· kaart peab olema kujunduslikult sobiva värvilahendusega, · kaart peab moodustama kujunduslikult ühtse terviku ja vastama seejuures püstitatud eesmärgile. Kaart omab kindlaid matemaatilisi seaduspärasusi nagu on mõõtkava ja projektsioon, mille abil on kaartitel kujutatu seotud reaalselt looduses oleva maastikuga. Maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkide, värvide, joonte ja tekstiga. Kaardil oleva info edastamine toimub graafiliselt, tekstiliselt ja ka numbriliselt. 1.1 Kaardi elemendid Vormiliselt leidub kaardil mitmesuguseid kirju ja graafilisi elemente, mida nimetatakse kaardi komponentideks. Ehkki väliselt võivad need tunduda vaid kujundusvahenditena, täidavad kaardi komponendid mitmesuguseid olulisi ülesandeid ja aitavad sellega inimesel kaarti tulemuslikumalt kasutada
· Kaart maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. · Kaardiga on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui sõnade või tabelite abil. · Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi kandja ning vajab väga vähe teksti sõnumi täpsustamiseks. TEEMAKAARDID · Teemakaartide kvaliteedinäitajad: Loetavus kõik kaardielemendid on üksteisest eristatavad, leppemärkide esitus korrektne ning loogiliselt kokkukuuluv info kergesti seostatav. Mitmeplaanilisus peab olema tagatud võimalus hoomata kaarti nii kaugemas kui lähedases plaanis. Esteetilisus kokku peavad sobima leppemärkide suurused, värv ning paigutus üksteisega, kujundus on ilus jne. Mugav kasutatavus iga kaart peab olema mugav kasutada tema kasutusotstarbel ja kasutajal.
· Sellega tõestati esimest korda praktiliselt, et maakera on ümmargune · Nikolaj Kopernik- Poola rahvusest. Näitas 1543 aastal, et maakera pöörleb oma telja ning tiirleb koos teiste päikesesüsteemiplaneetidega ümber päikese. Kuu on maakera kaaslane ning tiirleb ümber maa. · Kaart-Maa pinna vähendatud, üldistatud ja leppemärkidega täiendatud tasapinnaline kujutis. · Kaardid jagunevad: 1. Üldgeograafilised kujutatakse leppemärkide vaid kõige olulisemaid nähtusi, pinnamoode, veekogusi, tähtsamaid teid ja asulaid, sageli ka riigipiire. a) Topograafilised kaardid- väga täpsed ja üksikasjalikud maastiku kirjeldavad kaardid. 2.Temaatilised e teemakaardid- sinna kantakse mitmesuguseid erinevaid näitajaid nt: aastane sademe hulk, kraadid, rahvastiku tihedus jne.... · Aerofoto- õhust pildistatud foto, mille järgi hakatakse kaarti koostama
tunduda näiline sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on tähendused teised. · Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks. Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. · Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. · Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad katkematult teineteiseks üle või põkkuvad. Eriti eredalt ilmneb see kunstis. · Kage märgitüübi baasilt kasvab välja kaks kunsti eriliiki: kujutav ja sõnaline. · Kujutava märgi sõnaliseks teisendamise püüde ja jutustuse kui teksti ülesehitusprintsiibi vahel on otsene ja vahetu seos. · Igasugune kunst pöördub suuremal või väiksemal määral auditooriumi
VÄLITÖÖ DIGIEDITEERIMINE, EPK 1:10 000 RELJEEFI DIGIMINE, KARTOGR. EPK TRÜKIKAART 1:20 000 EDITEERIMINE TOOTED 5 EPK rannajoone definitsioonid Eesti põhikaardi rannajoont on kaardistatud järgmiste juhendite järgi: 1995. a. "Eesti põhikaardi juhend. Mõõtkavas 1:10 000 ja 1:5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised." 1998. a. "Eesti põhikaardi juhend. Mõõtkavas 1:10 000 ja 1:5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised." 1999. a. "Juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000" 2000. a. "Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistuse juhend" 2002. a. "Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistuse juhend" 6
poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- arvutikaart, mis sisaldab endas väga palju informatsiooni Aerofoto- õhust pildistatud foto Ortofoto- geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto Leppemärgid- kokkuleppelised märgid kaardil, mis tähistavad kindlaid objekte või nähtusi (sama on leppevärvidega) Legend- leppemärkide ja leppevärvide seletus Absoluutne kõrgus- kõrgus mõõdetuna merepinnast Suhteline kõrgus- kõrgus mõõdetuna mõnest muust punktist Samakõrgusjoon- joon, mis ühendab samal kõrgusel asuvaid punkte Mõõtkava- näitab, mitu x on looduses olevaid vahemaid vähendatud Arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab, kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses(1:300000) Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus(1cm-3km)
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3
relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul, kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuse korra, kaitseväelaste kohustused enne rivistumist ja rivis. · Hea riviõppe tulemus sõltub nii ülema selgest ja õigeaegsest juhtimisest kui ka alluvatepoolsest rivivõtete täpsest ja korrektsest täitmisest. Ülem juhib üksikmeest (sõdurit või õppurit) või ühtse juhtimise all tegutsevat allüksust käskluste, leppemärkide ja signaalidega või isikliku eeskujuga. · Käsklus suuline, määrustikus määratud vormis lühike käsk, mis tuleb täita, et sooritada hiljem mingi varem harjutatud tegevus. Käsklusi antakse kõigil neil juhtudel, kui nendega on võimalik juhtida, ning üksikmees või allüksus peab otsekohe tegutsema. · Eelkäsklus sellega määratakse kindlaks toiming, mida on vaja teha. Eelkäsklus sisaldab selle üksikmehe nime või allüksuse nimetust, kellelt
Horisontaale viseerimiskiir võimaldab latilugemite kaudu arvutada punktidevahelist kõrguskasvu. Nivelleerimiseks nim. selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Enim kasutatavaks ja täpsemaks viisiks on geomeetriline nivelleerimine ehk horisontaalkiirega nivelleerimine. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. 11. Tuntumate leppemärkide tundmine plaanilt Pindleppemärkideks ehk mõõtkavalised leppemärgid Joonleppemärgid ehk enamasti poolmõõtkavalised leppemärgid Punktleppemärgid ehk mõõtkavatud leppemärgid 12. Mis on mõõtkava, mõõtkava täpsus ja kuidas väljendatakse mõõtkava? Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. Mõõtkava väljendatakse arvmõõtkavana , selgitava mõõtkavana ning graafiliselt joon- ja
b. topoloogia reegleid (reegleid paiknemise suhtelisusest); c. generaliseerimise reegleid (miinimum, maksimum, mõõdud) d. Kuidas antud looduse alamhulk modelleerida kaardile. Tagab andmekogude ühilduvuse teistega. Loetakse üles atribuudid millega nähtuseid kirjeldatakse. Ka atribuutide ja koordinaatide määramise täpsused. 9. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? a. Kujutab endast leppemärkide süsteemi. b. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse. Kaardi legend. Kaardikirjad. 10. Millist koosneb kaardi kompositsioon? a. Kaardi kompositsioon koosneb kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem),
Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike objektide puhul 4 mm2, teiste objektide puhul 10-50 mm2 Väiksema pindalaga objektid kujutatakse (hooned, tiigid) punktobjektidena või jäetakse üldse ära. Pindobjektid kirjeldatakse ala sisse jäävate leppemärkidega. Kui alal on mitu tähtsat tunnust, siis valitakse välja neist kolm olulisemat ja pannakse kaardile vastavad leppemärgid. Leppemärkide paigutuse tihedus sõltub mõõtkavast ja pinna suurusest. Väiksema maa-ala sisse märgitakse sageli ainult üks tingmärk. Joonobjekt kujutatakse joonleppemärkidega Joonmärke kasutatakse objektide puhul, millel pole laiust või mille laius ei väljendu kaardi mõõtkavas. Joonobjektid võivad olla kõver- või sirgjoonelised, looduslik, tehis, või tinglikud. Kõverjoonelised on nt jõed ja ojad, sirgjoonelised on nt kraavid, raudteed, metsasihid. Tihti on joonobjekti laius looduses
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja
Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone.
Esineb tugevaid maavärinaid, vulkanismi aga mitte (nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik). 4 Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Võib asuda keset laamat (nt Hawaii saarestik). KAARTIDE LIIGID Sisu järgi on võimalik kaarte jaotada järgmiselt: · Üldgeograafilised kaardid: nendel kujutatakse leppemärkide ja värvidega kõige olulisemaid nähtusi nagu pinnamood e. reljeef, veekogud, tähtsad teed/asulad, piirid jms... Nende alla kuuluvad ka topograafilised kaardid (üksikasjalikud maastikku kirjeldavad kaardid, nt Eesti põhikaart) · Teemakaardid: neile kantakse erinevaid üksikuid näitajaid (nt temperatuur, sademete hulk, rahvastiku tihedus, majandusnäitajad jne...). Sageli lisatakse graafikuid ja diagramme.
7. Digitaalsed joonised koostatakse meetermõõdustikus. Digitaalne joonis esitatakse tasapinnalisena, s.o kahemõõtmelisena (kõik objektid peavad paiknema null kõrgusel), kasutades riiklikult kehtestatud koordinaat- ja kõrgussüsteemi. 8. Digitaalsel joonisel konstrueeritavad objektid peavad olema kinnitatud nende mõõdistamisel saadud punktidesse. Kasutatavad joonelemendid peavad olema sidusad. 9. Pindobjekte kirjeldavate leppemärkide, leppelühendite ja kirjete kinnituspunktid peavad jääma vastava pindobjekti kontuuride sisse. Tekstide kinnituspunktid peavad olema valitud nii, et teksti kõrguse muutmisega kaasnev nihe ei halvendaks plaani loetavust. 10. Digitaalsel joonisel kasutatakse järgnevaid teksti kõrguseid M 1:1000 korral: 1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused
3. väikesemõõtkavalised: 1:500 000, 1:1 000 000 Plaanid jaotatakse: 1. väikesemõõtkavalised: 1:10 000, 1:5000 2. keskmisemõõtkavalised: 1:2000 3. suuremõõtkavalised: 1:1000, 1:500 Topograafilise kaardi elemendid on: 1. koordinaatvõrgud- ristkoordinaatide võrk, geograafiliste koordinaatide väärtused; 2. kaardi raamida. siseraam- piirab maastiku kujutist b. minuti-e. kraadiraam- ühikute skaala c. välisraam- dekoratiivse tähtsusega; 3. mõõtkava; 4. nomenklatuur; 5. leppemärkide selgitus, legend; 6. järsksuste mõõtkava; 7. kaardi koostamise ja trükkimise kohta andmed. Topograafilised leppemärgid kasutatakse maastiku objektide, situatsiooni-ja reljeefielementide kujutamiseks plaanidel ja kaartidel. Maastiku objektid, situatsiooni-ja reljeefielemendid jagatakse lähtuvalt nende kujust ja suurusest kolme rühma: 1. pindobjektid; 2. joonobjektid; 3. punktobjektid. Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva
tähendab, et 1km on vähendatud 100000 korda ehk 1cm kaardil on 1km looduses. Joonmõõtkava, samuti kui arvmõõtkava leidub igal kaardil ja kujutab kaugusi graafiliselt, võimaldades neid määrata matemaatiliste arvutustega, kas sirkli või lihtsalt pabeririba abil. Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast. Pinnavormid ja esemed märgitakse kaardile topograafiliste leppemärkide abil, mis kujult sarnanevad esemetega looduses. Orientiirid, mis on liiga väikesed kaadi mõõtkavas kujutamiseks (sillad, veskid, üksikud majad vms.) kujutatakse kaardil mõõtkavatute märkidega. Lisaks nendele kantakse veel nn. selgitavad märgid - horisontaalid, punkti või veepinna kõrgust või sügavust näitavad numbrid jms. Tasased alad, nagu mets, soo põld, märgitakse kontuuridesse vastavate märkide abil.
2) Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist, suhteid, ulatust, levikut jms joonte, märkide, värvide jm leppemärkide abil, need sõltuvad kaarti liigist, üldistamisastmest jamõõtkavast. Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), otstarbe, kujutatava maa-ala ja mõõtkava poolest on maakaardid väga mitmekesised. Topograafiline kaart on enim levinud geograafia kaartide alaliik.On suure või keskmõõtkavaline 1/1 000 000 mis kujutab maa pinda vähendatud ja üldistatult.Kasutatakse võimaliku väikeste moonutusega kaardi projektsioone.
5. Mida tehakse kasutamata kihtidega digitaalsel joonisel? Lõplikult valminud digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid. 6. Mis suunas orienteeritakse joonisel leppemärgid? Mida võib leppemärkidega Erandkorras teha? Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas, välja arvatud need, mis määruse lisas 1 toodud tingimuste kohaselt joonestatakse objektidega paralleelselt või risti. Vastavad juhised on toodud lisas 1 leppemärkide tabeli selgituste veerus. Erandkorras võib leppemärki pöörata, et see ei varjaks teisi objekte. 7. Mis ühikuid ja koordinaatsüsteeme kasutatakse digitaalsel joonisel? L-EST 97 koordinaat süsteem ning Balti kõrguslik süsteem on hetkel kasutusel.Digitaalsed joonised koostatakse meetermõõdustikus, st ühele jooniseühikule vastab 1 meeter maastikul. 8. Kuhu peavad olema kinnitatud digitaalsel joonisel konstrueeritavad objektid?
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik
Geograafia 1. Kaardiõpetus Geograafilised kaardid Geograafiline kaart on... • vähendatud • tasapinnaline • pealtvaates • arvestatud maakera kumerustega • objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km
8 Oma iseloomult võivad vead olla: Jämedad vead Süstemaatilised vead Juhuslikud vead 21. Horisontaalide mõiste ning erinevad kujutamis viisid plaanil. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. Joontega, värviliselt, kriipustades 22. Leppemärkide mõiste ning nende kujutamise põhimõte plaanil. Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsiooni asukohta. Situatsiooniks nimetatakse kõiki maastiku elemente (teed, hooned, rajatised, jõed, trassid, kõlvikud, reljeef, haljastus jne). 23. Nimeta maa-ala plaani koostamise etapid ning kirjelda igat etappi lühidalt. Plaani koostamise etapid: 1) Ettevalmistustööd
must-valge. Üldistamine toimub kõigepealt objektide erinevuste koondamise arvelt, st alati mingisuguste kvaliteediliste tunnuste üldistamist. Nt loobutakse metsade jagamisest puuliikide järgi, vaid kasutatakse üldist metsa leppemärki. Üldistamine on seotud ka üleminekuga alaliikidelt mingitele üldistele tüüpidele. Hulgaliste näitajate üldistamine seisneb uute skaalade koostamises (nt astmikskaala). Legend on kaardil kasutatud leppemärkide ja tekstiliste selgituste süsteem. Topograafilistel kaartidel kasutatakse tihti spetsiaalseid leppemärkide käsiraamatuid, ja lühike legend trükitakse kaardi välisäärele. Käsiraamatud on kartograafilistes ettevõtetes. Legend sisaldab märkide selgitust ja iseloomustab kartografeeritava objekti alust. Tähistuste järjestus, nende omavaheline alluvus, värvigamma ning kirjete valik peab olema allutatud kujutatava kaardi loogikale.
moodustamine ja andmevahetus (1994), Eesti põhi ja baaskaardi projektsioon ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem, Eesti põhikaardi programm aastateks 1991-2005, Eesti kartograafia arengukava, projektettepanek Eesti Vabariigi põhikaardistamiseks, riikliku põhikaardi põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000. Praktilise kaardistustöö jaoks omavad nendest suuremat tähtsust põhikaardi spetsifikatsioon ja välitööde juhend (Tartu Ülikooli Geograafia...). Eesti põhikaardi ja tasapinnaliste ristkoordinaatide projektsiooniks on valitud Lamberti konformne kooniline projektsioon. Eesti minimaalne põhjalaius on 57°30'30" ja maksimaalne - 59°41'15"
seoste kaudu tõlgendada, eri nähtuste vahelisi suhteid analüüsida ja andmeid mitmel viisil modelleerida. ArcView on maailma levinuim töökohapõhine GIS- ja kaarditarkvara (de facto standard), mis aitab kümnetel tuhandetel organisatsioonidel igapäevaselt saada geograafilise ruumiga seonduvatele küsimustele sobivaid vastuseid ning langetada selle alusel kaalutletumaid otsuseid. ArcView võimaldab igaühel lihtsal moel geoandmeid kasutada. Võimalusterohke leppemärkide valiku ja kartograafiliste töövahenditega on kvaliteetsete kaartide loomine käepärane ja mugav. Geoandmete haldamine ja muutmine on tänu lihtsale ja loogilisele kasutajaliidesele paindlik ja jõukohane mistahes organisatsiooni töötaja(te)le. Praktiliselt kõik andmetootjad on võimelised andmeid levitama ArcView-le sobival kujul. Kuivõrd geoinfot saab integreerida paljudest allikatest, on võimalik projekte alustada koheselt andmetega, mis
Tema koostatud kaartidelt leiame juba Kaspia mere, Volga ja Kaama jõe, Uurali mäestiku, Karpaadid, Niiluse ülemjooksu alad ja paljud teised alad, mis varasemalt koostatud kaartidelt puudusid. Ptolemaiose kaart ulatus 13 200 kilomeetrit läänest itta ning Sarmaatia ookeanist kuni Tseilonini, mis on 7330 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse. Ptolemaiost peetakse geograafiliste koordinaatide, pikkus- ja laiusmõõtude, põhja orienteeritud kaardisüsteemi ja kaartide leppemärkide loojaks. Enamiku keskaja teadlaste silmis oli Ptolemaios geograafia ala suurimaks autoriteediks. Tema ,,Geograafia käsiraamatu" populaarsust iseloomustab kasvõi seegi fakt, et kuni kaheksateistkümnenda sajandini ilmus sellest ligi 50 trükki. Ptolemaiose maine pole aga alati nii puhas olnud. Uuemal ajal hakati teda süüdistama justkui oleks ta ilma omapoolse panuseta esitanud vaid teiste kogutud andmeid ja teadmisi. Esimesena tegi seda 1817. aastal prantsuse astronoom ja
Eestis on x teljeks 24o meridiaan või sellega paralleelne suund. 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart - Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium
Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Ortofotod ja kaardid Mõõtkava: 1:10 000, asulates 1:2 000. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeefist ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused. • Ortofotokaart on oma olemuselt mõõtkavasse transformeeritud ortofotode mosaiik, mis on vormistatud kaardina (leppemärkide ja kaardiraamiga). 17 • Ortofotol on kujutatud aeropildistuse e. ülelennu hetkel looduses esinenud situatsioon, seega on ortofoto kasutamisel peamine teada, millal toimus ülesvõte. Teine aspekt digitaalse ortofoto või ortofotokaardi kvaliteedi hindamise juures on tema valmistamise meetod - kas foto on valmistatud analoogmeetodil või skaneeritud aerofotost digitaalmeetodil. Meetodite vahe mõjutab fotode täpsust
· Tavakartograafia kartograafia haru, mis tegeleb mittedigitaalsete kaartidega; tulemiks on tardkaart (analoogkaart, tavakaart), ka traditsiooniline kartograafia. · Arvutikartograafia (didgitaalkartograafia) kartograafia haru, mis tegeleb täielikult arvuti abil valmistatud kaartidega; tulemisk võib olla nii tard- (nt paber-) või ka arvutikaart (digitaalkaart), millel olev info on täielikult salvestatud/kasutatav arvuti abil · Kaardielement kaardil esinev leppemärkide grupp; kõik antud lehel esinevad kartograafilise kujutise detailid (nt leppemärgid, raam, raamivälised tekstid jm.) · Kaardi matemaatilised elemendid kaardi elemendid, miss määravad ruumi ja kaardi(lehe) suhte (nt geodeetiline alus, raam, mõõtkava, kaardivõrgustik, kaardijagu e nomenklatuur). · Kaardi sisu element kaardi väikseim sisuline osa antud mõõtkava juures. · Kaardi joonelemendid kaardi leppemärgid, mida kasutatakse antud mõõtakavas ilmnevate
o Euroopa süsteemis) või III ruuminurga meetodist (varem A-süsteemis, s.o Ameerika süsteemis). Kasutatav meetod näidatakse kirjanurgas süsteemimär- giga (sele 2 ja sele 31). Tehnilisel joonisel ei näidata projektsioonitasandite ehk ekraanide piirdejooni ega ekraanide ühis- jooni-telgi x, y ja z. Samuti ei näidata kujutistevahelisi sidejooni. Objekti iseloomustavate kujutiste hulk peab olema minimaalne, kuid samal ajal piisav. Mõnikord aitab kujutiste hulka miinimumi viia leppemärkide, nagu läbimõõdumärgi Ø, ruudumärgi □, sfäärimärgi SØ või SR (sele58), samuti l = pikkuse ja t = paksuse sümbolite kasutuselevõtt mõõtarvude ees. 27 Kujutisi võib nende abil pakutava informatsiooni järgi liigitada: 1) vaadeteks 2) lõigeteks 3) ristlõigeteks Terminid altvaade – вид снизу ristlõige – сечение
kirjutatakse kõvera alguse või lõpu kaugus eelmisest piketist ja paremale poole samapunkti kaugus järgmisest piketist (cm täpsusega, summa peab olema 100m). Kõverad kujutatakse ülespoole pööratud kaartega kui trass pöördub paremale ja allapoole pööratud kaartega kui trass pöördub vasakule ning iga kõvera kaare sisse kirjutatakse kõigi kuue elemendi väärtused. Maariba situatsioon kantakse trassi plaani reale piketaaziraamatu andmete järgi. Leppemärkide asemel kirjutatakse tihti kontuuri sisse kõlviku nimetus. Rea keskel on kujutatud sirgestatud trassi kujutav joon, ringikese ja noolega on sirgel näidatud trassi pöördenurga asukoht ja suund. Pikiprofiilist umbes 2cm kõrgemal esitatakse andmed reeperite kohta. Projekteerimise käigus lisatakse projektandmed nagu näiteks projektkõrgused, projekteeritud kalded ja kaugused jne. 7. Ristprofiilide koostamine
nende kasutamise põhimõtteid lugemine mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud Test mõõtkava Leppemärkide tundmine Eskiis Tunneb kõiki vajalikke Eskiisi ja tööjoonise visandab kahemõõtmeliste erinevused. Nõuded leppemärke.
koolilähiümbrus Geograafia: oskuste arendamine, taimemäärajad, es. kaardistamine, ravimtaimede ravimtaimede raamatud 2) Paaristöö: leppemärkide kasutamine jne. ravimtaimede kasutamine Tehnoloogia ja 5 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile kasutamine ja Kunstiõpetus: töö innovatsioon: tähtsus
looduses maaväele plaanimine 127 Topograafia Joonis 8.2. Kaardi mõõtkava Leppemärgid Leppemärgid hõlbustavad kaardi märgid), mis täidavad kaardi mõõtka- lugemist ning need on ära toodud vas väljenduvate objektide pinda. kaardi legendis. Seetõttu peab enne Leppemärkide lugemist hõlbustavad kaardiga maastikule minekut endale selgitavad kirjed, mis annavad lisain- selgeks tegema leppemärkide tähen- fot objekti või nähtuse kohta ja aita- dused. Kaardil kujutatakse maastikul vad esile tõsta objekti tähtsust kaardil. esinevaid objekte ja nähtusi joonte, Kaitseväes kasutatavatel kaartidel on pindade, märkide, teksti ja värvidega. kirjed eesti ja inglise keeles, et kaarte
Firma tootekompleksi ulatuse määrab väljastavate sarjade arv. Tootekompleksi sügavuse loob igas sarjas olevate toodete suuruste, mudelite või värvide hulk. Organisatsiooni konkreetsed tootesarjad on määratletud eesmärkide, strateegiliste plaanide ning sihtturu vajadustega. Uusi sarju saab luua organisatsiooni sees või omandada väljastpoolt. Toodete sortimendi laiendamiseks on need võimalused ka iga tootesarja raames. 6.4 Toote kood Kood on tootel sisalduv leppemärkide süsteem, mis võimaldab kaubaartiklite, -mudelite jms lõikes kindlaks teha kaupade liikumise ja müügi seisu. Firma saab selleläbi täpse ülevaate, milline kaup müüdi, millisel ajal ja millises koguses, missugused tooted lähevad hästi ning missugused jäävad seisma. Tootjad märgistavad oma toodangu koodiga, mida saab desifreerida optiliselt (laseriga). Lugemisseade tunnistab koodi ning kodeeritud andmed kauba kohta edastatakse terminali
155. Ekskursioonimarsruudi koostamine Tuleb arvestada reisijate soovidega (loodus, linn jms) Peab olema turvaline (puudutab eeskätt loodust) Lahtioleku ajad Läbipääs (ka looduses) Kohalikud üritused, sündmused ehk meelelahutus Liikluskorraldused, ümbersõidud Skeem (kaart) varustatakse mõõtkavaga, kui on tegemist ekskursiooniga, mille objektid asuvad üksteisest kaugel. Objektid tähistatakse skeemil leppemärkide, nimetuste või numbritega. Liikumistee tähistatakse punktiiri ja nooltega. Skeemi juurde võiks lisada soovitusi: marsruudi läbimiseks (teede sõidetavus, soovitatav objektidevaheline liikumistee), ekskursiooniobjektide leidmiseks (soovitusi võib anda ka objekti kirjelduse juures), ekskursiooniobjektide külastamiseks (sobiv aastaaeg loodusobjektide puhul, sobiv
annaabi.ee 
