Milline on kaardiprojekts jaotus moonutuste iseloomujärgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kartograafia eksamiküsimused

Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna kuju järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kartograafia eksamiküsimused

Milline on koonilise polaarprojektsiooni meridiaanide ja paralleelide kuju?

Vastus leiad õppematerjalist: Kartograafia eksamiküsimused

Millised on UTM ja NL-42 projektsiooni kolm põhierinevust?

Vastus leiad õppematerjalist: Kartograafia eksamiküsimused

Kartograafia eksamiküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Geograafia - Kartograafia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline on kaardiprojekts jaotus moonutuste iseloomujärgi?
Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna kuju järgi?
Milline on koonilise polaarprojektsiooni meridiaanide ja paralleelide kuju?
Millised on UTM ja NL-42 projektsiooni kolm põhierinevust?

1.Selgita kartograafilise proektsiooni mõistet.
Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon ) on moodus , millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis.

Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused

Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna

Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena.
2. Selgita geograafilise kaardi mõistet.
Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist, suhteid, ulatust, levikut jms joonte, märkide, värvide jm leppemärkide abil, need sõltuvad kaarti liigist, üldistamisastmest jamõõtkavast. Sisu ( üldgeograafilised , temaatilised), otstarbe , kujutatava maa-ala ja mõõtkava poolest on maakaardid väga mitmekesised . Topograafiline kaart on enim levinud geograafia kaartide alaliik .On suure või keskmõõtkavaline 1/1 000 000 mis kujutab maa pinda vähendatud ja üldistatult.Kasutatakse võimaliku väikeste moonutusega kaardi projektsioone.
Väiksema maa-ala täpne suuremõõtkavaline (harilikult 1:500 – 1:5000) kujutis on (topograafiline) plaan; erinevalt kaartist ei arvestata plaanil maakera kumerust. Topograafiline kaart an enim levinud geograafia kaartide alaliik.
3.Kirjelda vertikaali mõiste.
Vertikaal –Maasfääri lõikumisel tasandiga , melle mingis punktis asub safari normal, same normaallõike ehk vertikaali.Esimene vertikaal- vertikaal mis on risti antud punkti meridiaani tasandiga.- Surringjoon - sfääri ja selle keskpunkti läbiva tasandi lõikejoon.
4.Alumkantaraad
Kus mõnedes kaardiprojektsioonides ei ühti projektsiooni poolus geo poolsusega ja nende projektsiooni pooluseid ühendatava teljega risti olevate tasandite ja maasfääri lõikejooni . See tähendab, et mingi punkti almukantaraat on sellest punktist igas suunas võrdsel kaugusel olev joon ehk lühidalt samakaugusjoon.
5.Meridiaan.Paralleel
Meridiaan. geograafilist põhja- ja lõunapoolust ning vaatluskohta läbiva kujutletava tasandi ja maakera (maaellipsoidi) lõikejoon. Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab loodjoonest ja on parallelne maakera pöörlemisteljega.
Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius.
6. Kaasaja tähtsamad ellipsoidid
WGS-84
GRS-80
7.Sfäärilised polaarkoordinaatid
(φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures. Proektsiooni poolus ei ühti geogr poolusega. Ja maa loetakse sfääriks
z- zeniitkaugus P-geogr poolus Q- sfäärisile polaarkoord poolus PG geogr algmeridiaan QC- punkti C vertikaal QP sfäärilise polaarkoord algmeridiaan
8.Projektsiooni pikkuste mõõtkava
Projektsiooni joonelisi elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elemendi ellipsoidil(sfaaril) nim pikkuste mõõtkavaks
mõõtkava muutub olenevalt φ j a Λ väärtusest ning seetõttu tuleb täpse mõõtkava all mõista elementaarsete läikude suhet .
9. Peamõõtkava .Erimõõtkava
Peamõõtkava- kartomeetrilise mõõtmiste jaoks kirjutatakse kaardile selle üldine ehk peamõõtkava.
Erimõõtkava on mõõtkava kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas.
Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Teistes kaarti punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Sõltuvalt projektsioonist ja kaugusest nullmoonutusega kohast võivad erimõõtkava ja peamõõtkava erineda mitmekordselt.
Ühtivad üldjuhul maaellipsoidi ja projektsiooni pinna puutejoonel,punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutada et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta , kus peamõõtkava täpselt kehtiks.
10.Projektsiooni peasuunad
1 igasugusel ellipsoidi kirjutamisel tasapinnal, mille puhul lõp v. Osade sarnasus ei säili, kujutub ellipsoidi pinnal asuv iga lõp. V ring tasapinnal moonutuse ellipsina, millle kese vastab ellipsoidi pinnal kujutatud vastava ringi keskmele
2 igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvad suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nim peasuunaks.
11.Kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõiste
Üldjuhhul kasutatakse kaartide koostamisel geogr koordinaatidega φ ja Λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanite ja paralleelide võrk.
12.Kuidas jaotatakse kaardiprojektsioone normaalvõrgu pooluse asendi järgi.
Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist sfäärilise koordinaatide süsteemist . Normaalvõrgu poolus ühtib antud projektsiooni poolujsega. Pooluse asendi jargi
1)polaarprojektsiooni puhul ühtib projektsioonipoolus Q geogr poolusega P
2)kaldprojektsiooni puhul on normaalvõrgu poolusel geogr koordinaatid φ0Λ0 kusjuures 0

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

breeezy Õppematerjali autor

Vastusega

eksam küsimused vastused kartograafia projektsioon mõõtkava meridiaan poolus projektsioonid paralleelid meridiaanid peamõõtkava vertikaal

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kartograafia eksamiküsimused

Kirjeldatud võte on vajalik selleks, et vähendada Lamberti projektsiooni moonutusi, mis tekiksid siis, kui võtaksime projektsiooni alguse ekvaatoril. Mõlema projektsiooni samade punktide x- ja y-koordinaadid erinevad Eesti piires maksimaalselt vastavalt 100 m ja 60 m. (lk.135) Eesti põhivõrkude koordinaatsüsteem EUREF-Est 97 kasutab ellipsoidi GRS-80, mistõttu ka Lambert- Esti projektsiooni arvutused põhinevad GRS-80 ellipsoidi parameetritel. (lk.136) Täiendavad küsimused 25. Kirjuta ellipsoidi (sferoidi) polaarpikkuse valem ja nimeta komponendid Ellipsoidi(sferoidi) polaarpikkuse valem ja komponendid: , kus f=maaellipsoidi polaarpikkus(m), a=maaellipsoidi pikem pooltelg(m), b=maaellipsoidi lühem pooltelg(m). (lk.8,13) 33. Milline on meridiaanisuunaliste moonutuste iseloom asimuudilistes polaarprojektsioonides? Asimuudiliste projektsioonide puhul loetakse Maa harilikult sfääriks raadiusega R.

Kaardiõpetus

pdf

Topograafia, kartograafia, kaart, plaan, kaardiprojektsioonid

TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et

Kartograafia

docx

Geoinfosüsteemid

GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS.  Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid.  Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik

Geoinfosüsteemid

pdf

Silinder siirdepinnana, silindrilised projektsioonid.

(Maamõõtmise ja kartograafia konspekt) Kaardil on nii paralleelid kui meridiaanid sirged või on meridiaanid keskmise sirge meridiaani suhtes sümmeetriliselt kõverad.[2] Joonis 2. Silindriline projektsioon. Silindrilised projektsioonid võivad olla: normaalsed (püst-), kald- või põiksilindrilised. (Maamõõtmine 4 ja kartograafia konspekt) Silindriliste projektsioonide põhiomadused • Moondevabaks jooneks on suurringi kaar (lõikesilindri puhul kaks paralleelset väikeringi), mis kaardil kujutatakse sirgena. • Erimõõtkava suureneb eemaldudes risti moondevabast joonest, mille tõttu isokoodid kujutavad viimasega paralleelsete sirgetena. • Maailma põhijoonis on ristkülikuline.[6] Normaalaspekti puhul:

Geoinfosüsteemid

docx

Spikker

1:1 500 rtide 000 alusel. 1:2 000 000 V 1:5 000 Kontinent I 000 ide 1:7 000 ülevaatek 000 aardid 1:8 000 000 1:10 000 000 V 1:50 000 Maailma II 000 kaardid 1:100 000 000 I ja II grupp projekteerimise alused (riik nende tootmisega ei tegele). III ja IV grupp riiklik kartograafia V, VI ja VII sisse osta. Selles tabelis on riiklikust seisukorrast olulisemad III ja IV grupi kaardid. Ülejäänud on ettenähtud tellimustöödena; riik võib neid tellimustöid toetada, kuid üldiselt maksab nende kaartide tegemise kinni tellija. Paljudele asulatele on koostatud ortofotokaardid, kas siis mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 ja tootmiskulud on kinnimaksnud nende välismaised sõpruslinnad. 3.Eesti Baaskaardi projektsioon ja selle valiku põhjendus

Kartograafia

doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

üldistusastmega nähtused. Eesmärgiks on lihtsustada kaardipilti lõppkasutaja jaoks, tuua välja (keeruka) nähtuse põhiolemus. Kuigi kaardipilt võib olla lihtne, nõuab legend tavaliselt tugevat seletamist või lahtimõtestamist) 11. Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia? Analoog ehk tavakartograafia ja digitaal ehk arvutikartograafia. Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/digitaalset tehnoloogiat. (Mis on analoogkaart? Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart). 12. Millega tegeleb, mida uurib kartograafia? Kartograafia tegeleb kaardistamisega, andmebaaside loomisega, andmete visualiseerimisega. Kartograafia uurib ajaloolisi kaarte (ja kartograafia arengu). 13. Milles seisneb kommunikatsioon kartograafias

Kartograafia

doc

Kartograafia

väiksemõõtkavalised üle 250tuh), e. Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g. Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). 12. Mis on analoogkaart? a. Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart. 2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA 13. Millega tegeleb kartograafia? a. Kartograafia = teadus+tehnika+kunst b. Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu, kaardi valmistamise teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise tehnikad ja kujutusviisid, kaardilugemise õpetamine), valmistamisega ja kasutamisega. c. Kartograafilise tegevuse väljundiks on kaart. 14. Mis on kartograafia harud? a

Kartograafia

doc

Kõrgem geodeesia/hüdrograafia 1. kt vastused

1. Millistest komponentidest koosneb Maa leida: joonepikkus S1-2, otse ja vastuasimuudid A1-2 Epohh – sündmuse juhtumise moment raskusjõud (raskuskiirendus)? Millest kumbki A2-1 teatud ajaskaala suhtes. komponent oleneb? Mis on raskusjõu (-kiirendus) 29. Mis on võetud GPS standardepohhiks? ühik ja selle dimensioon? F – Maa . Millistes ühikustes mõõdetakse GPS aeg? gravitatsioonilisest külgetõmbejõust ja P – Maa GPS standardepohh on 06.jaanuar 1980 kell pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõust. F oleneb 0 UT. Sellest nullhetkest alates näidatakse anomaalsete tiheduste jaotusest ja pinnavormidest, P

Kõrgem Geodeesia

Rohkem sarnaseid