Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Botaanika 3. KT vastusega A variant (0)

1 HALB
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Missugused taimeelundid on vegetatiivsed ?
  • Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks?
  • Mis on juure ülesanded?
  • Millises juure vöötmes toimub kudede eristumine ?
  • Mis vahe on ühe- ja kaheiduleheliste taimede idanemisel?
  • Mis on varre ülesanded?
  • Mis on lehe roodumine ?
  • Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse?
  • Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus?
  • Mis on heterofüllia millistel taimedel see esineb?
  • Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo?
  • Kuidas toimub vee liikumine taimes ?
  • Millised on põua mõjud taimele?
  • Mis on tropismid?
B VARIANT
  • Missugused taimeelundid on vegetatiivsed?
    Juur , vars , leht
  • Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus?
    Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured.
  • Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid?
    Sama päritolu ja ehitusega elundid , kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund
  • Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus )
    Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti.
  • Mis on juure ülesanded?
    1) imab mullast vett ja mineraalaineid
    2) kinnitab taime substraati
    3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega
    4) varuainete ladestumiskoht
    5) vegetatiivse paljunemise elund
    6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid
  • Kuidas erinevaid juuretüüpe päritolu järgi liigitatakse ja millest nad arenevad?
    1) Peajuur - areneb ainult idujuurest
    2) Lisajuur- saab alguse varrest, lehest või nende 
    3) Külgjuured - harunevad peajuurest ja lisajuurtest.
  • Millises juure vöötmes toimub kudede eristumine?
    Eristumis e. imavvöötmes
  • Mis vahe on ühe- ja kaheiduleheliste taimede idanemisel?
    Kaheidulehelistel toob võsu idulehed maapinnale, üheidulehelistel jääb ainus iduleht seemnesse.
  • Mis ülesannet täidavad juuremugulad, kuidas nad kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad?
    a) Juuremugulad on säilitusjuured, mille ülesandeks on varuainete kogumine või ka vegetatiivne paljunemine
    b) Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad külg- ja lisajuurtesse.
    Juuremugulad võivad esineda nii üheaastastel (daalia) kui mitmeaastastel taimedel ( begoonia ).
  • Mis on mükoriisa (selgitage lähemalt).
    Mükoriisa e seenjuur on juure tippudega sümbioosis elavad seenhüüfid. Seen , mis elab taime juurel, toitub selle rakkudest saadavatest orgaanilistest ainetest ja samal ajal varustab taime mullast võetud vee ja selles lahustunud mineraalainetega.
  • Mille tagajärjel tekivad mitmeaastase puittaime varres (tüves, okstes) aastarõngad?
    Aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel.
  • Kuidas ühe- ja kaheidulehelisd taimed üksteisest erinevad juhtkimpude ehituse poolest?
    Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult.
    Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina.
  • Mis on varre ülesanded?
    1) kannab lehti ja pungi
    2) ühendab lehti ja juuri
    3) võimaldab lehtede tohutu assimilatsioonipinna moodustamist ja nende parimat asetust valguse suhtes
    4) varuainete kogunemise koht
  • Mida endast kujutab leht (andke määratlus)
    Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või terves ulatuses (kaheidulehelised). Sõnajalgtaimedel ainult lehe tipust, puudel ja põõsastel on ajutine elund.
  • Mis on lehe roodumine?
    Juhtsoonte paiknemine lehelabas
  • Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused neist kaotavad aja jooksul fotosünteesivõime?
    Alalehed, pärislehed, kõrglehed . Fotosünteesivõime kaotavad alalehed
  • Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus?
    Lihtleht - üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba . Lehed varisevad sügisel, rohttaimedel sureb koos varrega. 
    Liitlehed -koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots .
  • Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb?
    Ühel võsul on morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel: ujulehed ja veesisesed lehed
  • Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liit- või lihtlehega?
  • Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo? Kuidas paiknevad selle juhtkimbu puidu- ja niineosa lehe ülemise ja alumise külje suhtes.
    Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool.
  • Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide.
    Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais
  • Nimeta 4 maapealset võsumuudendit. Too näide iga tüüpi kohta.
    Maapealnen stoolon - maasikas
    Fülloklaadid - orhidee
    Püünislehed - huulhein
    Mugul – nuikapsas
  • Kuidas toimub vee liikumine taimes?
    Vee liikumist taimes tagab transpiratsioonivool. Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja -vaheruumide süsteemi ja vakuooli katkendilku süsteemi kaudu.
  • Millised on põua mõjud taimele?
    Häirib kõigi füsioloogiliste protsesside normaalset kulgu . Protsesside kooskõla häirub, tekivad mürgised ühendid. Kõrge temp. on kahjulik just kasvu algetappidel ja õite moodustumise ajal.
  • Mis on tropismid? Nimeta erinevad tropismid.
    Taimede ühesuunalistest ärritajatest tingitud kõverdumised, mille suund sõltub ärritaja suunast. Positiivne- taim kõverdub ärritaja suunas, negatiivne, taim kõverdub ärritajast eemale. Erinevad tropisimid: fototropism , geotropism, kemotropism, nastid.
  • Botaanika 3-KT vastusega A variant #1 Botaanika 3-KT vastusega A variant #2 Botaanika 3-KT vastusega A variant #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Gruwy Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Botaanika 3-KT vastusega A variant
    6
    docx

    Botaanika 3. KT vastusega A variant

    A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhujuured. 6. Kuidas erinevaid j

    Aiandus
    Ökoloogia konspekt
    74
    odt

    Ökoloogia konspekt

    Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

    Ökoloogia
    Botaanika eksam
    10
    doc

    Botaanika eksam

    1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid ­ õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahl

    Botaanika
    Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT
    21
    pdf

    Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

    Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon ­ sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organism

    Eesti taimestik ja selle kaitse
    EESTI TAIMESTIK
    19
    doc

    EESTI TAIMESTIK

    rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

    Eesti loodusgeograafia
    Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
    18
    odt

    Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

    Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

    Bioloogia
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
    33
    doc

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

    Eesti taimestik ja selle kaitse
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
    68
    doc

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

    Loodusteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun