Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Maamõõtmise alused Laboratoorsed tööd Tartu 2007 Sisukord 1. Mõõtkavad.......................................................................................................................3 2.Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määrmine..........................................................5 2 1. Mõõtkavad Ülesanne 1. 1:50000 1:10000 1:5000 1:2000
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel
jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutada et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta , kus peamõõtkava täpselt kehtiks. 10.Projektsiooni peasuunad 1 igasugusel ellipsoidi kirjutamisel tasapinnal, mille puhul lõp v. Osade sarnasus ei säili, kujutub ellipsoidi pinnal asuv iga lõp. V ring tasapinnal moonutuse ellipsina, millle kese vastab ellipsoidi pinnal kujutatud vastava ringi keskmele 2 igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvad suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nim peasuunaks. 11.Kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõiste Üldjuhhul kasutatakse kaartide koostamisel geogr koordinaatidega φ ja Λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanite ja paralleelide võrk. 12.Kuidas jaotatakse kaardiprojektsioone normaalvõrgu pooluse asendi järgi.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm; (7,5*250)/1=1875 (cm)). Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) A-B 7,5 1875 750 3750 150
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I", lk. 57-63) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:5000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:50 000, siis vastab 1 cm kaardil 500-le meetrile looduses. Kui mõõtkava on 1:25 000, vastab 1 cm kaardil 250-le meetrile looduses
Peamõõtkava ja erimõõtkava ühtivad üldjuhul maaellipsoidi (või –sfääri) ja projektsioonpinna puutejoonel, -punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutuda, et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta, kus peamõõtkava täpselt kehtiks. (lk 34) 10. Kirjelda projektsiooni peasuundade mõistet Igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvat suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nimetatakse peasuundadeks. (lk 39) 11. Kirjelda kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõistet Üldjuhul ksutatakse kaartide koostamisel geograafiliste koordinaatidega φ ja λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanide ja paralleelide võrk, mida nimetatakse põhivõrguks.
Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades
2,5 – x m A- A' = 0,6 cm; Looduses 0,6*625 = 375 m H 1 = 145 m A' - E' = 1 cm; Looduses 1*625 = 625 m H 2 = 140 m E ' - A ' = 0,8 cm; Looduses 0,8*625 = 500 m H 3 = 135 m Kannan kaugused joonisele ja koostan joone AB pikiprofiili. Mõõtkavad: Horisontaalne: M 1:10 000 Vertikaalne: M 1:500
Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. Uurimise läbiviimine(andmete kogumine ja analüüs>tulemused>arutelu>järeldused)4
LABORATOORNE TÖÖ nr.2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1.
mõõtkava täpsuseks. Nt 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m. 1:10 000 mõõtkava täpsuseks 1,0 m. 3. Mis on erimõõtkava? Erimõõtkava on mõõtkava kaardi mingisuguses punktis. Seega ei kehti terve kaardi ulatuses. 4. Mis on peamõõtkava? Peamõõtakava näitab üldise maaellipsoidi vähendamise astet. 5. Mis on mõõtkava tegur? Mingi ala pindalade suhe keral (maakeral) ja projektsiooni tasapinnal. Mõõtkava arvutus: · Esita järgnevad mõõtkavad selgitavate mõõtkavadena: 1 : 2 000 1 cm vastab 20 m 1 : 15 000 1 cm vastab 150 m 1 : 25 000 1 cm vastab 250 m · Milline on mõõtkava täpsus? 1 : 1 000 0,1 m 1 : 10 000 1m 1 : 25 000 2,5 m · Plaanil on mõõdetud lõik 3,7 cm = 0,037 m. Milline pikkus vastab sellele maastikul? 1 : 500 18,5 m maastikul 1 : 2 000 74 m maastikul 1 : 2 500 92,5 m maastikul · Looduses mõõdetud joone horisontaalprojektsioon on 38,5 m = 3850 cm. Määra selle joone pikkus plaanil.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul GEODEESIA I PRAKTIKUM Laboratoone töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: lektor Ene Ilves ’ Tartu 2016 LABORATOORNE TÖÖ NR 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2 000 1-2 1 250 m 500 m 2 500 m 100 m
Umbes 1-2 meetri täpsusega ei ole kohalike koordinaatsüsteemide ümberarvutused siiski liialt keerulised ning vajalikud parameetrid on juba enamike asulate jaoks olemas. MÕÕTKAVAD Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Mõõtkavade klassifikatsioon Mõõtkavad jaotatakse väikesteks keskmisteks ja suurteks. Lähtudes kaardi ja plaani definitsioonist on need järgmised: 1. Topograafiliste plaanide puhul loetakse väikseks mõõtkavaks 1:10 000 ja 1:5000. Topograafiliste kaartide puhul loetakse väikeseks mõõtkava alla 1:200 000. 2. Topograafiliste plaanide puhul on keskmiseks mõõtkavaks 1:2000, kaartide puhul 1:100 000 ja 1:200 000. 3
8 17 75 17-18 0,5 10 18 77,5 18-19 0,5 10 19 80 19-A 3 60 A 92,13 A-B 46 920 Pikiprofiili joonestamiseks tuleb esmalt paika panna telgede mõõtkavad. Horisontaal telje puhul on SAB=920 m, paberi pikilaius 30 cm, seega kasutada saan sellest 20 cm. Teen ristkorrutise: 920:20=46. Seega on mõõtkava horisontaalteljele 1:4600, mida lihtsamaks arvutamiseks ümardasin 1:5000. Sellega aga muutub ka kasutatava paberi laius joone AB kogupikkus ei ole enam 1:5000 mõõtkavas 20 cm, vaid ristkorrutise järgi 920/50=18,4 cm. Seega saab kõrguste graafiku all olev kauguste kasti pikkus olema 18,4 cm.
Tee puhul mõõdetakse tee telg ja served. Teostusmõõdistuse põhjal koostatakse ehitise teostusjoonis, millel kujutatakse ehitise tegelik asend ja kõrgused looduses. Seal tuuakse välja erinevused tegeliku olukorra ja projekti vahel. Lisaks peavad teostusjoonisel olema toodud katasrtiüksuste piirid, ligiduses olevate hoonete numbrid, maa-alused tehnovõrgud, vähemalt 4 koordinaatvõrgu risti (kahel ka koordinaatväärtused), lähtepunktide andmed ning mõõtkavad. Lisaks teostusjoonisele koostatakse ka sinna kuuluv toimik, mis sisaldab lähteülesannet, seletuskirja (instrumendid ja nende täpsus, töö teostaja, töö tellija, maa-alal olevad tehnovõrgud, lähtepunktide andmed), asendiplaani (kus object asub), mitmesugused kooskõlastused (nt maa-aluste trasside valdajatega), joonised. Lisad. Tabel 1. Sirgete ja kõverate tabel.
sälk, kirp ja vaadeldav ese või suund asuvad ühel sirgjoonel - viseerimisjoonel (kirp eseme poolel); seejärel tehakse skaalal kirbu kohalt lugem. Kompassi sellist kasutamist nimetatakse ka viseerimiseks. Asimuuti saab määrata erineva konstruktsiooniga kompassidega (Adrianori tüüpi, peegel-, niitkompassiga) tänapäeval on laialt levinud aga orienteerumiskompassid, millega on see imelihtne. Need on läbipaistvast plastikust ja neile on peale graveeritud ka erinevad kaardi mõõtkavad, millega saab hästi koordinaate määrata. Oma asukohta on kaardil lihtne leida, kui asutakse kaardile märgitud objekti - maja, silla, metsasihtide nuga vms. juures. Tuleb vaid leid vastav orientiir kaardilt ja määrata, kuspool asutakse. Kui me leiame kätte kaks punkti või objekti, mis on kaardile kantud, siis on asukoha määramine veel lihtsam - nende punktide viseerjoonte lõikekoht ongi meie asukoht.
samasooliste omavaheline intiimvahekord ei olnud ekslusiivselt meestekeskne,vaid seda esines ka õrnema sugupoole16 juures. Kui hakkasid tekkima gümnaasiumid ja muud treeningukohad17segunesid seksuaalne ja pedagoogiline lõplikult tervikuks, kuid võistluste ja konkurentsi maailm ei olnud avatud orjadele18, rääkimata naistest, niisiis sealse suhtluskonna mood. valdavalt mehed, kes olid ning jäid Vana-Kreeka peamisteks kultuuriarhitektideks. Surnutel rääkimisvõimalust pole, kuid mõõtkavad ja skeemid, mille nad pärandavad tulevastele põlvedele, annavad viimastele tõlgendamisvõimaluse. Dogmad, mille peal minevikku jäänud ühiskondlik korraldus seisis, sõltuvad aga joonestaja meelelaadist. Vastuolud kaasaegses kultuurispektris muutuvad loodetavasti selgemaks, kui mõista nende tekkeprotsesse ajaloos. Siinkohal loodan, et suutsin tuua mingigi üldistava võrdlusmomendi Antiik-Kreeka
Eestis on alates 1. jaan 1929 kasutusel meetermõõdustik 1 km = 1000 m 1 m =10 dm =100 cm = 1000 mm 1 m = 0,4687 sülda =1,4061 arssinat = 3,2809 jalga = 39,37040tolli 1 dm = 10 cm 1 cm = 10 mm = 0,01 m 1 toll =2,54 cm =0,0254 cm Pinnaühikud 1 km2= 100 ha (1 km×1 km) 1 ha = 10 000 m2 (100×100m) 1 a (aar) =100 m2 (10×10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m×1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm×1 dm, 10×10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm×1 cm) Mõõtkavad * Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud * Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maaala kaardile mahub Mõõtkavade liigid * Arvmõõtkava * Joonmõõtkava * Põikjooneline mõõtkava Arvmõõtkava Plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava.
ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h). Elektron tahhümeetrid mõõdavad kaugused väga täpselt ja seetõttu on kõrguskasvud täpsemad ning töö läheb kiiresti. Plaani valmistamine toimub automaatselt arvuti ja plotteri abil. 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Joonte pikkuste vähendamise määranimetatakse mõõtkavaks ehk mastaabiks. Mõõtkavad võib tinglikult jaotada väikesteks, keskmisteks ja suurteks. Topograafiliste plaanide puhul loetakse väikesteks mõõtkavadeks 1:10 000 ja 1:5 000; keskmiseks mõõtkavaks 1:2 000 ja suurteks mõõtkavadeks 1:1 000 1:500.Topograafiliste kaartide puhul on 1:10 000, 1:25 000, 1:50
WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud: - Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida: G Põhimõõt Täiendav Kaardi Kaartide ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja kruntide
Horisontaalse aerofoto koordinaadid: x0 = f*x / (f-x*sin) kus x ja y on koordinaadid kaldaerofotol y0 = f*y / (f-x*sin) 21. Horisontaalse aerofoto mõõtkava tasasel ja reljeefsel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava ehk peamõõtkava 1/m = f/H - tasasel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava reljeefse maastiku puhul ei ole konstantne 1/mh' = f/(H-h) - reljeefsel maastikul m/m = h/H (suhteline) 22. Kaldaerofoto mõõtkavad Horisontaali mõõtkava (vabalt valitud horisontaalil) 1/mhh = (f-x*sin)/H 6 Vertikaali mõõtkava 1/mv = f/H * (1-x/f*sin)2 23. Moonutused ja nihked aerofotol (mis on mis) · Kaldenurgast tingitud punktinihked kaldaerofotol ja horisontaalsel aerofotol kujutatud ühe ja sama maastiku punkti erinevus · Kaldenurgast tingitud suunamoonutused aerofotol - = -x* / 2f * sin2
maapinna punktini, mööda seda punkti läbivat loodjoont. Suhteline kõrgus on mingi tasapinna ja punkti vaheline kõrgus. PLAAN JA KAART. Plaan maastiku vähendatud ja moonutusteta kujutis horisontaaltasapinnal. Kaart suurema maa-ala vähendatud ja moonutatud kujutis horisontaaltasapinnal. Profiil maastiku vertikaallõike vähendatud kujutist mingisuguse joone ulatuses. Kaardijagu nim paljulehelise kaardi väiksem lehtedeks jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on
sektsioonide järjekorras. Kihelkondade kaupa koguti kokku kaardid, kirikuõpetajatele saadeti ankeedid, milles paluti teatada igasse kihelkonda kuuluvate mõisate, külade ja talude nimed ning need kanti kaardile koos kihelkondade piiridega. Olemasolevaid 6 mõisakaarte vähendati pantograafi abil, mõisakaartide vahelised erinevused tasandati ning omavahel ühendatud kaardid kanti üle originaaljoonisele. Kaardilehtede mõõtkavad kujunesid kavandatust veidi erinevateks, kuna mehhaaniline 26-kordne vähendamine on keeruline toiming (Potter, Treikelder 2011). Kaardi koostamisel esines erinevaid taksitusi. Ühingu tellitud instrumendid ei valminud õigeaegselt, vaidlusi tekitas ettepanek saata mõisaomanikele piiritülide reguleerimiseks vähendatud mõisakaartide koopiad, üleskutse peale laekus mõisakaarte väga visalt (kohati saadeti isegi valeandmeid, umbusu või hoolimatuse tõttu). Rücker käis sageli
korra ja mõistuspärasusena. Milline on kaunite kunstide kontseptsiooni roll esteetika kui distsipliini tekkes? Eristada kunsti loomist ja kunsti näiteks loodusest. Seetõttu ka kunsti ilu käsitlus on erinev looduse omast, mis omakorda viis esteetika kui teaduseni. Milline on Alberti kunstikäsitlus? Tooge välja mõned selle olulisemad jooned. Geomeetria olulisus. Proportsioon. Valgus-vari. Mõõtkavad. Proportsioonidesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Millist rolli mängib kunstiakadeemiate loomine esteetika arengus? Koolkonnad-feministlik, marksistlik, analüütiline. Kaanonid-kirjanduslikult tähtsad teosed ja autorid. Manifestid-kaunite kunstide esteetilised programmed. Millega seletada maitse mõiste esilekerkimist uusaegses esteetikas? Individualism. Millist rolli mängib kunstikriitika teke uusaegse esteetika arengus?
olenevalt laeva süvisest, eeldades, et laev on õiges trimmis, s.t. t = 0. Arvutustulemuste põhjal koostatakse tabel, mille põhjal ehitatakse kõverad. 19 2. Laeva ujuvus Kõik kõverad, mis graafiliselt väljendavad laeva teoreetiliste elementide sõltuvust laeva süvisest, kantakse ühele ja samale joonisele ja seda nimetatakse teoreetilise joonise elementide kõverateks. Koordinaatide mõõtkavad näidatakse vahetult kõveratel, eeldusel, et abstsisstelg on skaalaks. Näiteks : 1cm = 100m3 või TPC: 1cm = 1,0 t/cm. Abstsiss peab alguses olema ka negatiivne osa, sest XF ja XB omavad ka negatiivseid väärtusi. Selline laevakere teoreetiliste andmete kasutamine on taandunud tänapäeval laeva ekspluatatsioonis tabelitele GHS (General Hydrostatics) . Laeva projekteerimisel tänapäeval CAD (computer-aided design) antakse kaasa juba enne ehitamist täielik dokumentatsioon
Tohutult palju ? Ei . Neid pole tohutult palju . Hiljuti sain BBCi pildipangalt ettepaneku saata neile oma pilte . Nad kirjutasid , et saatku ma prooviks 200 slaidi ja siis nad otsustavad , kas teeme lepingu . Mulle tuletab see meelde , kuidas Soome Saima kalurid otsisid turgu oma teedetele ja jõudsid otsingutega Ameerikasse . Ameerikast tuli vastus : saatke meile prooviks üks miljon karpi konserve , siis otsustame , kas teeme teiega lepingu . Mõõtkavad on teised . Kui panen ennast ,, National Geographicu ,, fotograafi kõrvale , siis minu produktsioon on kübe . Ma pole hulka oluliseks pidanud . 5 Kas ka lindude hulgas leidub andekaid ja vähemandekaid ? Vaieldamatult . Kui kuulate ühe liigi isaste laulu , siis ühe puhul on tegemist täieliku diletandiga , kel pole lihtsalt eeldusi , teine on jälle tõeline meister . Mäletan , kui lindistasin Matsalu lahel heliplaadi jaoks : oli nii tore minna öösel
Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taandub realistlik käsitlus, kasutatakse siluetti. Süvendrelieef-graveering( petroglüüf) Alta kaljujoonised, Norra u. 4200-500 e.Kr. Mollestrufossen, Norra Põdrad- palju kasutatud disainis tänapäeval Valge mere ääres tehti “kuradi” kujutised õigeusu ristidega “kahjutuks” Verikallio, Soome punased kuradi sarnased kujutised
b. Joonte pikkuse vähendamise määr. 61. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? a. Peamõõtkava (antud kaardile üldisem, ligilähedasem mõõtkava) b. Erimõõtkava (mõõtkava kaardi mingis punktis, siis kui viime tasapinnale (sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel) 62. Kuidas arvutatakse mõõtkavategurit? a. M=erimõõtkava/peamõõtkava 63. Kuidas jaotatakse mõõtkavad esitusviisi alusel? a. Arvmõõtkava b. Joonmõõtkava c. Põikmõõtkava d. Järskuste mõõtkava e. Pindalade mõõtkava 64. Mis on mõõtkavatäpsus? a. Plaanil/kaardil 0.1mm vastav joonepikkus maastikul (ntx 1:10000 1m; 1:1000 0.1m) b. Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 65. Mis on kaardijagu ja nomenklatuur? a
puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad? Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool
Selleks on tarvis teada kõige madalama ja kõige kõrgema punkti absoluutkõrgust. Horisontaalide konstrueerimisel võib horisontaalide asukoha leidmiseks kasutada nii analüütilist, graafilist -kui ka silma järgi interpoleerimist. Nendest kõige täpsem on analüütiline interpoleerimine. Analüütilisel interpoleerimisel määrtakse horisontaalide asukoht sarnaste kolmnurkade lahendamisega. 61.Projektpunkti plaaniline maha märkimine 62.Kalde määramine. 63.Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64.Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool
kõrguskasv. Kaldtee arvutamiseks kasutatakse valemit: i = h/l *100, milles i on kalde protsent, h kõrguskasv ja l kaldtee pikkus. Näiteks kui TL=3000 ja EL=1238, siis h=1762. Kui on antud i (näiteks 7%), siis saab leida kaldtee pikkuse ehk l=h/i *100. Antud andmete põhjal l=1,762/7 *100=25,17m. Samuti saab leida kaldtee mahu, mille valemiks on antud juhul V=(l*h*4)/2=88,699m2. (4 on kaldtee laius). 63. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64. Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste
c) Stereograafiline projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel d) Perspektiivne projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi 2. Projektsioonid jaotatakse moonutuste iseloomu alusel kolmeks: a. konformsed projektsioon e. õigenurksed e. autogonaalsed e. ortomorfsed projektsioonid Nende puhul säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad ei olene joone suunast. Pikkused muutuvad b. ekvivalentsed projektsioonid e. õigepindsed Säilib kujundite pindalade suhe nii maa pinnal kui ka projektsioonis. Nurgad muutuvad. c. konventsionaalsed e. sobedad projektsioonid Moonutuvad pikkused, pindalad ja nurgad, aga samaaegselt vähem kui eelmainitud projektsioonides. Ekvitistantsed: ühel peasuunal on mõõtkava muutumatu. 3. Projektsioonid jaotatakse vaadeldava suuna e. aspekti alusel kolmeks: a
· Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid
Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A’A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A’A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma
· Joonte pikkused (txt h 3mm) nt - 325.65 -. · Punktide koordinaadid esitatakse plaani väljal paremal kirjanurgas Vormistus: · Raamjooned 2,5 cm x 1cm; · Põhja-Lõuna suund (txt h 4mm); · Kirjanurk (txt h 3mm; mõõdud 6mm x 30+60+30mm x 3 rida) Plaani koostamiseks tehakse järgmised tööd: 1. Koordinaatvõrgu konstrueerimine 2. Mõõdistamiskäigu punktide plaanile kandmine 3. Latipunktide plaanile kandmine 4. Plaani vormistamine. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool
millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Kahe horisondiga nivelleerides on vahevaated tehtud teise horisondi järgi, seega instrumendi kõrgus arvutatakse ainult teise kõrguse jaoks. Plaani jaoks ümardatakse maapinna absoluutkõrgused sentimeetri täpsuseni. Pinna nivelleerimise plaanid võivad olla eraldiseisvad või kantakse pinna nivelleerimise tulemused horisontaalmõõdistamise plaanile. Plaanide mõõtkavad on 1:500, 1:1000, 1:2000. Horisontaalide lõikevahe on kas 0,25; 0,5; 1,0 või 2,0 m. Plaani koostamine: koordinaatide võrgu konstrueerimine; ruudustiku plaanile kandmine; situatsiooni plaanile kandmine; kõrguspunktide plaanile kandmine; horisontaalide konstrueerimine; plaani vormistamine. Ruudustik kantakse plaanile abrissi järgi ja seejärel kõigi punktide asukohad märgitakse plaanile ja juurde kirjutatakse maapinna kõrgused meetrites, kui sentimeetri täpsusega
Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata
· Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata
Plaani vormistmine Plaan vormistatakse tussis (läbi kõrre puhudes) (mis ajas me elame?) pliiatsi joonise järgi, kusjuures lisatakse vajalikud tingmärgid (pinnakate jne.). kõik abijooned (diagonaalid ja muud) kustutakse, koordinaatide võrgust jäetakse ainult tipud. Juurde lisatakse plaani pealkiri ja muud tarvilikud andmed. Plaani servadest jäetakse 5-10 cm vaba ruumi. Plaani originaal jääb töö tegijale hilisemate pretensioonide jaoks. (norm Ustinova varastas kõik ära) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1: 500 või 1:2000, haljasasustusega piirkondades 1:5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3 mm. Lähtuvalt nõutavast täpsusest valitakse vastavad mõõtmismeetodid ja vahendid. Plaani täpsust iseloomustab sellel kujutatud maastiku objektide ja kontuuride asendi keskmine
Eesti keelest tuleb matemaatikasse teksti mõistmine ja analüüs, lugemine, kirjutamine, väljendusoskus, suhtlemisoskus. Tööõpetusest tuleb matemaatikasse kõikvõimalikud mõõtmised, mõõtühikud, erinevad kujundid, tehniliste jooniste lugemine, materjali arvestamine. Kunstiõpetusest tuleb matemaatikasse peenmotoorika, kõik võimalikud suhete mõistmised, vastastikused seosed, esemete paigutus, ruumitaju. Loodusõpetusest mõõtkavad, kujutluse loomine, mõisted sügaval-kõrgel, plaani- ja kaardi joonistamine. Kehalisest kasvatusest ajaühikute selgitamine, mõõtühikud. 17. Harjutamine, nõuded harjutamisele. Harjutamine on äärmiselt tähtis ja oluline. Õpetaja peab lisaks selgitamisele oskama korraldada ka harjutamist. See on päris raske, sest ka harjutamine peab olema mitmekesine, et see ei tüütaks lapsi ja nad kordaksid. Peab juures
annaabi.ee 
