Maamõõtmine (0)

Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla
Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse
geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel.
Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks
Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus
Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja
kaartidel.
Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis
1. rajada geodeetiline põhivõrk
2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised.
Geodeesia on rakendusteadus - on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika ,
kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga.
Jaguneb:
kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude
rajamine, maakoore liikumiste uurimine .
insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised, mida tehakse lähteandmete
saamiseks (ehitiste püstitamiseks, ehitiste jälgimiseks ehituse ajal ja peale valmimist),
kommunikatsioonide mõõtmised.
topograafia : maapinna väiksemate osade kaardistamine, mõõdistamisvõrgu
rajamine, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamine ja plaani koostamine. (Kasut. maapealset
ja aerofotogeodeetilist mõõdistamist).
katastrimõõdistamine: maatüki piiride määramine, piiripunktide mahamärkimine ja kindlustamine maastikul, pindalade määramine, plaani koostamine.
Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena
Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks
projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik
vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so
ortogonaalprojektsioon
Horisontaalnurk - so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga.
Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga.
Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga.
Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses.
Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja
ekvaatori tasapinna vahel.
Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani
(Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel.
Kaardivõrk- so. kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kaardivõrgu kuju sõltub
valitud kartograafilise projektsiooni abipinnast.
Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid:
1. konformsed e. õigenurksed, säilib kujundite sarnasus.
2. ekvivalentsed e. õigepindsed, pindalad on õiged.
3. konventsionaalsed e. sobedad, pikkused, pindalad ja nurgad on
moonutatud.
Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või
puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Teistes kaardi punktides on
erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem.
Joonte moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi joonlõigu pikkust keral antud lõigu pikkusega
projektsiooni tasandil. Saadud suhe on mõõtkava tegur.
Pindala moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi ala pindala keral ja projektsiooni tasandil.
Nende suhe on pindala mõõtkava tegur.
Püstsilindrilist projektsiooni nimetatakse Mercatori projektsiooniks
Mercatori projektsioon on konformne ehk õigenurkne.
Põiksilindrilise projektsiooni ehk TM projektsioon (Transverse Mercator). Selles
projektsioonis saab edukalt kaardistada kogu maailma.
Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse Mercatori põiksilindrilist projektsiooni
Arvmõõtkava –– s.o. plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone
horisontaalprojektsiooni pikkuse suhe. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv
1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud
paberile kandmisel .
Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava (joonis 3.1.). Selle konstrueerimiseks on vaja
teada arvmõõtkava. Arvmõõtkava suhtest lähtudes valitakse sobiv mõõtkava alus
Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul.
Plaan, so. maapinna väiksemate osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutis
horisontaaltasandil.
Kaart, so. maapinna suuremate osade (riigid, mandrid ) vastava kartograafilise projektsiooni
kohaselt vähendatud moonutatud kujutis.
Topograaflised kaardid jaotatakse:
1. suuremõõtkavalised: 1:10 000, 1: 25 000, 1:50 000
2. keskmisemõõtkavalised: 1:100 000, 1:200 000
3. väikesemõõtkavalised: 1:500 000, 1:1 000 000
Plaanid jaotatakse:
1. väikesemõõtkavalised: 1:10 000, 1:5000
2. keskmisemõõtkavalised: 1:2000
3. suuremõõtkavalised: 1:1000, 1:500
Topograafilise kaardi elemendid on:
1. koordinaatvõrgud- ristkoordinaatide võrk, geograafiliste koordinaatide väärtused;
2. kaardi raamida.
siseraam- piirab maastiku kujutist
b. minuti-e. kraadiraam- ühikute skaala
c. välisraam- dekoratiivse tähtsusega;
3. mõõtkava;
4. nomenklatuur;
5. leppemärkide selgitus , legend;
6. järsksuste mõõtkava;
7. kaardi koostamise ja trükkimise kohta andmed.
Topograafilised leppemärgid kasutatakse maastiku objektide, situatsiooni-ja reljeefielementide kujutamiseks plaanidel ja kaartidel.
Maastiku objektid, situatsiooni-ja reljeefielemendid jagatakse lähtuvalt nende kujust ja suurusest
kolme rühma:
1. pindobjektid;
2. joonobjektid;
3. punktobjektid.
Tõeline asimuut - so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva
määratava suunani.
Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast
päripäeva määratava suunani
Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, mida mõõdetakse põhja-lõuna suuna lähima otsa
ja määratava suuna vahel
Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga
paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani See on
orienteerimine ristkoordinaatide võrgu x-telje suhtes.
Absoluutne kõrgus on kõrgusvahe antud punkti ja Kroonlinna nulli läbiva nivoopinna
vahel. Absoluutne kõrgus on punkti kaugus merepinnast mõõdetuna mööda loodijoont
Suhteline kõrgus on punkti kaugus suhtelisest nivoopinnast mõõdetuna mööda loodijoont.
Geodeetiline kõrgus h on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali
(vertikaalne sirge).
Mõõdistamisvõrk- need on tugipunktid, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja
maastiku objektide asend.
Ristjoonte viis- kasutatakse tasasel või nõrga reljeefiga avamaastikul
Polaarviis - määratakse punktidele polaarkoordinaadid, st horisontaalnurk ja
Horisontaalprojektsioon
Analüütiline viis-maastikul saadud mõõtmistulemuste ( jooned, nurgad) või arvutatud
ristkoordinaatide järgi leitakse maakasutuse üldpindala.
Graafiline viis. Seda viisi kasutatakse siis, kui on olemas maa-ala plaan aga puuduvad
mõõdistamise andmed.
Nivelleerimine, so. maapinna punktide kõrguste vahe e kõrguskasvude määramine maastikul
ja nende järgi kõrguste arvutamine.
Kasutatakse:
1. Võrkude rajamisel.
2. Maakoore liikumiste uurimisel.
3. Trasside, ehitiste rajamisel.
Nivelliirid
1. Elevatsioonikruviga nivelliir
2. Kompensaatoriga nivelliir
3. Elektronnivelliir
Ajutised reeperid- selleks võib olla trepi nurk, kivi, äärekivi.
Seinareeperid- asuvad vundamendi sees, silla sees, umbes 200 m vahemaa , peab
olema paigaldatud vähemalt nädal aega enne nivelleerimist. Joonisel
14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige.
Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema
paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri.
Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus.
Fundamentaalreeperid- on nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, asuvad 50-60 km järel,
kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise ajal.
Põhjareeperid- on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeperid, geoloogiliselt kindla
aluspõhja sees on vähemalt 6 m ( 1 tk) sügavusel, madalal asuvas
aluspõhjas on 2-3 kaupa kuni 1,2 m sügavusel.
Tahhümeeter, so. instrument, mille abil määratakse maastikupunktidele plaaniline ja
kõrguslik asend geodeetilise võrgu suhtes.
Mõõdab: horisontaalnurga,viseerimiskiire kaldenurga e. kõrguskasvu,kauguse.