Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Maamõõtmise alused Laboratoorsed tööd Tartu 2007 Sisukord 1. Mõõtkavad.......................................................................................................................3 2.Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määrmine..........................................................5 2 1. Mõõtkavad Ülesanne 1. 1:50000 1:10000 1:5000 1:2000
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel
jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutada et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta , kus peamõõtkava täpselt kehtiks. 10.Projektsiooni peasuunad 1 igasugusel ellipsoidi kirjutamisel tasapinnal, mille puhul lõp v. Osade sarnasus ei säili, kujutub ellipsoidi pinnal asuv iga lõp. V ring tasapinnal moonutuse ellipsina, millle kese vastab ellipsoidi pinnal kujutatud vastava ringi keskmele 2 igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvad suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nim peasuunaks. 11.Kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõiste Üldjuhhul kasutatakse kaartide koostamisel geogr koordinaatidega φ ja Λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanite ja paralleelide võrk. 12.Kuidas jaotatakse kaardiprojektsioone normaalvõrgu pooluse asendi järgi.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm; (7,5*250)/1=1875 (cm)). Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) A-B 7,5 1875 750 3750 150
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I", lk. 57-63) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:5000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:50 000, siis vastab 1 cm kaardil 500-le meetrile looduses. Kui mõõtkava on 1:25 000, vastab 1 cm kaardil 250-le meetrile looduses. Kui on vaja leida sellisel kaardil 10,7 cm joone pikkusele vastavat pikkust looduses, tähistan tundmatu pikkuse x-a. Seega: m Kasutades ristkorrutist saan: ehk Samal põhimõttel leian järgmised väärtused. Tabel 1.1 Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) ...
Peamõõtkava ja erimõõtkava ühtivad üldjuhul maaellipsoidi (või –sfääri) ja projektsioonpinna puutejoonel, -punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutuda, et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta, kus peamõõtkava täpselt kehtiks. (lk 34) 10. Kirjelda projektsiooni peasuundade mõistet Igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvat suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nimetatakse peasuundadeks. (lk 39) 11. Kirjelda kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõistet Üldjuhul ksutatakse kaartide koostamisel geograafiliste koordinaatidega φ ja λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanide ja paralleelide võrk, mida nimetatakse põhivõrguks.
Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 12 1375 550 2750 110 23 1625 650 3250 130 31 800 320 1600 64 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. ...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 =...
Geograafia KT Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. U...
LABORATOORNE TÖÖ nr.2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m 3-1 1320m 528m 2640m ...
mõõtkava täpsuseks. Nt 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m. 1:10 000 mõõtkava täpsuseks 1,0 m. 3. Mis on erimõõtkava? Erimõõtkava on mõõtkava kaardi mingisuguses punktis. Seega ei kehti terve kaardi ulatuses. 4. Mis on peamõõtkava? Peamõõtakava näitab üldise maaellipsoidi vähendamise astet. 5. Mis on mõõtkava tegur? Mingi ala pindalade suhe keral (maakeral) ja projektsiooni tasapinnal. Mõõtkava arvutus: · Esita järgnevad mõõtkavad selgitavate mõõtkavadena: 1 : 2 000 1 cm vastab 20 m 1 : 15 000 1 cm vastab 150 m 1 : 25 000 1 cm vastab 250 m · Milline on mõõtkava täpsus? 1 : 1 000 0,1 m 1 : 10 000 1m 1 : 25 000 2,5 m · Plaanil on mõõdetud lõik 3,7 cm = 0,037 m. Milline pikkus vastab sellele maastikul? 1 : 500 18,5 m maastikul 1 : 2 000 74 m maastikul 1 : 2 500 92,5 m maastikul · Looduses mõõdetud joone horisontaalprojektsioon on 38,5 m = 3850 cm. Määra selle joone pikkus plaanil.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul GEODEESIA I PRAKTIKUM Laboratoone töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: lektor Ene Ilves ’ Tartu 2016 LABORATOORNE TÖÖ NR 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2 000 1-2 1 250 m 500 m 2 500 m 100 m 2-3 900 m ...
Mõisted Geodeesia teadus maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. Topograafia maapinna kirjeldamine. Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, desifreerimine, joonise koostamine. Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide ...
8 17 75 17-18 0,5 10 18 77,5 18-19 0,5 10 19 80 19-A 3 60 A 92,13 A-B 46 920 Pikiprofiili joonestamiseks tuleb esmalt paika panna telgede mõõtkavad. Horisontaal telje puhul on SAB=920 m, paberi pikilaius 30 cm, seega kasutada saan sellest 20 cm. Teen ristkorrutise: 920:20=46. Seega on mõõtkava horisontaalteljele 1:4600, mida lihtsamaks arvutamiseks ümardasin 1:5000. Sellega aga muutub ka kasutatava paberi laius joone AB kogupikkus ei ole enam 1:5000 mõõtkavas 20 cm, vaid ristkorrutise järgi 920/50=18,4 cm. Seega saab kõrguste graafiku all olev kauguste kasti pikkus olema 18,4 cm.
Kodune töö nr.3. Geodeetilised tööd teetrassi projekteerimisel ja ehitamisel. Käesoleva koduse töö eesmärgiks on õppida teede ja trasside elemente ja arvutusi nendega. Lisaks saada aimu geodeetiliste tööde planeerimisest teede projekteerimisel, mahamärkimisel ja teostusmõõdistamisel. Aruande lisadena on ära toodud projekteeritava tee pikiprofiil (eraldi failina) ning sirgete ja kõverate table (Tabel 1). Järgnevalt on vastatud töö juhendis olevatele küsimustele: 1. Millised tööd tuleb teostada projekteerimisaluse saamiseks? Milliseid lähtepunkte kasutad ja kuidas rajad mõõdistamisvõrgu? Projekteerimisalus ehk geodeetiline alusplaan. Igapäevaselt võib kuulda seda lühidalt kutsutavat geoaluseks. Geodeetiline alusplaan peab endas hõlma huvi all olevat krunti ja selle lähiümbrust. Plaanile peaksid olema nende olemasolu korral kantud naaberhooned ja teed-tänavad. Tegelikult tuleks mõõdis...
sälk, kirp ja vaadeldav ese või suund asuvad ühel sirgjoonel - viseerimisjoonel (kirp eseme poolel); seejärel tehakse skaalal kirbu kohalt lugem. Kompassi sellist kasutamist nimetatakse ka viseerimiseks. Asimuuti saab määrata erineva konstruktsiooniga kompassidega (Adrianori tüüpi, peegel-, niitkompassiga) tänapäeval on laialt levinud aga orienteerumiskompassid, millega on see imelihtne. Need on läbipaistvast plastikust ja neile on peale graveeritud ka erinevad kaardi mõõtkavad, millega saab hästi koordinaate määrata. Oma asukohta on kaardil lihtne leida, kui asutakse kaardile märgitud objekti - maja, silla, metsasihtide nuga vms. juures. Tuleb vaid leid vastav orientiir kaardilt ja määrata, kuspool asutakse. Kui me leiame kätte kaks punkti või objekti, mis on kaardile kantud, siis on asukoha määramine veel lihtsam - nende punktide viseerjoonte lõikekoht ongi meie asukoht.
samasooliste omavaheline intiimvahekord ei olnud ekslusiivselt meestekeskne,vaid seda esines ka õrnema sugupoole16 juures. Kui hakkasid tekkima gümnaasiumid ja muud treeningukohad17segunesid seksuaalne ja pedagoogiline lõplikult tervikuks, kuid võistluste ja konkurentsi maailm ei olnud avatud orjadele18, rääkimata naistest, niisiis sealse suhtluskonna mood. valdavalt mehed, kes olid ning jäid Vana-Kreeka peamisteks kultuuriarhitektideks. Surnutel rääkimisvõimalust pole, kuid mõõtkavad ja skeemid, mille nad pärandavad tulevastele põlvedele, annavad viimastele tõlgendamisvõimaluse. Dogmad, mille peal minevikku jäänud ühiskondlik korraldus seisis, sõltuvad aga joonestaja meelelaadist. Vastuolud kaasaegses kultuurispektris muutuvad loodetavasti selgemaks, kui mõista nende tekkeprotsesse ajaloos. Siinkohal loodan, et suutsin tuua mingigi üldistava võrdlusmomendi Antiik-Kreeka
GEODEESIA, GEOMAATIKA, GEOID, ELLIPSOID, KOORDINAADID Mis on geodeesia? * Geodeesia (kr geodaisia ‘maajagamine’) - teadus Maa pinna mõõdistamisest ja kaardistamisest (F. R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograa...
ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h). Elektron tahhümeetrid mõõdavad kaugused väga täpselt ja seetõttu on kõrguskasvud täpsemad ning töö läheb kiiresti. Plaani valmistamine toimub automaatselt arvuti ja plotteri abil. 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Joonte pikkuste vähendamise määranimetatakse mõõtkavaks ehk mastaabiks. Mõõtkavad võib tinglikult jaotada väikesteks, keskmisteks ja suurteks. Topograafiliste plaanide puhul loetakse väikesteks mõõtkavadeks 1:10 000 ja 1:5 000; keskmiseks mõõtkavaks 1:2 000 ja suurteks mõõtkavadeks 1:1 000 1:500.Topograafiliste kaartide puhul on 1:10 000, 1:25 000, 1:50
WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud: - Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida: G Põhimõõt Täiendav Kaardi Kaartide ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja kruntide
Horisontaalse aerofoto koordinaadid: x0 = f*x / (f-x*sin) kus x ja y on koordinaadid kaldaerofotol y0 = f*y / (f-x*sin) 21. Horisontaalse aerofoto mõõtkava tasasel ja reljeefsel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava ehk peamõõtkava 1/m = f/H - tasasel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava reljeefse maastiku puhul ei ole konstantne 1/mh' = f/(H-h) - reljeefsel maastikul m/m = h/H (suhteline) 22. Kaldaerofoto mõõtkavad Horisontaali mõõtkava (vabalt valitud horisontaalil) 1/mhh = (f-x*sin)/H 6 Vertikaali mõõtkava 1/mv = f/H * (1-x/f*sin)2 23. Moonutused ja nihked aerofotol (mis on mis) · Kaldenurgast tingitud punktinihked kaldaerofotol ja horisontaalsel aerofotol kujutatud ühe ja sama maastiku punkti erinevus · Kaldenurgast tingitud suunamoonutused aerofotol - = -x* / 2f * sin2
maapinna punktini, mööda seda punkti läbivat loodjoont. Suhteline kõrgus on mingi tasapinna ja punkti vaheline kõrgus. PLAAN JA KAART. Plaan maastiku vähendatud ja moonutusteta kujutis horisontaaltasapinnal. Kaart suurema maa-ala vähendatud ja moonutatud kujutis horisontaaltasapinnal. Profiil maastiku vertikaallõike vähendatud kujutist mingisuguse joone ulatuses. Kaardijagu nim paljulehelise kaardi väiksem lehtedeks jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond … Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid Referaat Kartograafia MI. 0208 Juhendaja lektor … Tartu 2014 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................
korra ja mõistuspärasusena. Milline on kaunite kunstide kontseptsiooni roll esteetika kui distsipliini tekkes? Eristada kunsti loomist ja kunsti näiteks loodusest. Seetõttu ka kunsti ilu käsitlus on erinev looduse omast, mis omakorda viis esteetika kui teaduseni. Milline on Alberti kunstikäsitlus? Tooge välja mõned selle olulisemad jooned. Geomeetria olulisus. Proportsioon. Valgus-vari. Mõõtkavad. Proportsioonidesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Millist rolli mängib kunstiakadeemiate loomine esteetika arengus? Koolkonnad-feministlik, marksistlik, analüütiline. Kaanonid-kirjanduslikult tähtsad teosed ja autorid. Manifestid-kaunite kunstide esteetilised programmed. Millega seletada maitse mõiste esilekerkimist uusaegses esteetikas? Individualism. Millist rolli mängib kunstikriitika teke uusaegse esteetika arengus?
2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W G G G B KG KB KB KG XB K x K y Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud....
Tohutult palju ? Ei . Neid pole tohutult palju . Hiljuti sain BBCi pildipangalt ettepaneku saata neile oma pilte . Nad kirjutasid , et saatku ma prooviks 200 slaidi ja siis nad otsustavad , kas teeme lepingu . Mulle tuletab see meelde , kuidas Soome Saima kalurid otsisid turgu oma teedetele ja jõudsid otsingutega Ameerikasse . Ameerikast tuli vastus : saatke meile prooviks üks miljon karpi konserve , siis otsustame , kas teeme teiega lepingu . Mõõtkavad on teised . Kui panen ennast ,, National Geographicu ,, fotograafi kõrvale , siis minu produktsioon on kübe . Ma pole hulka oluliseks pidanud . 5 Kas ka lindude hulgas leidub andekaid ja vähemandekaid ? Vaieldamatult . Kui kuulate ühe liigi isaste laulu , siis ühe puhul on tegemist täieliku diletandiga , kel pole lihtsalt eeldusi , teine on jälle tõeline meister . Mäletan , kui lindistasin Matsalu lahel heliplaadi jaoks : oli nii tore minna öösel
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
b. Joonte pikkuse vähendamise määr. 61. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? a. Peamõõtkava (antud kaardile üldisem, ligilähedasem mõõtkava) b. Erimõõtkava (mõõtkava kaardi mingis punktis, siis kui viime tasapinnale (sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel) 62. Kuidas arvutatakse mõõtkavategurit? a. M=erimõõtkava/peamõõtkava 63. Kuidas jaotatakse mõõtkavad esitusviisi alusel? a. Arvmõõtkava b. Joonmõõtkava c. Põikmõõtkava d. Järskuste mõõtkava e. Pindalade mõõtkava 64. Mis on mõõtkavatäpsus? a. Plaanil/kaardil 0.1mm vastav joonepikkus maastikul (ntx 1:10000 1m; 1:1000 0.1m) b. Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 65. Mis on kaardijagu ja nomenklatuur? a
puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad? Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool
Selleks on tarvis teada kõige madalama ja kõige kõrgema punkti absoluutkõrgust. Horisontaalide konstrueerimisel võib horisontaalide asukoha leidmiseks kasutada nii analüütilist, graafilist -kui ka silma järgi interpoleerimist. Nendest kõige täpsem on analüütiline interpoleerimine. Analüütilisel interpoleerimisel määrtakse horisontaalide asukoht sarnaste kolmnurkade lahendamisega. 61.Projektpunkti plaaniline maha märkimine 62.Kalde määramine. 63.Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64.Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool
kõrguskasv. Kaldtee arvutamiseks kasutatakse valemit: i = h/l *100, milles i on kalde protsent, h kõrguskasv ja l kaldtee pikkus. Näiteks kui TL=3000 ja EL=1238, siis h=1762. Kui on antud i (näiteks 7%), siis saab leida kaldtee pikkuse ehk l=h/i *100. Antud andmete põhjal l=1,762/7 *100=25,17m. Samuti saab leida kaldtee mahu, mille valemiks on antud juhul V=(l*h*4)/2=88,699m2. (4 on kaldtee laius). 63. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64. Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste
c) Stereograafiline projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel d) Perspektiivne projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi 2. Projektsioonid jaotatakse moonutuste iseloomu alusel kolmeks: a. konformsed projektsioon e. õigenurksed e. autogonaalsed e. ortomorfsed projektsioonid Nende puhul säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad ei olene joone suunast. Pikkused muutuvad b. ekvivalentsed projektsioonid e. õigepindsed Säilib kujundite pindalade suhe nii maa pinnal kui ka projektsioonis. Nurgad muutuvad. c. konventsionaalsed e. sobedad projektsioonid Moonutuvad pikkused, pindalad ja nurgad, aga samaaegselt vähem kui eelmainitud projektsioonides. Ekvitistantsed: ühel peasuunal on mõõtkava muutumatu. 3. Projektsioonid jaotatakse vaadeldava suuna e. aspekti alusel kolmeks: a
· Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid
Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A’A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A’A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma
· Joonte pikkused (txt h 3mm) nt - 325.65 -. · Punktide koordinaadid esitatakse plaani väljal paremal kirjanurgas Vormistus: · Raamjooned 2,5 cm x 1cm; · Põhja-Lõuna suund (txt h 4mm); · Kirjanurk (txt h 3mm; mõõdud 6mm x 30+60+30mm x 3 rida) Plaani koostamiseks tehakse järgmised tööd: 1. Koordinaatvõrgu konstrueerimine 2. Mõõdistamiskäigu punktide plaanile kandmine 3. Latipunktide plaanile kandmine 4. Plaani vormistamine. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool
millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Kahe horisondiga nivelleerides on vahevaated tehtud teise horisondi järgi, seega instrumendi kõrgus arvutatakse ainult teise kõrguse jaoks. Plaani jaoks ümardatakse maapinna absoluutkõrgused sentimeetri täpsuseni. Pinna nivelleerimise plaanid võivad olla eraldiseisvad või kantakse pinna nivelleerimise tulemused horisontaalmõõdistamise plaanile. Plaanide mõõtkavad on 1:500, 1:1000, 1:2000. Horisontaalide lõikevahe on kas 0,25; 0,5; 1,0 või 2,0 m. Plaani koostamine: koordinaatide võrgu konstrueerimine; ruudustiku plaanile kandmine; situatsiooni plaanile kandmine; kõrguspunktide plaanile kandmine; horisontaalide konstrueerimine; plaani vormistamine. Ruudustik kantakse plaanile abrissi järgi ja seejärel kõigi punktide asukohad märgitakse plaanile ja juurde kirjutatakse maapinna kõrgused meetrites, kui sentimeetri täpsusega
Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata
· Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata
Plaani vormistmine Plaan vormistatakse tussis (läbi kõrre puhudes) (mis ajas me elame?) pliiatsi joonise järgi, kusjuures lisatakse vajalikud tingmärgid (pinnakate jne.). kõik abijooned (diagonaalid ja muud) kustutakse, koordinaatide võrgust jäetakse ainult tipud. Juurde lisatakse plaani pealkiri ja muud tarvilikud andmed. Plaani servadest jäetakse 5-10 cm vaba ruumi. Plaani originaal jääb töö tegijale hilisemate pretensioonide jaoks. (norm Ustinova varastas kõik ära) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1: 500 või 1:2000, haljasasustusega piirkondades 1:5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3 mm. Lähtuvalt nõutavast täpsusest valitakse vastavad mõõtmismeetodid ja vahendid. Plaani täpsust iseloomustab sellel kujutatud maastiku objektide ja kontuuride asendi keskmine
Eesti keelest tuleb matemaatikasse teksti mõistmine ja analüüs, lugemine, kirjutamine, väljendusoskus, suhtlemisoskus. Tööõpetusest tuleb matemaatikasse kõikvõimalikud mõõtmised, mõõtühikud, erinevad kujundid, tehniliste jooniste lugemine, materjali arvestamine. Kunstiõpetusest tuleb matemaatikasse peenmotoorika, kõik võimalikud suhete mõistmised, vastastikused seosed, esemete paigutus, ruumitaju. Loodusõpetusest mõõtkavad, kujutluse loomine, mõisted sügaval-kõrgel, plaani- ja kaardi joonistamine. Kehalisest kasvatusest ajaühikute selgitamine, mõõtühikud. 17. Harjutamine, nõuded harjutamisele. Harjutamine on äärmiselt tähtis ja oluline. Õpetaja peab lisaks selgitamisele oskama korraldada ka harjutamist. See on päris raske, sest ka harjutamine peab olema mitmekesine, et see ei tüütaks lapsi ja nad kordaksid. Peab juures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
