Karistusseadus mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda.

Õiguse Alused kordamisküsimused

Karistusseadustikus on kriminaliseeritud narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemine nii väikeses kui ka suures koguses, vastavalt siis §183 ja §184. Esimese paragrahvi süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine või vahendamine, samuti edasiandmise eesmärgil aine väikeses koguses valmistamine, omandamine või valdamine.

Narkokuritegude kohtupraktika ja seadusloome analüüs

Karistusseadustikus on loobutud psühholoogilisest süümõistest ja selle asemele on kasutusele võetud normatiivne süümõiste.

Õiguse sotsioloogia

Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu.

Õiguse alused

Karistusseaduse kohaselt on liigkasuvõtmine see, kui laenuandmisel võetakse või saavutatakse intress või muu majanduslik eelis, mis on ebaproportsionaalne võrreldes krediidiandja poolt osutatava teenuse kuludega.

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

Karistusseadusel on 3 kehtivusmõõdet: 1.ajaline 2.ruumiline 3.isikuline Kehtivuspiiride küsimus on materjaalõiguslik ja sellest tuleb lahus hoida menetlusõiguse probleem seaduse reaalsest kohaldamisest.

Karistusõigus

Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toime panemises süüdi (KarS § 2 lg 3) ja selline tegu on süütegu.

Õigusõpetus II kt konspekt

Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil.

Laste väärkohtlemine

Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toimepannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu.

Nimetu

Karistusseadustikus on ette nähtud vastutus kõikide kuritegude eest ning mõnede väärtegude eest, mille vastutust ei ole eraldi seisva seadusega reguleeritud.

Karistusseadustiku alusel on kitsamalt tegu vargusega (§ 199) ja vähemohtlike varavastaste süütegudega (§ 218) Komisjoniliikmete üldine suhtumine pisivarguse

ALAEALISTE KOMISJONID

Karistusseadustiku järgi on olemas kolm karistusvormi – § 44 rahaline karistus, § 45 vangistus ja § 46 juriidilise isiku sundlõpetamine.

Karistuse mõiste ja selle liigid

Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Õigusõpetuse eksami konspekt

Karistusseadustik – Elektrooniline Riigi Teataja Eesti Vabariigi põhiseadus – Elektrooniline Riigi Teataja Raul Narits.

Juriidilised isikud. Juriidilise isiku organid ja vastutus.

Karistusseadustiku säte on siiski legitiimne, sest ohtliku kalduvuskurjategija kinnipidamine tagab ühiskonna parema turvalisuse.

KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE VASTAVUS PÕHISEADUSELE

Karistusseaduse kohaselt on ettenähtud emale, kes tapab oma sündiva või vastsündinud lapse, kuni viieaastane karistus.

Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis

Karistusseadus on materiaalõiguslik seadus, mis sisuliselt näeb ette karistatava teo ja vastava karistuse.

Karistusõigus

Karistusseadustiku järgi on karistatav igasugune seksuaalvahekord noorema kui neljateistkümneaastase isikuga.

LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD

Karistusseadustiku eriosas on esikohale seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod.

Õiguse alused põhjalik konspekt

Karistusseadustik – kuriteo avastamist ja selle eest vastutuse kohaldamist reguleeriv koodeks

Õigusõpetuse raamatu kokkuvõte

Karistusseadustikus on sätestatud need väärteod, mille kohta eriseadust pole.

Karistusseadusel on kolm kehtivusmõõdet: ajaline, ruumiline ja isikuline.

EESTI KARISTUSÕIGUS

Karistusseadustiku üldosas on regulatiivsed ja definitiivsed õigusnormid.

Karistusseadustik on karistusõiguse peamiseks allikaks.

Nimetu

Karistusseadustik – Elektrooniline Riigi Teataja

Karistuse mõiste ja selle liigid

-1

Karistusseadustiku kohaselt on arest ja rahatrahv väärteomenetluses kasutatavad karistusmäärad, kuid kriminaalkoodeks ei erista väärtegu ja kuritegu, seega rahatrahv kehtib ka nagu rahaline karistus.

Karistuse mõiste ja selle liigid

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

provintsiaalseadustik – aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu  Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima  Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti