-1968.a. tapeti Martin Luther King -tekkisid organisatsioonid Black Power ja Black Muslims ja Ku Klux Klan jne. ·1960-ndatel aastatel aktiviseerus USA-s ja ka kogu läänemaailmas tervikuna noorsugu: -keeldumised astuda USA armeesse -sõjavastaste demonstratsioonide korraldamine -hipiliikumise teke -narkomaania levik (marihuaana) -1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. · Watergate afäär Välispoliitika · USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalispoliitiliste liitude liiderriik. · Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine · Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide · Aktiivne osalemine Korea sõjas 1950.a.-1953.a · 1950-ndatest aastatest alates suurenes USA mõju ka Lähis-Ida piirkonna vastu · 1960-ndate aastate algul tuli J.Kennedy välja paindliku reageerimise doktriiniga
teiseks pealinnaks nimetada.Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad).Kuid suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 18, sajandil ehk Vene võimu all rajati tähtsamaid manufaktuurid ka linnadest välja. 1736.a alustas tööd paberivabrik õhandul, Eesti tootis oma hiigelaegadel koguni rahapaberit, nii tööjõud kui tooraine toodi aga Venemaalt. 18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents ja kaotati kauplemispiirangud. Vene ajal õitses majandus rohkem võrreldes Rootsi ajaga, kuid rikkus oli aadelkonnal, Eesti talupojad olid ikkagi raskes seisus ja vaesed. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid
Millised aga olid kitsamalt need aspektid, mis avaldasid majanduselu elavnemisele enim mõju ja tõstsid eesti ala muu Vene impeeriumi seast esile? Naturaalmajandus kaotati ja üha enam kasvas käsitööliste osatähtsus majanduse arengul. Enam ei olnud vahetuskauplemist, vaid asju sai osta raha eest. 18. sajandi lõpul tegutses Tallinnas üle 200 käsitöömeistri. Siinsesse majandusellu tuli üha rohkem kapitalistlikke jooni. Käsitööliste kauplemispiirangud kaotati ja tuli vaba konkurents, mis soodustas käsitööliste müümise ja teenimise võimalusi. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus seega juhtima hakkasid suurettevõtted. Oluliseks kauplemiskohaks kujunesid laadad. Neist suurima oli Tartus peetav saksa laat, kus osales ka kaupmehi mujalt maadest. See andis võimaluse kaupmeestel oma toodangut väljas poole Eestit müüa ja selle pealt ka suurt raha teenida
referendumit. Hakati välja töötama liidulepingut. Perestroika-aegne välispoliitika "Uut moodi mõtlemine" välispoliitikas avaldus nii: · NSV Liit püüdis parandada suhteid Läänega: 1) loobuti sotsialismi ja kapitalismi vastandamisest 2) klassivõitluse asemel rõhutati üldinimlikke väärtusi 3) räägiti koostööst, partnerlusest, usaldusest jne. (Gorbatsov rääkis juba 1985 "Euroopa ühiskodust", mõeldes selle all küll nii kapitalistlikke kui sotsialistlikke riike) Gorbatsov ja Reagan kohtusid esimest korda 1985 novembris Genfis, sellele järgnes veel rida kohtumisi: 1986 Reykjavikis, 1987 Washingtonis, 1988 Moskvas jne. · edusammud desarmeerimises 1987 sõlmiti lepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta (kusjuures NSV Liit hävitas neid rohkem kui USA ja lubas koguni USAl seda kontrollida!) · NSV Liit hakkas oma vägesid teistest riikidest välja tooma 1989 Afganistanist (kuigi kodusõda seal jätkus)
Merekaubandus oli Rootsi ja Vene ajal tulus, kuid samas ka riskantne ettevõte.18. sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa odavama hinnaga. Lisaks mõisatele viisid oma kaupa linna müügiks ka talupojad. Tänu salakaubandusele ja talupoegade äritsemisele hakkas talurahva jõukus kasvama. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Vene aja lõpus tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunfti- ja kauplemispiirangud kaotati. Rootsi ajal hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetasid köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati Piibli tõlkimist eesti keelde, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Hariduse edendamise oluline tegelane oli Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630.
Lisaks mõisatele viisid oma kaupa linna müügiks ka talupojad. Igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine. 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. 18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati ka kauplemispiirangud. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis: taastati hävinenud kirikud ja rajati uusi; paranes pastorite haridustase, nad olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles, talurahva suhtumine kirikusse muutus soodsamaks. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel
võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7. Hinnake Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjendage (mis ma ise arvan?) Majandusellu tuli üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati senised tsunftipiirangud ning käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. Kaotati ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. Haridus ja kultuur 1. Millega jäid Eesti ajalukku B.G. Forselius õpetas koolmeistreid välja, alustas talupoiste tasuta õpetamist, 1684 oli Tartus tema rahvakooliõpetajate Seminar. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika J
Väliskaubandust kontrol- liti tolliga.Sisekaubandus koondus väikekaupmeeste kätte. Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir-Vene kaupmehed pakkusid oma kaupa palju odavamalt. Soomega toimus vahetuskaubandus: silgud vilja vastu. Kagu- Eestis tegeldi salaviina- põletamisega nind Venemaale salaja müümisega.Käsitöö alal säilis tsunftikord. Töötasid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed.17.saj asutati ka manufaktuure. 18.saj lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva seast. 1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus.Jhering andis välja
Ratsionaalne- Vaba turg, kapitalistlik tootmine; kapitalistlik spekuleerimine ja finantseerimine. Poliitiline- Röövellikud poliitilised kasumid; Turukasum jõu ja võimu kaudu; Kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega. Traditsiooniline kaubanduslik- Traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud. Domineerimistüübid: legaalne, karismaatiline, patrimonaalne. Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus
Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. 1736. aastal alustas tööd Võhandu jõel rajatud Räpina mõisa paberivabrik, mis on jäänud vanimaks tänini tegutsevaks tööstusettevõtteks Eestis ja mis tootis oma hiilgeaegadel koguni rahapaberit. Nii tööjõud kui ka tooraine toodi Räpinasse Venemaalt. Põltsamaa klaasi valmistamine. 18. sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunftipiirangud kaotati ning ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 6. Mõisted ja isikud Tartu ülikool Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. 1632. aastal avas Tartu Ülikool uksed. Neli teaduskonda. Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õpetöö toimus Ladina keeles.
Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism,puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned:
Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kapitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitiline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism, puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned:
kapitalistlik tootmine, kapitalistlik spekuleerimine ja finantseering 2) Poliitiline kapitalism (röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitilise võimuga) 3) Traditsiooniline kaubanduslik (traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud). Domineerimistüübid - Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos – Sidus varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid (uskumuste ja väärtuste süsteem). Vara kogumine ja re(investeerimine) koos askeetliku eluviisiga. Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märg jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Kirjandus: Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 1 ja 3 4. Loeng – Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus
solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu; Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (M.Weber, põhiidee) - Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem: − Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; − Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - Hilismodernne ühiskond – pidev enesemääratluse (identiteedi) rekonstrueerimine (R. Jenkins, A. Giddens),
Terror - kaubanduskeskuses, Oklahoma linnavalitsuse juures autopomm, Atlanta olümpiamängudel naelpomm 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970
Terror - kaubanduskeskuses, Oklahoma linnavalitsuse juures autopomm, Atlanta olümpiamängudel naelpomm → 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu → tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970
süsteemsus) Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne, poliitiline, traditsiooniline kabuanduslik Peamised domineerimistüübid: Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim: – Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; – Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); – Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; – Materiaalne ja kutsetöö - alane edu koos kasinusega - märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus
kukkus üks lennukitest ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). Peep Reimer 1.3. USA välispoliitika: · Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940-ndate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949.a.) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide / NSVL rünnaku alla. Aktiivne osalemine Korea sõjas (1950.a.-1953.a.), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. · 1950-ndatest aastatest alates suurenes USA mõju ka Lähis-Ida piirkonna vastu;
Ühiskonna tüübid: *Jahindusest ja korilusest elatuvad, *agraarühiskond, *pastoraalühiskond, *traditsioonilised ühiskonnad, *industriaalühiskond, *postindustriaalne ühiskond Postfordism majandusmudelina- majanduse restruktureerimine, tööturu diferentseerumine(head ja halvad töökohad), tänaseks tootmise põhimõte, tootmine kindlale tarbijaskonnale, teadmustöötajad, ostlemine Esimese maailma riigid- pärast II MS kasutusse tulnud mõiste, mille all peetakse silmas rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (Euroopa riigid, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa) Teise maailma riigid- enne sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemist Nõukogude liit ja selle satelliitriike Ida- ja Kesk-Euroopas (Nõukogude liit, Bulgaaria, Ukraina, Vietnam, Hiina Vabariik jne) Kolmanda maailma riigid- arvati, et need riigid arenevad teisiti esimesest maailmast, hiljem sai aga mõiste negatiivse tähenduse (kehvad elamistingimused, ebastabiilsus). Tänapäeval riigid madalama
haridusega parteifunktsionäär. Seega mitte just võrdväärsed vastased, kuid nagu varem Stalin, nii oli ka Hrustsovi eeliseks tema maa absoluutne allutatus juhtkonna huvidele. Nõukogude välispoliitikat sel perioodil juhtis Molotov, jätkus põhimõtteliselt juba Stalini ajal väljakujunenud suund. Üritati kontrollida Ida-Euroopat (Jugoslaaviaga olid suhted jahedad), toetati kommunistlikke ja kommunismimeelseid liikumisi kolmadates riikides ning nähti kapitalistlikke lääneriike enda suurima vaenlasena. Juulis 1953 sai läbi Korea sõda, mis oli juba vähemalt kaks aastat olnud patiseisus. Juunis 1954 kukutasid USA toetatud riigipöörajad Guatemala seaduslikult valitud vasakpoolse presidendi, millele järgnes ulatuslik verevalamine. Veebruaris 1955 allkirjastasid Suurbritannia, Iraak, Iraan, Türgi ja Pakistan Bagdadi lepingu, mille eesmärk oli tõkestada kommunismi levikut Lõuna-Aasias ja Lähis-Idas. Lääneriikide peamine liitlane Lähis-Idas oli
olulisuse kasv Domineerimine ja rollide täitmine teadmiste / kompetentsi alusel Legaalse domineerimise tähtsaim ja kõige iseloomulikum element Peamised domineerimistüübid- *M.Weber Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja Väärtuste süsteem: Materiaalne ja kutsetöö -alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga *Fordistlik ja postfordistlik majandus- FORDISM (ca 20 saj algus kuni 1970-teni): Fordistlik-keinsistlik majandus: mass-tootmise ja tarbimise suur kasv, riiklik sekkumine ja majandusliku elu reguleerimine.
· Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. · Tagajärjed: · Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. · Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. 3. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine a. Itaalia linnade tormiline areng: · Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. b. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). c. Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: · Laenati raha kuningatele ja paavstidele. · Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. 4. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. a. Palgasõjaväe eelised: · Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla.
Väidetavalt kukkus üks lennukitest ametlikel andmetel ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.aastate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga (1947) lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas oht sattuda kommunistliku NSV Liidu rünnaku alla. Marshalli plaaniga (1948-1952) toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Aktiivselt osales USA Korea sõjas (1950-1953), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. 1950
institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne. institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne. Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim: Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; süsteem;
· Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. · Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist. Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid, küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt. Valimisõiguse andmine ja kodanikustaatus muulastele ei ole haagitud majandussuhete muutmise külge). · Pealegi mõjutab ka pealisehitus majanduslikku baasi. · Kuid, rõhutab Althusser, majanduslik determinism saab otsustavaks viimasel juhul. Sest just majandus piirab ja määrab lõpuks ka ideoloogilist pealisehitust.
*ideoloogia ei väljendu mitte ainult teose sisus, vaid ka vormis - realistlik väljendus, võimaldab paremini väljendada ajastu majanduslikke ja ühiskondlikke ebavõrdsusi. *nn.eksperimentaalne kirjandus - keskendub üksikisiku teadvusele. Paljud marksistlikud kirjanikud aga ka hindavad sellist vormi, kuna fragmenteeritud esitamine, võõrandumine viitab inimese võõrandumisele kapitalistlikus ühiskonnas. Mida uurib kirjanduses marksistlik kirjandusuurija *kas teos toetab kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? *kas teos kritiseerib ......väärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja õhutab kriitikat? *kas teos toetab nii marksismi kui ka kapitalismi ning imperialismi? Seega, kas teoses on ideolooogiline vastuolu? *kuidas peegeldab teos kirjutamise/sündmuse toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Lähtekohad:
paljude loodusjumalatega ja need ei domineerinud täies ulatuses tema elu. Paganlikel ehk loodusjumalatel olid inimlikud iseloomujooned. Keskaja ainujumalal oli täielik ehk ainuvõim. Renessanss tähistas Euroopas vaimset ja kultuurilist murrangut. Tekkis uus maailmavaade ja kultuuritüüp. Seda peetakse 14. sajandil Itaalias. Kesk ja Lääne Euroopas 15. sajandil. Eeldusd · Kaubanduse tõus ja sellega seoses majanduse tõus · Rikkuste kogunemine ja panganduse teke · Uute kapitalistlikke suhete kujunemine Renessanssi iseloomulikud jooned · Ilmalikkus · Humanism · Antiikkultuuri taassünd Ilmalikkus Renssanssi maailmapildis oli olulisel kohal renessanssi inimese ainulaadsus. Tema teadmine iseendast ja oma võimetest. Üksikisiku väärtustamise tulemusena kujunes ideaaliks universaalne inimene(L'uomo universale). Ta oli võrdselt pädev nii kunstide kui ka teaduste alal. Leorando da Vinci on üks kõige paremaid näiteid. Ta oli väga hea kunstnik,
Linnades valitses saksa keel, kombed, meelsus. 8. Tööstuse areng. 17-18. saj säilis käsitöö alal tsunftikord. Peale tsunftikäsitööliste tegutsesid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed. Maale rajati mõisate juurde telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vesiveski. 17. saj hakati asutama manufaktuure: Narvas kose veejõudu kasutav vase- ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik - rajatud 1736. 18. sajandil tuli ellu aina rohkem kapitalistlikke jooni: tsunfitpiirangud kaotati ja käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. 19. saj algul jäi tööstuse areng tagasihoidlikuks, kuid hakkasid pöörduma aurumasina kasutamiselevõtmisega. Vabrikutootmine algas villatööstusest. Suurenes nõudlus kalevi järele, tekkisid kalevivarbikud Narvas, Sintis, Kärdlas (vene sõjameestele). Suurimaks ettevõtteks kujunes 1858. Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur (vee-energia): töödeldi puuvilla(Ameerikast, Egiptusest > saadeti Venemaale). 19
Nõukogude Liit astus kapitalistlikust süsteemist välja, mis tähendas, et turg kapitalistlike riikide jaoks vähenes olulisel määral. Erinevates suuremates riikides oli majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda väga erinev. Näiteks USA ja Jaapani majandusele mõjus Esimene maailmasõda väga hästi, aga Saksamaa majandusele katastroofiliselt. Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike, eranditult kõiki kapitalistlikke riike, mõningaid suuremal, teisi vähemal määral. Suur Depressioon mõjutas suurtest riikidest kõige enam USAd ja Saksamaad. Arenenud tööstusriikides jäi tööta kokku ligi 30 miljonit inimest ja tootmine kapitalistlikus maailmas vähenes 44% võrra. Majanduskriisist välja tulemiseks hakati majandust riiklikult reguleerima. Enamikus riikides saadi küll sisemajanduse koguprodukti langemisest 1933. aastal jagu, aga kriisieelsele tasemele ei suutnud majandus tõusta Teise maailmasõjani.
(Walk). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru. Kaubandus 17.-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep, laevaehitusmaterjal. Peamised sisseveokaubad: sool, metall, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad. Muutused: Hakati asutama manufaktuure, tuli üha enam kapitalistlikke jooni, kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Vastureformatsioon Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid. Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga
vara. Hakkas piirama ka ajakirjandust. "Juuli korraldused" ja Juulirevolutsioon 1830, kuningas Louis-Philippe (Orleans). 1830. a võttis vastu Juuli korraldused saatis laiali alamkoja, kaotas trükivabaduse. Toimus revolutsioon, mille tulemusena oli Charles X sunnitud põgenema Sbsse .Juulirevolutsioon 1830, kus troonile tuli Louis Philippe, kes kohe tühistas "Juuli korraldused". Ta ei soosinud eriti vanu aadlikke, pigem kapitalistlikke- pankurite ajastu. Ta stagnaseerus ja põhjustas sellega pahameelt. Ta otsekui näitas, et isegi hea kuningas ei ole lahendus. 1848 aasatel kasvas soov vabariigi taastamiseks. 1848. aasta revolutsioonid Euroopas Suurbritannia tsartistlik liikumine 1836-1848 (Londoni Tööliste Assotsiatsioon, People's Charter, William Lovett, massimiitingud). 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte
Staatus Mingi positsioon sotsiaalsed hierarhias. Selle positsiooniga seotud prestiiž. Roll Eeldused ja ootused mingi sotsiaalse staatuse suhtes. Nendest tulenevad kohustused. Apartheidirežiimid Omistatud staatuse alusel diskrimineerivad: - Lõuna-Aafrka vabariik kuni 1994 - Hitlerlik Saksamaa - Ruanda hutude režiim Omandatud staatuse alusel diskrimineerivad: - Stalinistlik Nõukogude Liit (aga vähem äärmuslikud enamus kaasaaegseid kapitalistlikke ühiskondi) Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994. Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut. Apartheid on inimsusevastane kuritegu, mis küll klassikalises tähenduses viitab institutsionaalsele rassieraldusele, kuid selle tähendus on laienenud nõnda, et see võib viidata ka rahvuslikul, sotsiaalsel, usulisel või soolisel alustel toime pandud kodanike eraldamisele
võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? 3) Kas teos toetab nii marksistlikku agendat (punkt 2) kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? Teisisõnu, kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline?
Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? 3) Kas teos toetab nii marksistlikku agendat (punkt 2) kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? Teisisõnu, kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline?
Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas:
nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas:
nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) – talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas:
Marksism ja kirjandusteadus: Kirjandusteos ei eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Teos tugevndab lugejas ideoloogia mõju, mida ta esindab. Teos kutsub lugejat üles valitsevat ideoloogiat kritiseerima. Ideoloogia nii sisus kui vormis on realistliku väljenduslaadi eelistamine 53.Mida uurib kirjanduses marksistlik kirjandusuurija (küsimused, vt.viimane slaid) Marksistlik kirjandusuurija uurib: a) Kas ja kuidas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? 25 b) Kas teos kritiseerib kapitalismi ja imperialismi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab , kuidas kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? c) Kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline, st et toetab nii marksistlikku kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat?
Puritaanid- kapitalistliku ühiskonna mõttelaadiga inimesed Inglismaal 17 sajandil, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Usuliste tagakiusamiste eest põgenes palju puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Rajati kapitalistlikke manufaktuure. Tähtis osa oli ka väliskaubandusel. Alguses oli puritanism usuline liikumine, hiljem poliittiline, neitekkis oma partei ja nad valiti ka parlamenti, see ei meeldinud katoliku usu pooldajatele, ja tekkis ususõda, cromwell võitis sõja kuid ta kukutati võimult ja pärast seda toimus reformatsioon, puritaanid tahtsid inglismaa täoielikult calvinistlikuks muuta (mustad riided, meelelahutus puudus) katoliiklased tapsid 10 000 puritaani. Tahtsid meelelahutuse keelata, üks
puudus. Maailma vaeseimale kontinendile seostus bipolaarses maailmas kapitalism enda endiste kolonisaatoritega – muud valikut peale sotsialismi sel ajal aga polnud ning mõned selle märksõnad olid ka neegritele päris atraktiivsed. Tegu oli ka hea vahendiga, millega massidega manipuleerida. Nõukogude Liidus ei suhtutud Aafrika sotsialismi sealjuures eriti tõsiselt. Sellel oli ka väga mitmeid variatsioone, Gambia valitseja ideed ühendasid nt kapitalistlikke, sotsialislikke ja populistlikke vaateid, Nigeerias eksisteeris 1960. aastatel pragmaatiline sotsialism, mis seisnes peamiselt põllumajandusreformides. Aafrika sotsialismile oli ka suur Nõukogude Liidu toetus. 53 000 aafriklast õppis NSV Liidus. Kõiki aafrika sotsialismi seisukohti ühendab vaade, et marksism ja teaduslik sotsialism ei sobi Aafrika arengumudeliga – klassivõitlus ei ole tähtis, väidetakse, et see puudub sealses ühiskonnas, seda pole kunagi eksisteerinud.
Althusseri nägemus ühiskonnast ja seal valitsevatest suhetest: · Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. · Need pealisehitusse kuuluvad poliitilised, juriidilised ja ideoloogilised struktuurid on omavahel suhteliselt iseseisvad ja sõltumatu ning mõjutavad üksteist. Ilma, et alati oleks see tingitud majanduslikust baasist. Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid, küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt. Valimisõiguse andmine ja kodanikustaatus muulastele ei ole haagitud majandussuhete muutmise külge). · Pealegi mõjutab ka pealisehitus majanduslikku baasi. · Kuid, rõhutab Althusser, majanduslik determinism saab otsustavaks viimasel juhul. Sest just majandus piirab ja määrab lõpuks ka ideoloogilist pealisehitust. Kuidas seda vastuolu mõista? Näide: Nõukogude Liit varises
annaabi.ee 
