Vangla roll ühiskonna turvalisemaks muutmisel (0)

Vangla roll ühiskonna turvalisemaks muutmisel
Ühiskonna infrastruktuuri lahutamatu osa on kindlasti vangla . Koht, kus kurjategijad peavad n-ö ümber kasvama, oma vigadest õppima ja saama tulevikus paremateks inimesteks. Seda ainult teoreetiliselt, sest reaalsus ühiskonnas näitab vastupidist. Paljud kinnipeetavad leiavad pärast vabanemist tee uuesti kriminaalmaailma, mis viib nad üsna pea trellide taha tagasi. Miks see on nii, et endised kurjategijad sageli ei soovi või taha oma vigadest järeldusi teha ning õppida elama normaalset elu ühiskonnas? Arvan, et põhjus seisneb eelkõige ühiskonna taunivas suhtumises kriminaalkorras karistatud inimeste vastu. See komplitseerib vabanenud vangide eluga toimetulemist ja tema uueks sooviks on tagasi saada omasuguste sekka, kohta, kuhu ta sobib ja kus koheldakse teda võrdväärselt. Selleks tuleb aga toime panna uus kuritegu .
Vangla funktsioneerib hästi ainult siis, kui karistusseadus on piisavalt karm ja suudab tõesti panna vange oma tegude üle järele mõtlema. See väljenduks kindlasti pikemates vanglakaristustes. Eestis paraku sellest rääkida ei saa. Näiteks näitab televisioon , kus olukord vajab rangeid meetmeid kurjategija ohjeldamiseks, kuid leebe või valesti tehtud seadusandlus pigem õigustab ja kaitseb rikkujat . Raadiosaadetes kuuleme, kuidas varem kolm korda tapmise eest karistust kandnud inimene uue kuriteoga hakkama sai. See on ilmselge tõestus selle kohta, et lühikesed vanglakaristused peaks kasvatama inimest küll ümber ja mõistma omi vigu, aga kahjuks toimib see ainult negatiivses suunas. Olles viibinud vangla müüride vahel lühiajaliselt, saab kurjategija juurde omasuguseid sõpru ja uusi kogemusi kuritegude toimepanekuks.
Vanglas olles püüavad nad häälekalt , meedia ja muid vahendeid kasutades, esile kerkida ja tõestada nende õiguste piiramise ja olmeprobleemide kohta. Arusaamatuks jääb, mispärast nad seda teevad? Vajavad nad kaastunnet või lihtsalt kasutavad ära meie riigi seadustes olevaid nõrku kohti.
Võib jääda mulje, nagu polekski siis vanglal ühiskonna kaitsmisel kasulikku funktsiooni. Tegelikult see päris nii tõenäoliselt pole, kuna inimesed on erinevad ning nad võivad tõesti aja jooksul muutuda ja mõista eksimusi. Hea on see, et eluaegse vanglakaristuse saanud kurjategijad ei pääse enam kunagi ühiskonda teisi ohustama. Niisiis võibki olukorra lahendus seisneda karistusseadustiku paremaks muutmises. Vähemalt Eesti Riigi Valitsus ja ka seadusandlik võim peaks mõtlema sellele, sest vastasel juhul jääb olukord muutumatuks ja kurjategijad saavad aina rahulikuma südamega uusi rikkumisi ja roimi toime panna.