusköögi söögikorrad
Toitumis Päevik K210 30.09.2010 Martin Märtinson Esmaspäev: HOMMIKUSÖÖK 1. Leib, Tallinna peenleib 50 grammi 2. Või 10 grammi 3. Sink, suitsusink, sealiha 20 grammi 4. Mahl, aprikoosinektar 2 klaasi LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 100 grammi 2. Piimakaste (piim 2,5%) 50 grammi 3. Snitsel, praetud õliga 100 grammi 4. Morss, siirupist 1 klaas 5. Porgandisalat 50 grammi ÕHTUSÖÖK 1. Pitsa: segahakkliha 300 grammi 2. Limonaad 500 grammi HILISÕHTUNE LISAPALA 1. Kohupiimakreem, R 2,5% 200 grammi 2. Õun 50 grammi Teisipäev: HOMMIKUSÖÖK - LÕUNASÖÖK 1
KOKA ÜLEMINEKUEKSAM TALLINN 2012 Koka üleminekueksam Menüü EELROOG Muna majoneesi, tomati ja basiilikuga (muna, majonees, kirsstomat, basiilik) PEAROOG Maksastrooganov kartulipüree ja mustrõika peedi salatiga (veisemaks, tomatipüree, hapukoor, sibul, kartul, piim, või, mustrõigas, peet, õun) JÄRELROOG Kovhikreem (rõõsk koor, kohv, suhkur,zelatiin) Sidrunivesi Leib Koka üleminekueksam Toiduidee Menüü on koostatud kahele kahele keskealisele naisterahvale. Menüü koostamisel lähtusin
kaua aega, aprillini välja. Välja Kultuur Mulla Lõimis Boni- P-tarve K-tarve Huu- Välja Loodetav nr. liik teet muse suuru saak sisaldus s 1. kaer LkIg sl 35hp 4 3 2,0 5ha 2 t/ha 2. kartul LkIg Sl 35hp 4 3 2,0 3ha 15 t/ha 3. köögi- LkIg sl 35hp 4 3 2,0 0,5ha 12 t/ha vili Tabel nr.1 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine Viimane lubjatarbe kaart on koostatud aastal 1991. Viimane lupjamine toimus aastal 2000, siis sai kogu 10,5 ha ära lubjatud. Praeguseks vajab põld jälle täielikku lupjamist
enamasti aga armastatud koored asendatud kergete ja maitsestatud õlidega, mis jätavad selle õhuliseks ja kergeks. Kui, muidu valmistatakse erinevatest rohelistest maitsetaimedest kergeid hõrgutisi, siis üha enam kogub tänapäeval populaarsust ka püreejoogid- või söögid, mida valmistatakse püreestades. Püreerida on võimalik nii puu, kui juurvilju, erinevalt maitseelamuste soovidest. Armastatuimaks loomaks eestlastele on alati siga peetud. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadseks roaks on mulgikapsad ehk hautatud kapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mis annab jällegi omapärase maitseelamuse. Sageli tuuaksegi välja Eesti köögi rahvustoiduna seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid, mis on saanud peaaegu, et igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki. Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted, mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks
1 päev: Hommikusöök toimus kell 7.15 2 lihapirukat - 770 kcal apelsinimahl - 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul 129 kcal Hakkliha kaste 202 kcal Aedviljasalat 10.5 kcal Leivaviil 51.9 kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Makaronid 350 kcal Hakkliha 50 kcal Majonees 137 kcal Segumahl - 112.5 kcal Kokku : 2007,9 kcal 2.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Kiirkaerapuder 525 kcal ananassimahl 85.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Makaroniroog 416 kcal Kanaliha- 496 kcal Piim- 130 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kartul 129 kcal Hakkliha kaste- 202 kcal Lõhe- 271.5 kcal Piim- 130 kcal Kokku : 2436.9 kcal 3.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Õun- 130kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul- 129 kcal burgundia ahjukana 160 kcal vorstikaste 188 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl 93 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kana-nuudli supp 910 kcal le...
tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein. Kuivad, tuhmid juuksed A, H, PABH, F, jood Avitamiin: õietolm, suir, mesilasema piim, porgand, astelpaju, aprikoos, petersell, paprika Tagab naharakkude hea taastumise. On võimeline ära hoidma nahahaiguste teket. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, taimse toitumisega liialdamine, nitraadid. Hvitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul. Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus. PABH vitamiin: maks, pärm, idandatud nisu, tatar ja oder, kartul, kliid, meliss, porgand, riis, spinat. Bakteritevastase toimega, takistab nahavähi arengut. Omastamist ja hulka organismis vähendavad kohv ja alkohol.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
