Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P.Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste Habituse ja välja suhe Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital)
instrumentaalne - töötajate isiklikud "toimikud" atesteerimine jms.; enesekontroll. Töögraafikud, tunniplaanid "kehade efektiivne paigutamine" ajas ja ruumis. Weberi organisatsiooni käsitlus: Tegevuskeskkonda iseloomustab keerukus ja muutlikkus. Muutlikkus keskkonnategurite üldine muutumine ajas ja muutumise kiiru Keerukus keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist. Kapitalide käsitlused Inimkapital- mis ei ole selle `kandjast' eraldatav. Haridus ja oskused, Tervis; Motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum Sotsiaalne kapital- Võime tagada `kasu saamine', `tulu' tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalses struktuuris. Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Tihedad/ tugevad sidemed (siduv kapital):
selle seos rahakasutuse strateegiatega, majanduslikud suhted lähisuhtes - – Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas – >Üksikisik- Seotus sotsiaalsete suhetega; Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; Identiteet (sisemine / omistatud): Kaupade ja teenuste tarbijana; aga ka professionaalina, ettevõtjana, juhina, tööandjana; 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks INIMKAPITAL(teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum) –kapital, mis ei ole selle ‘kandjast’ eraldatav – nt. haridus ja oskused; tervis (kehalised omadused); motiveeritus ja väärtused; mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil
Hierarhia, võimudistants. Kontroll, järelevalve. Vahetu kontroll jms. • Weberi organisatsiooni käsitlus Eesmärk: debürokratiseerimine. • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? Kui soodne on keskkond ettevõtluse jaoks, jõukamas riigis võivad paremad võimalused olla, võrgustikute olemasolu lihtsustab ettevõtlust jne • Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 18, 20 6. Loeng – Kapitalide käsitlused Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks • Inimkapital – kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. • Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted)
hierarhiale ja võimudistantsile (vanglad, haiglad). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. Kapitalide käsitlused Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“. – haridus ja oskused, tervis; – motiveeritus ja väärtused; – indiviidi-põhine kapital. Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital:
ellu viivad. Eesti arenguga seoses on siiani räägitud eelkõige teadmiste ja innovatsioonipõhisest arengumudelist kui ainuvõimalusest. See mudel johtub majandusliku arengu loogikast, kus strateegiline valik tehakse investeeringupõhise ja innovatsioonipõhise arengumudeli vahel (Kattel jt 2005). Veelgi üldisema konteksti loob jätkusuutliku arengu kontseptsioon, mis kvantitatiivselt tähendab, et ühiskonna kogurikkus (mõõdetuna erinevate kapitalide kogusummana) ajas ei kahane (Nõmmann jt 2002, 80).
vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemistja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstrukuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteidhuvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; mortiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital) Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja strukuuri iseloomustaja(liim)
vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstruktuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; motiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital) Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja struktuuri iseloomustaja(liim)
· Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid · Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist · Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Institutsioonide stabiilsus ja muutumine: · Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon: erinevad ,,kellad" - P. Sztompka); · Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt · Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 4. loeng kapitalide käsitlused 1) Inimkapitali mõiste inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast ,,eraldatav". haridus ja oskused, tervis; motiveeritus ja väärtused; indiviidi-põhine kapital. 2) Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. · Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet).
- Primaarne sotsialiseerumine (lapsepõlv: pere, kool) - Sekundaarne sotsialiseerumine (hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul) - Sotsialiseerumise agendid: perekond, kaaslased, institutsioonid ja organisatsioonid, meedia Identiteet - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid (inimese ,,suhe iseendaga"), sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi · Teema 4: Kapitalide kasitlused Kapitali üldmõiste - ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital - kapital, mis ei ole "kandjast" eraldatav (haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused), mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil P. Bourdieu ,,Teooria praktikast": · habitus hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja
Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 (ka 10) Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 (ka 10) 4. Loeng – kapitalide käsitlused 4. Loeng – kapitalide käsitlused 1. Inimkapitali mõiste 6. Inimkapitali mõiste INIMKAPITALI üldmõiste (G. Becker, 1960d): kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“. INIMKAPITALI üldmõiste (G. Becker, 1960d): kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“.
majanduslike erisustega (`misery is hierarchical, but smog democratic'- U.Beck) Samaaegselt: riskide globaalne ebavõrdne jaotumine; priviligeeritud ja haavatavad regioonid, ühiskonnad *Riskide individualiseerumine- Eluteed ja eluviisid valikuvõimalused, mobiilsus Struktuursed kriisid personaalne vastutus Valikute surve: ,,we have no choice but to choose" 5. Loeng kapitalide käsitlused *Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks *Inimkapital kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. *Sotsiaalne kapital sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted) *Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis
Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused. Ülemaailmastumist põhjustavad mitmesugused tegurid, eelkõige majanduslikel ja poliitilistel põhjustel. Majnadust seostatakse eelkõige väliskaubandusest tulenevate nähtustega, selle tõukejõuks on üha suurenev tehnoloogia areng. Missugused tunnused on siis globaliuseerumisel? · Majanduslikud tunnused: rahvusvahelise kaubanduse kasv, suurte kapitalide liikumine üle maailma, rahvusvaheline pank (IMF). Seetõttu loodi mitmesuguseid erinevaid organisatsioone." WTO"- loodud 1995, organisatsiooni eesmärk on maailma kaubandusega ja sellega kaasnevate probleemide arutamine ja lahendamine, liikmeid 53. Ja teiseks ühenduseks on- "OPEC." Loodud 1960.a. Täisnimi on ühendusel "Organisation organization of the Petreleum Exporting Country", eestikeelsena aga " Naftat eksportivate riikide ühendus
eluvaldkondade vahel ning võimalusi, et täisväärtuslikku ühiskonnaelu jätkuks ka tulevastele põlvedele. Jätkusuutlikkust iseloomustavad neli mõõdet: sotsiaalne, majanduslik, ökoloogiline; institutsionaalne. Jätkusuutlikkuse määratlemisel on väljapakutud tugeva ja nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsioon. Tugeva ehk ökoloogilise jätkusuutliku kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada iga üksiku kapitali (looduskapitali ja inimese loodud kapitalide) samas koguses jätkumine tulevastele põlvedele. Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi pooldajad peavad oluliseks üksnes kapitalide koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s.t loodusvarasid võib vähendada, kui inimese loodud kapital selle võrra kasvab. Jätkusuutlikkus taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arengu vahel. Jätkusuutlikkus eeldab üldsuse osalemist, säästvale arengule orienteeritud majandushoobade, nt
sajandi lõpus, 20. sajandi algul. • Tekkis kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia • Antant - Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia (1904), Suurbritannia – Venemaa (1907) • Iga riik soovis oma mõjusfääri suurendada 5. Imperialism ja selle ilmingud. • Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas • Monopolide teke- suurettevõtte kes annavad enamuse ja määravad hinna • Kapitalide väljavedu ületab kaupade väljaveo • Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõvusfäärideks • Maailmaturud on jaotatud monopolide vahel 1. 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused. Põhjused: • Vastuolud suurriikide vahel: ◦ Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil ◦ Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast ◦ Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast
lähissuhetes. o Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide liidud, rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. o Tööstusharu, turg: interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur); staatussümbolid, nende mõtestamine->identiteet tegutsejana. 5. Loeng – kapitalide käsitlused 1) Kapitali ja inimkapitali mõiste o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 4 o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum.
primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Kapitalide käsitlus KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks (Jenkins 2009) INIMKAPITAL - mõtestatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil (mikro-, meso-, makrotasandil) Gary Becker (1950’; 1964): kapital, mis ei ole selle ‘kandjast eraldatav: Haridusjaoskused tervis(kehalisedomadused) motiveeritusjaväärtused SOTSIAALNE KAPITAL – teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum (E. M
Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine, pigem harjumused, sümbolid kui ratsionaalsus ja efektiivsus). Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normed ja ootused, millega kaasnevad tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur, keelekasutus, riietus jne). Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused, tervis, motiveeritus, väärtused, mõtestatav ja kasutatav indiviidi kui grupi tasandil ja omandatakse teatud aja jooksul) Kapitale saab omavahel vahetada, erinevad kapitalid on omavahel konverteeritavad. Sotsiaalne kapital suhted, sotsialiseerumine (tutvusringkond, pere jne),
Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/ professionaalses/ subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) kapitalide konverteeritavuse tees - Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt. sümboliline võim - Sümboliline kapital – sümboliline võim (tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrueerimiseks) ‘Ikoonilise murrangu’ ajastul – kesksel kohal
a. juunis. Jõustus 1999.a. mais. Paraku ei jõudnud liikmesriigid laienemise tingimustes kokkuleppele, mis tõttu sõlmiti 26.veeb. 2001 Nice leping. Jõustus veebruar 2003. Nice leping sisaldas muu hulgas tuleviku programmi Agenda 2000. Eurotsoon EL ühisvaluuta euro kinnitati Maastrichti leppega. Tekkis majanduse rahaliit. Liidu loomine toimus 3 etapis: · 1.juuli 199031.detsember 1993 Liikmesriikide majandus ja rahapoliitikate sarnaseks muutmine, liberaliseeriti kapitalide liikumist liidu piires, keskpankade vahelise koostöö süvendamine. · Jaanuar 199.4jaanuar 1999. Konkreetsed ettevalmistused eurole üleminekuks. Loodi Euroopa keskpankade süsteem. Loodi Euroopa rahainstituut(euroopa keskpanga eelkäija). · Alates jaanuar 1999. Loodi euroopa keskpank ja fikseeriti vahetuskursid. Euro11riigid, kes võtsid euro kasutusele 1.jaanuaril 2002.(välja jäid Inglismaa, Rootsi, Taani) Maastrichti kriteeriumid e
lahknemine) Tööstusharu Interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur), staatussümbolid ja nende mõtestamine, jagatud arusaam turuobjektist ( millega kaubeldakse, hinnakujundus) 4. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 5. Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 V Loeng – kapitalide käsitlused Kapital - ressurs, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital – kapital, mis ei ole kandjast eraldatav (haridus, tervis, väärtused) Sotsiaalne kapital – (I) Võime tagada “kasu saamine” ja “tulu” tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides. (II) Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus Tihedad/tugevad sidemed – “siduv kapital”
Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid, mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele. 3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust kultuurimaailmas - klassikaline haridus, tarbimise rafineeritud viisid, keelekasutus, väitlemiskunst, oskused, harjumused, maneerid, elulaad. 4) Sümboolne kapital ehk sümbolite kasutamine selleks, et legitimeerida eelnevate kapitalide omamist. Siia kuulub see, mida enam-vähem süstemaatiliselt tunnustatakse sotsiaalse grupi poolt omavat mingit sisemist väärtust (tunnustatud väärtuslikuna)-seda me võime käsitleda sümboolse kapitalina, see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab 22. Sümboolne vägivald Bourdieu järgi: Sümboolne vägivald on seotud sellega, et teatav sümbolism ja tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena.
Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid, mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele. 3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust kultuurimaailmas - klassikaline haridus, tarbimise rafineeritud viisid, keelekasutus, väitlemiskunst, oskused, harjumused, maneerid, elulaad. 4) Sümboolne kapital ehk sümbolite kasutamine selleks, et legitimeerida eelnevate kapitalide omamist. Siia kuulub see, mida enam-vähem süstemaatiliselt tunnustatakse sotsiaalse grupi poolt omavat mingit sisemist väärtust (tunnustatud väärtuslikuna)-seda me võime käsitleda sümboolse kapitalina, see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab 21. Sümboolne vägivald Bourdieu järgi Sümboolne vägivald on seotud sellega, et teatav sümbolism ja tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena. Senikaua kuni neid
· Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon · Forward tulevikule suunatud tehing. · Futuur tulevikule suunatud tehing. · Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5 3. Põhivara Hoiused Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb Finantsinspektsioon
o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste(rass,sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel; enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) o Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili. Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiartud. Meritokraatia ja selle kriitika o Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine; sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad
Keskkonnasõbralik Tuult võiks olla Taastuvenergia Visuaalne reostus Lihtne rajada Päiksenergia Kõige kasulikum/tootlikum troopilises kliimavöötmes Suurimad kasutajad: Saksamaa, USA, Hiina Eelis Puudus Saastet pole Pole pidev Tasub rajada ka Vajab kombineerimist väiketootjatel teiste energiaallikatega Saab otse Vajab suuri kapitalide soojusenergiat toota varusid Saab ületootmisel võrku tagasi müüa Päikseenergia vs tuuleenergia Päikse Tuule Pole pidev (sõltuv Pole pidev (sõltuv ilmast) ilmast) Taastuv Taastuv
esineb ühel ja samal ajal oma ringkäigu mitmes faasis. "Kapitali" II köite teises osas käsitleb Marx kapitali liikumist kui perioodiliselt korduvat protsessi, mis toimub üksteisele järgnevate ringkäikudena. Käibe seisukohalt jaguneb kapital kaheks osaks: põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Uuritakse kapitali käibe seaduspärasusi. Raamatu kolmandas osas analüüsitakse ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Marx kirjutab, et ühiskondlik kogukapital ei ole üksikute kapitalide liikumiste summa, vaid originaalne nähtus ning sisaldab kapitali ringlemisprotsesside niisuguseid külgi ja seaduspärasusi, mis jäävad individuaalkapitalide uurimisel märkamatuks ja selguvad alles ühiskondliku kogukapitali taastoomise ja ringluse uurimisel. "Kapitali" III köite alapealkirjaks on "Kapitalistlik tootmisprotsess kui tervik". Kõigepealt käsitletakse siin lisaväärtuste muundumist kasumiks ja lisaväärtuste normi muundumist kasuminormiks
kindlustada tulevastele põlvkondadele samaväärset elu kui meil, tuleb midagi ette võtta. Määratlemiseks on välja pakutud kaks kontseptsiooni: tugev ja nõrk jätkusuutlikkus. Tugeva ehk ökoloogilise jätkusuutliku kriteeriumi täitmiseks on vajalik tagada iga üksiku kapitali samas koguses jätkumine tulevastele põlvkondadele. Kapitali all on mõeldud nii looduskapitali kui ka inimese loodud kapitale. Nõrga ehk majanduliku kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada kapitalide koguhulga samaks jäämine inimese kohta. Selle kriteeriumi puhul võib öelda, et loodusvarasid võib vähendada, kui kapital, mille on loonud inimesed, selle 2 arvelt kasvab. Soovitatavalt võiks kasutada, ettevaatlik olles, niinimetatud tugevat jätkusuutlikkust. Säästva arengu kolm printsiipi on: mida tuleb säästa, mida tuleb arendada ja kolmandaks eelnevad punktid seoses generatsioonide vajaduste ja õigustega. Võib öelda, et
Mõned kirjutajad on tööväärtusteooria loojaks pidanud Thomas Aquinas’t (Baeck, 1994). Enda teoses „Teoloogia summa” on ta arvamusel, et väärtus saab, teeb, peab suurendama tööjõu hulka, mis on kulutatud kaupade arendamisele. Õpetlased nagu näiteks Joseph Schumpeter on tsiteerinud Ibn Khalduni, kes enda teoses „Mugaddimah” kirjeldab 4 tööjõudu kui väärtuse allikat, mis on vajalik kõikide tulude ja kapitalide akumulatsioonile. Õpetlased on välja toonud ka Sir William Petty Treatise of Taxes ja John Locke töövarateooria, mis on välja toodud teoses Second Treatise on Government. See näeb tööjõudu kui ülimat majanduse väärtuse allikat. (Labor theory of value, 2015) Karl Marx on oma essees „A Modest Enquiry into the Nature and Necessity of a Paper Currency” pidanud üheks esimeseks tööväärtusteooria arendajaks Benjamin Franklinit (Marx, 1865).
kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2. Tootmine koondus väikeettevõtted ühinesid suureks ( monopolide teke ) 3. Teravnesid klassivastuolud kapitalide ja töölisklassi vahel 4. I MS Venemaa kommunistlik reziim, Itaalia fasistlik reziim, 1923-1933 USA-st alanud maailma majanduskriis, natsireziim Saksamaal. J.M. Keynesi riigimajandusteooria. Lähtus sellest, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeerinduid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sekkuma peab valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksuda vähendamisega
võetuna. Sotsiaalse kapitali taastootmine nõuab pidevat pingutust. Sümboolne kapital võib olla ka mistahes muu kapital, kui sotsiaalsed agendid seda tajuvad, st tunnevad ära, tunnustavad, väärtustavad, konkreetse kapitali jaotusstruktuuri sissekijrutatud tajukategooria joatustes (nt tugev-nõrk, rikas-vaene, haritud- harimatu, ilus-inetu jne). Indiviidides kujundatakse tajukategooriad, mis võtavad kapitalide abavõrdset jaotust loomulikuna. KUltuur, miatse ja eluviis. Pierre Bourdieu : Distinction *ühiskonna klasside sümboolne võitlus võimu nimel jne. Vt Joe esitlust.
· Ontoloogia · Epistemoloogia Peamised (klassikalised) teoreetilised perspektiivid: · Funktsionalism - nähtavad funktsioonid - varjatud funktsioonid -düsfunktsioon · Konfliktiteooriad · Interaktsionalism · Sümboolne interaktsionalism · Dramaturgiline lähenemine · Etnometodoloogia Kaasaegsed teooriad: · Teooria praktikast: Pierre Bourdieu - Habitus - Väli - Kapitalid - Kapitalide konverteeritavus - Sümboliline võim · Strukturatsiooniteooria; sotsiaalne refleksiivsus: Anthony Giddens · Globaalne riskiühiskond; individualiseerumine: Ulrich Beck Materjali leiate loenguslaididelt (vt moodlis), oma konspektidest ja õpikust: · A.Giddens (2009) Sociology, Polity , Cambridge: - 1.What is Sociology?, lk 10-26 - 3.Theories and Perspectives in Sociology, lk. 78-87, 99-101
kontseptsiooni. Ta oli üks esimesi autoreid, kes toonitas riigi osavõtu vajadust vaba ettevõtluse säilitamiseks. Tema raamat ,,Vaba linn" avaldas neoliberalismi väljakujunemisele suurt mõju. Pariisis tuli kokku neoliberaalide I rahvusvaheline konverents, mida hakati nimetama Lippmani kollokviumiks. Seal kujundati neoliberaalide majandusprogramm: 1. Riik määrab majandustegevuse ulatuse ning kindlustab selle elluviimise. Ta kehtestab juriidilised normid, mis aitavad kaasa kapitalide ja kaupade liikumisele. 2. Riik peab toetama vaba konkurentsi ja võitlema monopolide vastu. 3. Eriolukordades lubatakse riigi sekkumist majandusellu. 3. Milline on Freiburgi koolkonna majandusõpetus? ,,Ordo"- iga-aastane kogumik. ,,Majanduskord on vormide kogum, milles teostati ja teostatakse majandusprotsessi igapäevast juhtimist nii siin kui seal, nii kaasajal kui minevikus." Ühiskond valib vabalt selle majanduskorra, mida ta peab õigeks ja mõistuspäraseks
Firma juhtkond peaks oma põhitähelepanu keskendama põhitegevusele. FJ peaks selgitama välja, millised kõrvaltegevused nõuavad liigset tähelepanu ja ressursi.Tuleb välja selgitada, kas selliseid töid või teenuseid ei saaks väljast sisse tellida.Kindlasti on firmas valdkondi, kus ei saa kasutada teenuse sisseostmist, aga ka neid kus siiski saab. Ressursside paigutus Lihtsustatud kujul tähendaks see seda, et FJ peaks üle vaatama kõigi kapitalide mahutuse nüüdispuhas väärtuse. Ning selle alusel annaks loa finantseerimiseks või mitte. Kuna tänapäeval on investeeringute mahud oluliselt suurenenud ja majandus muutunud ja majandus muutunud dünaamiliseks ja sageli volatiivseks, siis on paratamatu investeeringute nüüdisväärtuse määramine.Lisaks on FJ-l võimalus suunata raha oluliselt radikaalsematesse projektidesse, mis üldjuhul ei läbiks investeeringute läbivaatamise protsessi ning seetõttu võib
a. Kodanikeühenduste arvamuste arvestamist poliitika kujundamise protsessis b. Poliitilise tõrjutuse ja võõrandumise vastandit c. Inimeste aktiivset poliitilist osalust kõikvõimalikel viisidel d. Inimeste tunnet, et nende konstruktiivne osalus kannab vilja 16. Kuidas tekib usaldus Putnami teooria kohaselt? a. Usalduse tekke eelduseks on demokraatia b. Usaldus tekib üksikisikute koostöö kaudu, laienedes sealt edasi üldisematele tasanditele c. Usaldus tekib erinevate kapitalide omandamise kaudu d. Usaldus ei teki ega kao, vaid sünnib kaasa. 17. Mis on kapital? a. Kõikvõimalikud nähtused, mida on võimalik majanduslikult mõõta b. Kõik, mis hiilgab c. Kõikvõimalikud nähtused, millesse on võimalik investeerida kasumi maksimeerimise eesmärgil d. Igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese. 18. Millised järgnevatest on sotsiaalteaduslikus määratluses kapitali erinevad liigid? a. Riskikapital b. Võimukapital c. Sümboolne kapital d
Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile.
Ajalooliselt määratletakse varasemalt, aga siingi erinevustega: maadeavastuste algus 15.sajandi lõpus, majanduslik ja poliitiline moderniseerumine Läänes 18-19 sajandil seoses demograafilise üleminekuga, maailma üldise majanduskasvu kiirenemisega, individualiseerimisega ja traditsioonidest lahtiütlemisega ning tehnoloogia arenguga: sotsiaalsed ja majanduslikud muutused koos. Sellest edasi, v.a maailmasõdade vahelisel ajal, rahvastiku ränne, kapitalide voog jm ainult suurenes (tormiline SKT suurenemine nt). 1 6. Üleilmastumise perioodid. Ühesele arusaamale, et globaliseerumine algas 19.sajandi alguses, peab eelnema seda soodustanud muutuseid ning neid käsitletakse erinevalt. Etappideks on peetud nii küttimist ja korilust, selle üleminekut põllumajandusele, selle omakorda üleminekut tööstusühiskonda ja sealt
Eesmärk kogu linnakodanike teadmus rakendada parimal võimalikul moel- rahaliseks väärtuseks Teadmiste hankimine, süstematiseerimine, säilitamine ja kasutamine Nende arendamise, jagamise soodustamine ja juhtimine Imidži loomine- sellega saame linnale rohkem kodanikke (tartu heade mõtete linn) o et imidžit kujundada ja aru saada, mis olemas on ja mille poole püüelda, peab eelnevalt läbi tegema auditi Auditeerimiseks, mõõtmiseks kapitalide süsteem: Identiteedikapital (formaalsed ja mitteformaalsed linna identiteeti määravad tegurid) o Sümboolika näitab kuulumist kuhugi Formaalsed- ühistransport, riigikogu Tallinnas Mitteformaalsed- kultuuriobjektid Intelligentsuse kapital (strateegilise planeerimise võimekus) o kas ja kuidas on kovil võimalik vaadata tulevikku? o Mida saaks paremini teha, et inimesed ei läheks tallinnast, eestist ära
formaalsed normd. Maksud liigitati väga mitmeti. Nt võtmise viisi järgi eristati: otsemakse, lõivusid, kaudseid makse ja nn teisi makse. Huvitavama ülevaate peaks aga andma järgmine süsteem, mis kujunes peale 1931.aasta 18.detsembri maksukorralduse seaduse kehtestamist: 1. Personaalmaksud a) Tulumaks b) Isikumaks 2. Reaalmaksud a) Äärimaks b) Kinnisvaramaks linnades ja alevites c) Kinnisvaramaks maal d) Rahaliste kapitalide tulumaks 3. Varanduste üleminekute maksud a) Kinnistumaks b) Pärandusmaks 4. Lõivud a) Tempelmaks b) Kohtulõivud ja maksud c) Patendid ja proovid 5. Muud maksud a) Teede kapitalimaks b) Trahterimaks c) Lõbustusemaks d) Teised maksud 6. Tollid a) Sisseveotoll b) Väljaveotoll c) Teised tollid 7. Aktsiisid a) Veinidelt, napsidelt ja likööridelt b) Õllelt c) Tubakalt
Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. · Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. · Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. · Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. · Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile.
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
hoida, ostavad valesid asju jne. Mitte rahapuudus, vaid raha kulutamise jm oskuse puudus. 1960 aastatel seletati peresuhete ebastabiilsusega ära paljud negatiivsed nähtused. Tugev toetus seisukohale sotsiaaltöötajate poolt Katsed psühholoogiliste meetodite kasutamisega sotsiaaltöös vaesust tõrjuda luhtusid. Need seisukohad kuulutati mitte teooriaks vaid ideoloogiaks. Mitte teadus, vaid usk. Edaspidi asendati need teooriad erinevate kapitalide teooriatega. Esimene oli inimkapitali teooria (pärit A. Smith ´ilt, four types of fixed capital (1) useful machines, instruments of the trade; 2) buildings as the means of procuring revenue; 3) improvements of land and 4) human capital. P.Bourdieu töös “The Forms of capital” nimetatakse majanduslikku, kultuurilist, sümboolset ja sotsiaalset kapitali. Edasi muutusidki sotsiaalse kapitali jm teooriad populaarseks. Inimesed ei kasuta ära
tasakaalustatusest, omavahelisest seostusest. Intellektuaalse kapitali osad mõjutavad üksteist pidevalt, toimub liikumine ja muutumine. Inimkapital taastoodab ja suurendab iseennast, mis kajastub ka suhtekapitalsi, täiendab süsteem- ja uuenduskapitali. Viimased on omakorda inimkapitali arengu ja arendamisele tingimusteks. Intellektuaalse kapitali mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid indeksieid, mis kajastavad ajas toimunud muutusi. Arendusjuht loob tingimused kapitalide mõõtmiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks, mõõtmiseks, mõõtmiseks, analüüsiks ja ülisatmiseks, et anda enam informatsiooni põhjendatud otsuste vastuvõtmiseks. Kui finantsnäitajad peegeldavad enamasti organisatsiooni minevikku, siis intellektuaalse kapitali näitajad pakuvad olulist inforamtsiooni ka selle tuleviku kohta. Selles seisnebki intellektuaalse kapitali mõõtmise eriline väärtus. Kui personalile selle olemust selgitada, siis hakkavad
maks). Probleemid: diskrimineerimine, topeltmaksustamine, maksutagastuste keerukas taotlemine, raskused riikide maksuinfo kättesaadavusega. Probleemidele pakutud lahendused: veebipõhised teenused (2015), e-poodide maksureeglid, sõidukite registreerimine ühes riigis (ettepanekud 2011), topeltmaksustamine (2011, 2012), pärandimaks (2011), kinnipeetav maks dividendidelt, intressidelt (2012). Kaudne maksustamine Maksuvaba ja duty-free müük. Kaudsed maksud kapitalide suurendamiselt. Raskeveokimaks (Eurovignette direktiiv) Sõiduautodega seotud maksustamine. Lisandunud väärtuse maks VAT = käibemaks Aktsiisid: tubakas, alkohol, energiatootmiseks tooted, elektrienergia, aktsiiside üldine korraldus. EÜ asutamisleping ei pidanud vajalikuks otseste maksude kooskõlastamist, probleem tekib kuna otsesed maksud mõjutavad nelja vabadust. 01.12.1997 komisjoni teatis COM(97)564: tegevusjuhis ettevõtluse maksustamiseks (ei ole õiguslikult siduv,
· koolitusabi Riigihanked: on tugevalt mõjutatud EL õiguse poolt (võrdne juurdepääs tellimustele, hankekandidaatide võrdsus, transparentsus ja avalikkuse põhimõtted) vt õpik § 13 p 2. Kohalikud avalikud teenused ja avalike teenuste delegeerimine on võrdselt mõjutatud EL õiguse poolt. EL normide ja kohtupraktika poolt püstitatud nõuded arenevad avalike teenuste konkurentsile avanemise suunas. Munitsipaalfinantsõigust mõjutab EL õigus samuti. 1988. a EL direktiiv kapitalide vaba ringlemise printsiibi rakendamise kohta on avanud KOV üksustele uued laenuvõimalused liidu teiste liikmesriikide rahaturgudel. 2. Poliitiline kord ja halduskord EL õigus kirjutab ette territoriaalse avaliku teenistuse avamise EL teiste liikmesriikide kodanikele. EÜ asutamislepingu art 39 normid töötajate vaba liikumise kohta on rakendatavad ka KOV üksustes. Oma riigi kodanikele võidakse reserveerida üksnes
annaabi.ee 
