Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Botaanika 3. KT vastusega A variant (0)

1 HALB
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Missugused taimeelundid on vegetatiivsed ?
  • Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks?
  • Mis on juure ülesanded?
  • Millises juure vöötmes toimub kudede eristumine ?
  • Mis vahe on ühe- ja kaheiduleheliste taimede idanemisel?
  • Mis on varre ülesanded?
  • Mis on lehe roodumine ?
  • Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse?
  • Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus?
  • Mis on heterofüllia millistel taimedel see esineb?
  • Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo?
  • Kuidas toimub vee liikumine taimes ?
  • Millised on põua mõjud taimele?
  • Mis on tropismid?

Lõik failist

B
VARIANT

  • Missugused taimeelundid on vegetatiivsed?
    Juur , vars , leht
  • Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus?
    Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja
    basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed ,
    basaalses osas ainult juured.
  • Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid?
    Sama
    päritolu ja ehitusega elundid , kuid nende välimus ja funktsioon
    võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri
    leht, naadi risoom ja maasika võsund
  • Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus )
    Tüüpilisel
    juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab
    juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta
    kunagi lehti.
  • Mis on juure ülesanded?
    1) imab mullast vett ja mineraalaineid
    2) kinnitab taime
    substraati
    3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega
    4)
    varuainete ladestumiskoht
    5) vegetatiivse paljunemise elund
    6)
    sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid
  • Kuidas erinevaid juuretüüpe päritolu järgi liigitatakse ja millest nad arenevad?
    1) Peajuur - areneb ainult idujuurest
    2) Lisajuur- saab alguse
    varrest, lehest või nende 
    3) Külgjuured - harunevad
    peajuurest ja lisajuurtest.
  • Millises juure vöötmes toimub kudede eristumine?
    Eristumis
    e. imavvöötmes
  • Mis vahe on ühe- ja kaheiduleheliste taimede idanemisel?
    Kaheidulehelistel
    toob võsu idulehed maapinnale, üheidulehelistel jääb ainus
  • Botaanika 3-KT vastusega A variant #1 Botaanika 3-KT vastusega A variant #2 Botaanika 3-KT vastusega A variant #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Gruwy Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Botaanika 3. KT vastusega A variant

    A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhujuured. 6. Kuidas erinevaid j

    Aiandus
    thumbnail
    74
    odt

    Ökoloogia konspekt

    Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

    Ökoloogia
    thumbnail
    10
    doc

    Botaanika eksam

    1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid ­ õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahl

    Botaanika
    thumbnail
    21
    pdf

    Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

    Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon ­ sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organism

    Eesti taimestik ja selle kaitse
    thumbnail
    19
    doc

    EESTI TAIMESTIK

    rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

    Eesti loodusgeograafia
    thumbnail
    18
    odt

    Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

    Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

    Bioloogia
    thumbnail
    33
    doc

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

    Eesti taimestik ja selle kaitse
    thumbnail
    68
    doc

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

    Loodusteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun