Aja jooksul saavutasid need riigid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu nende seas ka Holland. 16. sajandi teisel poolel lahvatasid protestantide ja katoliiklaste konfliktid Inglismaal ja Prantsusmaal. Inglise kuningriiki juhtis kuninganna Mary Tudor, kes soovis riiki tagasi katoliiklusesse pöörata, kuid see ei õnnestunud. Kuninganna Elisabeth I valitsusajal kinnistati lõplikult anglikaani kiriku positsioon. Prantsusmaal puhkesid 1560datel hugenottide e. kalvinistide ja katoliiklaste sõjalised kokkupõrked. Sõda lõppes katoliiklaste võiduga. Nantes'i(1598) ediktiga säilitasid hugenotid laialdased õigused. Aastatel 16181648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales enamik Lääne ja PõhjaEuroopa riike. Sakslastele tähendas see sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Aastal 1628 sõlmiti Vestfaali rahuleping, millega tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti. 1
· 1581.a. moodustati esimene iseseisev riik Ühendatud Provintside Vabariik (tänapäeva Holland). · Ühiskonna klassid: 1) Vaimulikud 2) Aadlikud; Feodaalid 3) Lihtrahvas ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel
Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil polnud temast jagu saamiseks piisavalt jõudu. • Protestant • Puhkes sõda REFORMATSIOON • Õpetus leidis palju järgijaid • Kutsuti ilmikjutlustajad • Uus usk levis ennekõike linnades, kuid ajapikku ja maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud. Kalvinistide usk levis Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis ja Šotimaal. • Anglikaani kiriku lõi Inglismaa kuningas Henry VIII REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Idee levis muudesse Euroopa riikidesse • Liivimaale jõudsid ruttu, esimesest teated aastast 1522 (Andreas Knopken) • Liivimaale tuli jutlustajaid, kes kihutasid rahvast üles rahutustele, kuid kord taastati üsna ruttu. Ulatuslikku talusõda Liivimaal ei toimunud. •Eestlastele seati sisse eraldi kirik - Tallinnas Püha Vaimu kirik.
1566. aastal sündis tulevane kuningas James VI ning abielupaari suhted jahenesid veelgi. Lisaks sellele kasvasid pidevalt pinged ka Sotimaa katoliiklaste ja protestantide vahel. 1567. aasta alguses hukkus lord Darnley segastel asjaoludel, milles kahtlustati nii Maryt kui ka tema vastaseid. Küsimus on siiani jäänud lahendamata. Igal juhul muutus katoliiklasest Mary positsioon Sotimaa troonil üha ebakindlamaks. 1567. aasta juunis puhkes Sotimaal Mary-vastane kalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma poja James VI, kes oli sellal 1-aastane. Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale, kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta. Võimalik, et Mary jätkas ka Elizabethi juures olles plaane tolle kukutamiseks ning ise troonile asumiseks. 19 aastat vangipõlves elanud Mary tunnistati pärast pikki protsesse süüdi. Mary Stuart hukati 8. veebruaril 1587. Tema hukkamise
1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel kirikutegelane- pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad :anglikaanid , baptistid, arminiaanid , adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased , viimsepäevapühakud,
- muutis Inglismaa 17. saj võimsamaks riigiks - kuldne ajastu Inglismaa kultuurile Prantsusmaa Katoliku kirik < ususõjad> reformeeritud e protestantlik kirik e hugenotid Sõdade üdiseks põhjuseks võib pidada reformatsiooni ja kuninga võimu tugevnemist. Sisenemine vajadus reformatsiooni järgi puudus, rahvas oli eluga küllaltki rahul. Jean Calvin (kalvinismi looja) oli pärit Prantsusmaalt ja tema ideed levisid kiiresti. Rajati kalvinistide kirikuid, kuigi katoliiklased neid taga kiusasid, Hugenotid: 1) usulised 2) poliitilised- kasutasid Calvini õpetust poliitilistel eesmärkidel. Tahtsid kuninga võimu vähendada, juhiks oli Navarra Henri. Riiki juhtisid katoliikluse pooldajad, kuid pikapeale tegid nad hugenottidele mõningaid järeleandmisi. Katoliiklased hakkasid mässama. 1560-kuningaks sai Chales IX. Valitses regendina tema ema Catarina de Medici.
· Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" · Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari · Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste. (,,Püha Antoniuse kiusamine", ,,Eedeni aed", ,,Narrilaev") Madalmaad 16. sajandil: · Konfliktid · Piltide hävitamine kalvinistide poolt, mille tõttu kirikud ei tellinud enam kunsti · Maalikunst kodudes, seintel · 16. Saj asendub religioosne teema ilmalikuga · Teemadeks : loodus(maastik), esemed(natüürmort), inimesed(olustikupildid) Maalikunst madalmaades 16. sajandil: · Osa kunstnikke jätkas 15. Sajandi traditsioone: kordumatud üksikasjad, peenmaalitehnika · Maastikumaalijatest kuulsaim JOACHIM PATINIR ( 1480-1524). maalis vägevaid metsi ja fantastilisi kaljusid
95 teesi. seega liit lagunenud.) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII konflikt 1567 Soti Ööl vastu 1536.a. tehti Rootis Hispaania kuningas Filipe II 1) inimene võib reformatsiooni juht paavstiga oma kalvinistide ülestõus 24.aug.1572 Riigipäeva otsusega käsul saadeti Madalmaadesse saada õndsaks vaid Zürichis: viia abielulahutamise Mary Stuarty vastu, pärtlipäeva katoliiklusele lõpp. rahutusi maha suruma hertsog usu kaudu; inimesed algkristluse pärast: paavst ei kes põgenes korraldasid Usupuhastus Alba. Ca 8000 inimest hukati
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis
Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Keskaeg on just nagu nüüdisaeg, ainult et siis olid asjad vähem arenenud. Tol ajal jagati
Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast
rohkesti pooldajaid humanistide ja teoloogide hulgas ja ta sai ka kuningalt armuandmiskirja. Ta pöördus tagasi Pariisi ja sai kuninga bibliotekaariks. 1520 jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Prantsusmaal oldi aga luterlaste vastu. Hugenotid suur poolehoidu leidis kalvinism, mis hakkas kiiresti levima 1520. aastatel. Kuningas lõi nn Tulekoja, et võidelda kalvinistidega. Ketseri ülesandja sai kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid poliitilised hugenotid. Viimased neist kasutasid Calvini õpetust vaid poliitiliste eesmärkidel. Nende tuumiku moodustas Lõuna-Prantsusmaa aadel, kes tundis end ahistatuna. Seda sellepärast, et Lõuna-Prantsusmaa liideti Prantsuse kuningriigiga hiljem ja siis hakati Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna-Prantsusmaa hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad: Antoine de Bouebon, tema poeg Henri, prints
appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Protestantlus Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused.Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti s Judaism Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis
Kuna madalmaades levis kalvinism võtab tulevane ülestõus ka ususõja mõõtme. Ülestõusu saadeti maha suruma hertsog Alba, hukati 8000 inimest nende hulgas Oli ka palju katoliiklasi, 60 000 põgenes mujale euroopasse. Ülestõus aga jätkus ja 1576 kuulutas holland end sõltumatuks Inglismaa: Mary Tudor püüab katoliiklust taastada, protestante kiusatakse taga ja hukatakse. Kui MT sureb saab riigietteotsa Elisabeth I. Ta taastab anglikaani kiriku, kuid võitleb ka kalvinistide vastu, kes nõudsid täielikku usuvabadust. Rooma paavst otsis võimalust E I troonilt tõugata, kasutades selleks sotimaa kukutatud kuningat Mary Stuartit. Elisabeth lasi Mary hukata, võitis Hispaania laevastiku 1588 ja hoidis ära Inglismaa rekatoliseerimise Prantsusmaa: vt hugenottide sõjad ülevalpool Euroopa tervikuna: usuvaenuste kulminatsioon saabus 30-aastase sõjaga 1618-1648, sõjatanner oli peamiselt Saksamaa, mis oli killunenud iseseisvatels vürstiriikideks.
1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, suurim provints oli Holland. Elisabeth I taastas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek anglikaani kiriku Teine tase Kolmas tase Inglismaal. Neljas tase Tuli võidelda Viies tase katoliiklaste ja kalvinistide vastu. Rooma kuuria ei suutnud leppida Inglismaa kaotsiminekuga katoliku kirikule; otsiti võimalusi Elisabeth troonilt tõugata. Hugenottide ja katoliiklaste vahel tekkisid pinged. 1562 algas 30 aastat kestnud kodusõda, kus lisaks usulistele pingetele toimus ka dünastiate vaheline võimuvõitlus. 24. augustil 1572 Pariisis tapatalgus, langes u. 10 000 hugenotti. Valitsejaks sai hugenottide juht Henry IV, kes pärast vahetas usku. 1598 sai katoliku usk valitsevaks usuks Inglismaal.
Rahvale ei meeldinud. Kirikukümnis alles, talunikele polnud maad antud, ususallivuse rakendumist polnud. Pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt järgmistesse parlamentidesse. 1653 läbi tänu Cromwellile. Väike parlament Cromwelli parlament. Kõrvaldas need kes talle ei meeldinud. Liikmed olid valitud puritaanide koguduste poolt. Uusaadlik Tarastamine protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Puritanism inglismaa kalvinistide liikumine. Kirik tuleb puhastada igast saastast. Tuleb olla tagasihoidlik ja tööd teha. Predestinatsioon ettemääratus. Kõik on ette määratud jumala poole ja inimene ei saa ise midagi teha. Ühed on õndsad ja teised mitte. Schade! Kavaler ümarpeade vastasleerid olev inimene. Kandis uhkeid riideid ja soengut. Ümarpea kodusõjas parlamendi pool olijad. Puritaanid. Kandsid musta ja juukseid oli vähe.
Viies tase Mary Stuart (15421587) Mary Stuart oli Mary I nime all Sotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542 kuni 24. juulini 1567. Aastal 1558 abiellus ta Prantsuse dofääniga, aastast 1559 Prantsusmaa kuningas François IIga, kes oli troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna. Mary Stuarti hukkamine 1567. aasta juunis puhkes Sotimaal Maryvastane kalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma poja James VI, kes oli sellal 1aastane. Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale, kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta. Võimalik, et Mary jätkas ka Elizabethi juures olles plaane tolle kukutamiseks ning ise troonile asumiseks. 19 aastat vangipõlves elanud Mary tunnistati pärast pikki protsesse, vandenõus tappa Elizabeth I, süüdi. Mary Stuart hukati 8
liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni. Pärast Felipe II surma algas Hispaania allakäik, rahvaarv vähenes (Eldorado otsingud, moriskid aeti välja). USUSÕJAD. Madalmaad olid Habsburgide võimu all. Kui Felipe II asus maha suruma kalvinistide liikumist, algas ülestõus Hispaania võimude vastu, ülestõusnud nimetasid end göösideks (kerjusteks). 1566. aastal toimus üle maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe, hertsog Alba juhatusel, hukati 8000 inimest, ligi 60000 inimest põgenes Saksamaale. Provintsidest, kes end Hispaaniast sõltumatuks kuulutasid, moodustati Ühendatud Provintside vabariik, mida nimetati ka Hollandiks. 16 sajandi lõpp ja 17
takistavad majanduskeelud põhjustasid rahulolematust Kalvinismi mahasurumise pärast algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu Pildirüüste(1566) Kuni aastani 1572. hukati 8000 inimest Madalmaade vabadusvõitlus Sõda Göösi ja Hispaania vägede vahel Linnad käisid korduvalt käest kätte Ühendatud Provintside Vabariik - Hispaaniast sõltumatud provintsid Anglikaani kiriku taastamine Elisabeth I (1558- 1603) taastas Puritaanid - Võitlesid katoliiklaste ja kalvinistide vastu Nõuti täielikku usuvabadust, astumine kuningavõimu vastu Hugenottide sõjad Prantsusmaal Hugenott Prantsuse kalvinist Katoliiklaste kallaletung hugenottidele Kestis kolm aastakümmet Esialgu saavutasid hugenotid edu Protestantide edu oli vastumeelt katoliiklastele Verised tapatalgud Pariisis - kõik kättesaadud protestandid hukati, langes kuni 10 000 hugenotti Henri Navarra e. Henri IV kuulutati uueks Prantsusmaa kuningaks
15 Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh / Moskva patriarh (sõltub õigeusu suunast) Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega. 16 PROTESTANTLUS · Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. · Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist (16. saj.) · Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. · Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. 17 PROTESTANTLUS · Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. · Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid,
Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Protestantlus Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased,
Ta soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Jumalateenistus asendati piibli lugemisega. Calvin nõudis töökat ja lihtsat eluviisi 2. Nii Lutheri, kui ka Calvini ja Zwingli õpetuses oli piibel tähtsal kohal. 3. Jumalik ettemääratus tähendab seda, et jumal olevat juba enne inimese elu otsustanud kes saab õndsaks ja kes satub hukatusse. Tõenduseks, et jumal inimese on välja valinud oli see, millised oli inimese majanduslikud olud. 4. Kalvinistide pühakoda oli lihtne ja tagasihoidlik. Ruumi keskel asub kantsel, mille ümber asuvad pingid lihtsatele inimestele. Eraldi on tähtsamatele inimestele mugavad kohad. Kõik ei olnud võrdsed sest kõrgemast soost kiriku külastajatele olid eraldi pehmed ja mgavad toolid. 5. 6. Anglikaani kirikus jäid katoliku kiriku kombed ja tavad püsima
(teises failis pikemalt) 47) Millised olid Inglise parlamendi positiivsed ja negatiivsed küljed varauusajal? Aitas kaasa vabaduste levikule, tänapäevase demoraatliku riigi tekkimisele, kaasas poliitikasse rohkem inimesi, kuningas pidi rohkem arvestama. Teisalt koondus parlamendi kätte ehk liigagi suur võim. 48) Miks oli kuninganna Elisabeth I kalvinistide, miks katoliiklaste vastu? Kalvinistid olid puritaanidena liiga radikaalsete vaadetega, nad nõudsid kiriku puhastamist “paavstlikest elementidest” ning täielikku usuvabadust; astusid kuningavõimu vastu, soovides kiriku vabastamist kuninga alluvusest. Elisabeth I isa oli Henry VIII, esimene Inglismaa protestandist kuningas.
2. Anglikaani kiriku võit Inglismaal: a) Katoliikluse taastamise katsed: · Mary Tudor ("Verine Mary") Henry VIII tütar 1. abielust, oli katoliku kasvatusega. · Paavst tunnistati jälle Inglise kiriku peaks, ligi 300 protestanti hukati. b) Elisabeth I (1588-1603): · Henry VIII tütar 2. abielust, kes taastas anglikaani kiriku. · Võitles nii katoliiklaste kui puritaanidega. · Paavst püüdis Inglise troonile tuua kalvinistide poolt kukutatud katoliiklasest soti kuningannat Mary Stuartit, kes oli Henry VIII sugulane. · Elisabethi käsul vahistati Inglismaale põgenenud Mary Stuart ja hukati. · Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake'i poolt. · 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. 3
Pärast Edward VI valitsemist, tõusis troonile Mary Tudor (valitses 1553-1558). Ta oli saanud katoliku kasvatuser ning abiellus Felipe II-ga. Katoliikluse naasemine, paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks ning protestantlikud piiskopid asendati katoliikliega. Umb 300 protestanti hukati -> Verine Mary. Pärast Mary surma oli järgmine troonipärija Elisabeth I(valitses 1558-1603). Saanud võimule, taastas ta anglikaani kiriku, võideldes katoliiklaste kui ka kalvinistide (inglismaal nim neid puritaanideks) vastu. Puritaanid nõudsid täielikku usuvabadust ning kiriku vabastamist riigi alluvusest, sellega astusid nad kuningavõimu vastu. 1578.a rajas Walter Raleigh esimese Inglise koloonia Põhja-Ameerikas ja nimetas seda vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks. Elisabethi ajastust kirjutas Shakespeare. 1516.a oli Prantsuse kuningas saanud paavstilt õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal
Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid
piiskopid asendati katoliiklikega. Umbes kolmsada protestanti hukati, sh Canterbury peapiiskop. Tänu sellele sai omale lisanime Verine. Jõudis sekkuda hispaanlaste poolel veel Itaalia sõdadesse, kuid selle tulemusena kaotas Inglismaa oma viimase tugipunkti mandril. Võimule sai pärast Edward VI surma. Elizabeth I võitlus katoliiklaste ja kalvinistidega võimule saades taastas Anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistide vastu. Viimase arvates oli anglikaani kirikus ümberkorraldusi vähe. Rooma silmis väljaspool abielu sündinuna ei saanuks niikuinii Elizabeth katoliiklasi toetada. Mary Stuart Sotimaal tuli troonile 1542. aastal Mary Stuart. Kasvas üles Pariisi katoliiklikus keskkonnas ning kui ta pöördus tagasi Sotimaad valitsema, võttis Pariisist kaasa nii õukonna kui ka sõjaväe. Sotlaste vastupanu sellele väljendus kalvinismi
· Algataja Ulrich Zwingli (oli palgasõdurite ja sõja vastu, pidas armulauda vai sümboolseks ja ebaoluliseks aktiks, uskus, et kirik peaks alluma ilmalikule võimule), kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas · Johann Calvin Zwingli mõtete edasiarendaja (uskus predestinatsiooni ehk ettemääratsse osad on määratud õndsaks saama, inimese elus tehtavad otsused ei mõjuta tema õndaks saamist) · Kalvinistide iseloomustus vt IÜK III ptk 2 (puritaanid) · Kalvinismi kritiseerijaid saadeti tuleriidale INGLIMAA (võimul Tudorid, Henry VII ajal toimus kuningavõimu tugevnemine, loodi kuningast sõltuv Tähekoda(Star Chamber), kapitalistlike suhete areng 16. saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14
Luterlaste 1534. lõpul katse propageerida oma õpetust kuningalossis 35 neist põletati, umbes 300 pandi vangi. HUGENOTID · Suurem poolehoid kalvinism. 1540 kiire levik. Kuningas lõi nende vastu Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. 10 · Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Usuliste kalvinistide kõrvale tekkisid poliitilised hugenotid esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa aadelkond, neil oli väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. · Hugenottide juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad Navarra kuningas Antoine de Bourbon, poeg henri, prints Louis de Condé, admiral Gaspard de Coligny.
siseturg arenes, tekkisid uued tööstuspiirkonnad Leeds ja Manchester. Linnade elanikkond kasvab, kuid kasvab ka töötus - tööstuskaup parim ja odavaim. Kirik Inglismaal 16. ja 17. sajandil oli läbikäimine erinevate protestantlike suundade vahel küllaltki elav, küllap ka seepärast, et veelahe rooma-katoliikluse ja protestantluse vahel oli selge. On teada, et inglise reformaatorid õppisid meeleldi ja palju nii luterlaste kui kalvinistide käest. Erinevate konfessioonide väljakujunedes ja õpetuslike seisukohtade kindlaksmääramisega kerkisid paratamatult ületamatud vaheseinad usupuhastuses sündinud kirikute endi vahele. Henry VIII ajal suleti kloostrid, radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli
Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse. Samal ajal tuli Elizabeth I seista vastu katoliiklaste tugevale survele, kes oleks parema meelega näinud Inglismaa troonil istuvat katoliiklasest Sotimaa kuningannat Mary I Stuartit (valitses 1542-1567; Henry VII tütretütar). Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa katoliiklaste toel üritas ta Elizabeth I kukutada. Pagenud pärast soti kalvinistide mässu Inglismaale, arreteeriti Mary arreteeriti kuninganna käsul ning ta elas järgmised 19 aastat vangipõlves. Mary Stuart hukati 1587 süüdistatuna Elizabeth I vastases vandenõus. Samas andis vallaliseks ja lastetuks jäänud Elizabeth I talle lubaduse pärandada Inglise troon Mary pojale James`ile (sünd 1566; Soti kuningas 1567-1625; Inglise kuningas 1603-1625). Hispaania katoliiklasest kuningas Felipe II otsustas seepeale Inglismaa
kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse. Samal ajal tuli Elizabeth I seista vastu katoliiklaste tugevale survele, kes oleks parema meelega näinud Inglismaa troonil istuvat katoliiklasest Sotimaa kuningannat Mary I Stuartit (valitses 1542- 1567; Henry VII tütretütar). Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa katoliiklaste toel üritas ta Elizabeth I kukutada. Pagenud pärast soti kalvinistide mässu Inglismaale, arreteeriti Mary arreteeriti kuninganna käsul ning ta elas järgmised 19 aastat vangipõlves. Mary Stuart hukati 1587 süüdistatuna Elizabeth I vastases vandenõus. Samas andis vallaliseks ja lastetuks jäänud Elizabeth I talle lubaduse pärandada Inglise troon Mary pojale James`ile (sünd 1566; Soti kuningas 1567- 1625; Inglise kuningas 1603-1625). Hispaania katoliiklasest kuningas Felipe II otsustas seepeale Inglismaa hävitada ning saatis selle
* Esimesed minejad lootsid ookeani tagant kulda, paljud otsisid lihtsalt seiklusi. *Uusasunikud ei osanud sageli küttida ega kala püüda ning ei tahtnud tööd teha, esimese talve aitas paljudel üle elada indiaanlaste abi. * 1620.aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, 1620.a. jõudsid Ameerikasse esimesed 102 puritaani. Need olid töökad ja tõsiusklikud inimesed, kuid uutes oludes elasid esimese talve üle vaid pooled. * Peale kalvinistide rändas Ameerikasse ka teisi inimesi, keda kodumaal usu pärast taga kiusati, näiteks reformatsioonijärgse Inglismaa katoliiklased ja prantsuse hugenotid. Ameerikas leidsid kandepinda ka Euroopas tekkinud uued usuvoolud, näiteks metodism, 1830.aastal rajati Ameerikas uus usulahk mormooni kirik. *Vaesed inimesed rändasid Ameerikasse lootuses leida tööd ja leiba, sama soovisid tööstusliku pöörde järel tööta jäänud käsitöölised. Töö oli ainus edasijõudmise võimalus
Seni suhteliselt stabiilsel Prantsusmaal algasid nüüd rahutud ajad. Vaatamata Henri II ediktidele ei õnnestunud kalvinismi levikut peatada. Mais 1559 pidasid Prantsuse hugenotid oma esimest rahvuslikku sinodit. Tolleks ajaks oli kalvinistidel üle kogu maa valdavalt Lõuna-Prantsusmaal ja Normandias juba kaks tuhat kogudust. Sealne aadel tundis end kuningavõimu soosingust kõrvalejäetuna. Saamata kiriku maavaldusi kuningalt, loodeti neid hankida reformatsiooni teel. Kalvinistide eesotsas seisid Kapetingide kõrvalharust pärit Bourbonid, kes valitsesid Hispaania ja Prantsusmaa piiril asuvat väikest Navarra kuningriiki. 1560. aastal üritasid Bourbonid vandenõu abil ,,vabastada noor kuningas Guise'de türanniast." Kuningas kavatseti kinni võtta, Guised võimult kõrvaldada, kutsuda kokku generaalstaadid ning avada tee protestantismile. Vandenõu ei õnnestunud. Selle juhid, kes ei jõudnud põgeneda, poodi üles Amboise' kuningalossi müüridele
õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Protestantism ehk protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased,
Nii ei jäänudki kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada Inglismaal reformatsiooni. Kui ta kinnitati kirikupeaks, asus Henry tervet usulist korraldust muutma. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Keeleks kirikus oli inglise keel. Pärast Henry VIII surma püüti katoliiklust taaskehtestada. Pärast kümmetkond aastat katoliikluse all, tuli troonile Elisabeth I. Ta taastas anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistide vastu. Rooma kuuria küll üritas igatpidi Elisabethi troonilt tõugata, kuid ebaõnnestunult hukati võimalik troonilepürgija Mary Stuart. Vastureformatsioon Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles või eristada kahte suunda. 1. neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline oll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul
lihased tuleb lõdvestada, kehaliste harjutuste õpetamisel tuleb rakendada järk-järgulist printsiipi. III KONTROLLTÖÖ Kehaline kasvatus ja sport Inglismaal. kalvinism - Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks ja loobuma ilmalikest rõõmudest. puritaanlus piibellike kõlblusnormide range täitmise nõudmine inglise kalvinistide poolt tööstusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad inimtööjõu asemel. manufaktuur - on tööstushoone, kus töölised toodavad kaupu või juhivad masinaid, mis neid toodavad. dzentelmen laitmatute maneeridega härrasmees amatööratleet asjaarmastajad aka härrasmehed, kes omalõbuks spordiga tegelesid ega
heptaplomere): katoliiklane, luterlane, kalvinist, juut, moslem, pagan ja "loomuliku religiooni" esindaja. Firenze humanismi vaimus väidab B., et eksisteerib kõikidele (positiivsetele) religioonidele ühine vundament. Sellel alusel on võimalik üldine religioosne kooskõla, seejuures erisusi ohverdamata. [18]Hugo Grotius (1583-1645) Õpetuse taustal pikad ususõjad Euroopas [kaart Usud Euroopas], samuti tema Hollandi päritolu. 1618 mõisteti ortodokssete kalvinistide poolt eluks ajaks vangi, 1621 põgenes Prantsusmaale. Gr. oli praktiseeriv jurist ja diplomaat. Traktaat "Sõja ja rahu õigusest" De Iure Belli ac Pacis libri. Kanti katoliku kiriku keelatud raamatute nimistusse. [19]Loomuõiguse vahetuks allikaks on inimlik loomus, ennekõike tema ühiskondlikkus. Jumal on loomuõiguse kaudne allikas, inimesele ühiskondliku loomuse omistaja. Ta pidas loomuõigust nii iseenesestmõistetavaks ja silmnähtavaks, et väitis selle kehtivaks ka siis, kui
abielluda õuedaam Anne Boyleniga, paavst keeldus nõusolekut andmast, seepeale lõi kuningas katoliku kirikust lahku ja alustas reformatsiooni. Supremaadiakt. Novembris 1534 vastu võetud supremaadiaktiga kinnitas parlament kuninga kirikupeaks (ingl supreme head in earth of the Church of England). Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Elisabeth I võitlus katoliiklaste ja kalvinistidega. Võimule saanud, taastas Elisabeth anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistide – Inglise puritaanide – vastu. Viimaste arvates oli anglikaani kirikus ümberkorraldusi liialt vähe. Rooma silmis väljaspool abielu sündinuna ei saanuks Elisabeth paremagi tahtmise korral katoliiklasi toetada. Mary Stuart. 1542. aastal tuli troonile vastsündinud Mary Stuart. Mary määrati juba lapsena Prantsusmaa troonipärija tulevaseks abikaasaks ning ta kasvas üles Pariisi katoliiklikus õhkkonnas. Abielu sõlmiti 1558
(Burgundia pärand Habsburgidele Hiliskeskajal) I Lõunas Prantsusesek. Kat.Valloonid ja Flaamid) II Põhjapoole Hollandik. Prot. Holland: (Tänapäeval : I Belgia II Holland) - Karl V ajastu õitseng majanduse, kultuuri alal , levib prot. - Maj. õitsev piirkond (üle 200 linna) Transiitkaubanduse sõlmpunkt (50%) - Kõige olulisem ühiskonnaklass jõukas ja iseteadlik Prot. Kodanlus - Igal Prov. on oma omavalitsus (Seis. esindus). + Ühinenud maapäev (1465) 1560-tel Kalvinistide ülestõus Flandrias (1567) - Usuline ja rahvuslik vastuolu kat. Hispaaniaga süveneb (Inkvisit.) - Madalmaade 7 Põhjapoolse Prov. vabadusvõitlus algab 1568 (1572 Hollandlaste mäss) ja kestab kuni Vestfaali rahuni (1648) - Oranje suguvõsa (Wilhelm/Willem ja Maurits, militaaria uuendamine) - Põhjaprov. prot Utrechti Unioon (1579): - Kuulutab välja 7 provintsi iseseisvuse 1581. PUUDUV OSA !!! - 1609 Kaheteistaastane vaherahu Hispaania tunnistab De Facto 7 Maakonda (Hollandi)
Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine Elisabeth I (1558 1603) võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti
10 Sügav katoliiklane. Ilmutus on absoluutne, seda peaks võtma kriitikata. Ilmutusel kipub olema inimlik lisandus. Kuidas eristada jumalikku sisu inimlikust lisandusest? Jumalik sisaldub voorustes, moraalis. Moraal on religiooni sisu (juba valgustusaja mõte). PIERRE CHARRON (1541-1603): Montaine'i õpilane. Algul advokaat, hiljem valib preestriameti. Pariisi populaarne jutlustaja. Veendunud katoliiklane, võitleb kalvinistide vastu. Elu lõpul saab õukonnavaimulikuks. Kaks teost: "Ristiusu filosoofiline apoloogia" (1594), "Filosoofilised vaated" (1601). Kahtlus on igasuguse tunnetuse aluseks. Kahtlemisel on kaks otstarvet: hoiab alal uurimistahte ja ergutab seda. Kahtlemisprotsessi juhib inimene, kes vajab pidepunkte. Inimese elu koosneb tõe otsimisest. Viimne tõde kätkeb Jumalas. See, mida inimene suudab, on keskpärane/poolik nii oma voorustes kui ka pahedes.
1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust. Anglikaani kiriku võit Inglismaal: Katoliikluse taastamise katsed: Mary Tudor ("Verine Mary") Henry VIII tütar 1. abielust, oli katoliku kasvatusega. Paavst tunnistati jälle Inglise kiriku peaks, ligi 300 protestanti hukati. Elisabeth I (1588-1603): Henry VIII tütar 2. abielust, kes taastas anglikaani kiriku. Võitles nii katoliiklaste kui puritaanidega. Paavst püüdis Inglise troonile tuua kalvinistide poolt kukutatud katoliiklasest soti kuningannat Mary Stuartit, kes oli Henry VIII sugulane. Elisabethi käsul vahistati Inglismaale põgenenud Mary Stuart ja hukati. Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake'i poolt. 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. Hugenottide sõjad Prantsusmaal 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592)
1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust. Anglikaani kiriku võit Inglismaal: Katoliikluse taastamise katsed: Mary Tudor ("Verine Mary") Henry VIII tütar 1. abielust, oli katoliku kasvatusega. Paavst tunnistati jälle Inglise kiriku peaks, ligi 300 protestanti hukati. Elisabeth I (1588-1603): Henry VIII tütar 2. abielust, kes taastas anglikaani kiriku. Võitles nii katoliiklaste kui puritaanidega. Paavst püüdis Inglise troonile tuua kalvinistide poolt kukutatud katoliiklasest soti kuningannat Mary Stuartit, kes oli Henry VIII sugulane. Elisabethi käsul vahistati Inglismaale põgenenud Mary Stuart ja hukati. Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake'i poolt. 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. Hugenottide sõjad Prantsusmaal 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592)
1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust. Anglikaani kiriku võit Inglismaal: Katoliikluse taastamise katsed: Mary Tudor (“Verine Mary”) – Henry VIII tütar 1. abielust, oli katoliku kasvatusega. Paavst tunnistati jälle Inglise kiriku peaks, ligi 300 protestanti hukati. Elisabeth I (1588-1603): Henry VIII tütar 2. abielust, kes taastas anglikaani kiriku. Võitles nii katoliiklaste kui puritaanidega. Paavst püüdis Inglise troonile tuua kalvinistide poolt kukutatud katoliiklasest šoti kuningannat Mary Stuartit, kes oli Henry VIII sugulane. Elisabethi käsul vahistati Inglismaale põgenenud Mary Stuart ja hukati. Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake’i poolt. 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. Hugenottide sõjad Prantsusmaal – 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592)
hakkama ignoreerima seda, mis seal sisaldub." Selles mõttes pole ka hea, kui ilmalik tõde või moraal muutuks ainukehtivaks. Osalise tõe ainukehtivusele tuleb vastu seista. Religiooni suurimaks miinuseks on isikupärasuse arengu pärssimine. Isikupärasuse areng Religioon soodustab tavapärast, mitte isikupärast käitumist. Eriti halvaks peab Mill kalviniste, kes pidasid inimese suurimaks patuks inimese enda tahet ja tahtsid seetõttu inimese isikupära välja juurda. Kalvinistide arvates on vaja end vaid Jumala tahte alla allutada, vaja on enesekontrolli ja enesesalgamist. Mill näeb selles vastandumist kreeklaste enesetäiustamise ideaaliga. Inimene peaks olema vaba käituma vastavalt oma seisukohtadele/tõekspidamistele, vähemalt niikaua kuni ta riskib ainult iseenesega. Nagu arvamuste paljusus on hüve, on seda ka eluviiside paljusus. Isikupärasuse areng on ühiskonna heaolu ja arengu eeltingimus: "Kui tegevust ei juhi
Marx pole demokraat iga riik (riigivõim) teenib valitseva klassi huve (ning tagab status quo, kehtiva korra, sotsiaalse rahu), valitsusvorm ei muuda midagi. Niikaua kuni on sotsiaalne tööjaotus, ei muutu midagi, peale ajutiste leevenduste. 107 Ajaloo kulg on paratamatu ja möödapääsmatu. See kutsub inimesi osalema ja aktiivselt koostööd tegema, ennast pühendama. Nagu kalvinistide predestinatsiooni õpetus, kus Jumala tahe on kõik ette ära määranud. Ajalugu ise kutsub inimesi võitlema, tegutsema. Allutama/loobuma individualismist ja omahuvist. Ajalugu annab paratamatuse, kohustuse ja eesmärgi see kõik teeb kommunistidest sellised Ajaloo teenijad nagu kalvinistid teenisid Jumalat. Kalvinistid nimetasid seda teoloogiaks, marksistid nimetavad teaduseks. Klass (nagu Hegelil rahvus) on kollektiivselt ühtne. Toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused
annaabi.ee 
